Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

J. G..

Oma käitumisega rikkus Enn Kuldjärv järgmisi liiklusnõudeid: LE § 91 /enne manöövri alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid/, § 100 /pöörates ristmikevahelisel teel vasakule või tagasi, peab juht andma teed vastusõitvale ja temast möödasõidul olevale juhile/; § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/; § 154 /ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi/; § 156 /pöörates vasakule või tagasi peab rööbasteta sõiduki juht andma teed juhile, kes sõidab vastassuunast otse või paremale või on temast möödasõidul/. Oma tegevusega pani E. Kuldjärv toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus.

2(4)

G. ja tema poeg olid turvavööga kinnitamata. Hagiavalduses on kannatanu seondanud südameprobleemide teket avariiga, kuid ekspertiisiakti kohaselt oli J. G.l juba aastaid kõrgenenud vererõhk ning perioodiliselt esines südamekloppimist. Kannatanu kordab järjepidevalt, et tal on vaja psühholoogi abi, kuid ta ei ole sellest hoolimata psühholoogi juurde pöördunud. Kannatanu ei ole tõendanud enda esteetilise väljanägemise selliseid muutusi, mis põhjustaksid ebameeldivust kannatanule endale või teistele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et süüdistatav E. Kuldjärv pani ettevaatamatusest toime kuriteo, mille tagajärjel tekitati kannatanu J. G.le raske tervisekahjustus. Mittevaralise kahju ulatuse määramisel on kohus võtnud põhjendatult arvesse, et kannatanule oli tekitatud lahtine luumurd, mistõttu talle tehti mitu operatsiooni ja ta pidi seetõttu pikka aega taluma füüsilist valu. Siiani peab ta aga taluma elukorralduslikke muutusi ja vaimseid vaegusi, mis on piisava põhjalikkusega loetletud apelleeritud kohtuotsuses. Kuna aga kannatanu J. G. rikkus ka ise liikluseeskirja sätteid sellega, et tal oli turvavöö kinnitamata, siis on kohtukolleegiumi hinnangul maakohus põhjendatult vähendanud kannatanu J. G. kasuks välja mõistetud mittevaralise hüvitise määra ja mõistnud tema kasuks välja 50 000 krooni. Seejuures on kohus arvestanud kohtupraktikat analoogsete nõuete rahuldamisel. Kuna mittevaralise kahju suurust ei pea kannatanu mitte ühegi tõendiga tõendama, siis ei ole asjakohased apellandi etteheited selle kohta, et kannatanu ei ole psühholoogi poole pöördunud ega esitanud kohtule tõendeid esteetilise väljanägemise muutuste kohta. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, kas kannatanul olid südame- ja vererõhuprobleemid juba enne avariid või mitte. Asjaolu, et kannatanu J. G. oli turvavööga kinnitamata, on maakohus mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramisel juba arvese võtnud ning tsiviilhagi summat tunduvalt vähendanud. Seega ei anna apellatsioonis loetletud asjaolud alust kohtuotsuse tühistamiseks ja mittevaralise kahju hüvitise vähendamiseks.

Meelika Aava

Julia Katškovskaja

Malle Preimer

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.