Kohtulahend

ning narkosõltuvusprobleemidega olemas. Kuigi K.T on olemas vanemate toetus ja elukoht vabanemisel, on ta sellegipoolest palju kuritegusid toime pannud. Samuti omab kinnpeetav kehtivaid distsiplinaarkaristusi, mistõttu võib teha järelduse, et K.T ei ole teinud enda jaoks vajalikke järeldusi ega muutnud oma käitumist. Kohtumenetluse poolte seisukohad K.T seletas, et vabanemisel on tal võimalus asuda tööle OÜ-s B E ja elama oma vanemate juurde. Ta on vanglas omandanud keevitaja kutse. Kaitsja toetab K.T ennetähtaegset karistuse kandmiselt vabastamist. Prokurör palub K.T jätta tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastamata, kuna ta on jätkanud õiguserikkumiste toimepanemist vanglas. K.T kannab liitkaristust I ja II astme kuritegude eest. Vastavalt KarS §-le 76 lg 2 punktile 2 võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. K.T on ära kandnud enam kui kaks kolmandikku karistusajast, mistõttu on olemas KarS §-st 76 lg 2 p 2 tulenev formaalne alus kinnipeetava enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et vaatamata korduvatele karistustele on otstarbekas K.T karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Positiivne on, et vangistusest vabanemise korral on K.T olemas elukoht ja toetavad vanemad. Samuti on esitatud garantiikiri selle kohta, et K.T on vabanemisel võimalus saada tööd OÜ-s B E. Ta on karistuse kandmise ajal läbinud vabanemiseelse toimetuleku programmi ja programmi „12 sammu“. Viimane distsiplinaarkaristus on K.T-le määratud 19.10.2009. a seaduslike korralduste eiramise ja ebatsensuurse väljendi kasutamise eest. Seega on K.T viimase 7 kuu jooksul oma käitumist parandanud. K.T on vangistuses viibinud pikka aega – alates 08.11.2004. a. K.T suhtes ei ole vaatamata korduvatele karistustele kohaldatud ühtegi korda käitumiskontrolli. Kohus on seisukohal, et K.T varasem käitumine näitab, et ta vajab vabaduses tõhusat kontrolli oma tegevuse üle. Käesolevaks ajaks on tal karistust kanda vähem kui üheksa kuud, seega on otstarbekas kohaldada K.T suhtes kriminaalhooldust, et allutada ta järelevalvele pikemaks ajaks ning toetada tema ühiskonda sulandumist. Vastavalt KarS §-le 76 lg 4 määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Kuna K.T karistusaeg lõpeb vähem kui aasta pärast, määrab kohus katseaja pikkuseks ühe aasta. Katseajal allutatakse K.T KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile. Silmas pidades asjaolu, et osa kuritegusid on K.T toime pannud alkoholijoobes ning ta on olnud uimastite tarvitaja, siis selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, määrab kohus talle KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel katseajaks täiendavad kohustused mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume ning osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalabiprogrammides.

K.T paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks kohustab kohus teda KarS § 75 lg 2 p 4 alusel asuma tööle hiljemalt ühe kuu jooksul alates vangistusest ennetähtaegselt vabastamisest. Kui K.T katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus tulenevalt KarS § 76 lg-st 5 kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Vastavalt KarS § 76 lg-le 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka sellisel juhul, kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 300 krooni, mis tuleb K.T-lt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.