Kriminaalasi nr. 1-10-6465
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
21.mail 2010 Kohtla-Järve kohtumajas
Kriminaalasja number
1-10-6465 (10240100666)
Kohtunik
Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse juuresolekul
Prokurör
Kristiina Erte
Kaitsja
vandeadvokaat Oleg Gorškaljov
Asja läbivaatamise kuupäev
18.mail 2010.a. avalikul kohtuistungil
Kriminaalasi
S.A süüdistuses KarS § 121 ja § 264 lg 1 p 3 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
S.A, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, töökoht puudub, elukoht xxx, varem kohtulikult karistatud 3-l korral, Viibiv vahi all Viru Vanglas alates 12.02.2010
Resolutsioon
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 2 kohus
Kriminaaltoimik nr 1-10-6465(10240100666) S.A süüdistuses KarS §121 ja § 264 lg 1 p 3 järgi tagastada Viru Ringkonnaprokuratuurile võimalusega uue kokkuleppe sõlmimiseks Tõkend vahistamine jätta muutmata. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Määruse koopiad saata S.A-le, tema kaitsjale, prokurörile. Kohtu tuvastatud asjaolud S.A-le on esitatud süüdistus selles, et tema 12.02.2010.a ajavahemikul kella 15.00 kuni 18.00 korteris aadressil xxx, lõi oma ema V R ́t ühel korral rusikaga vastu paremat õlga ja ühel korral jalaga kõhu piirkonda, millega põhjustas kannatanule V. R füüsilist valu.
Seega oma tegevusega pani S.A toime teise inimese löömise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle 12.02.2010.a ajavahemikul kella 15.00 kuni 18.00 korteris aadressil xxx, pärast oma ema V R löömist, S.A hakkas püüdma taksi tõugu koera, kes astus enda perenaise kaitseks välja ning hakkas haukuma. S.A püüdis koera kinni, lõi teda korduvalt kätega, tiris tema lõugu eri suunas ning peale seda, kui V R jooksis korterist välja naabrite juurde abi otsima, lõi ta koera köögist võetud kööginoaga kindlaks tegemata kordi selja piirkonda, põhjustades selja piirkonna haava. S.A põhjustas sellega loomale valu ja füüsilisi kannatusi ning tema teo tagajärjel koer suri. Vastavalt Loomakaitse seaduse § 4 lg 1 kohaselt on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine. Seega oma tegevusega pani S.A toime looma suhtes lubamatu teo julmal viisil, s.o. KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on S.A-le mõistetavaks karistuseks KarS § 121 järgi 4 kuud vangistust ja KarS § 264 lg 1 p 3 järgi 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 6(kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust 02.09.2009.a Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 kuu 27 päeva võrra ning mõista S.A-le lõplikuks karistuseks 9 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibimise aeg alates 12.02.2010 a. Juhindudes KarS § 74 lg 2, pöörata karistusest täitmisele koheselt 4 kuud ning asendades 5 kuud 27 päeva KarS § 69 alusel 354 (kolmesaja viiekümne nelja) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 18 (kaheksateist) kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada S.A kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö ajal järgima KarS § 75 lg 1 pp 1-5 toodud kontrollnõudeid ja kohustusi KarS § 522 p 1 alusel nõuab prokurör kohtus S.A-lt lisakaristusena mis tahes loomapidamise õiguse äravõtmist 3 (kolmeks) aastaks. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kokkuleppega ning ära kuulanud menetlusosaliste arvamused leiab, et kokkulepe ei kuulu kinnitamisele ja kriminaalasi tuleb tagastada prokuratuurile KrMS § 248 lg 1 p 2 võimalusega uue kokkuleppe sõlmimiseks. Kohus ei nõustu käesolevas kokkuleppes pakutava tingimisi karistusega ja S.A-le ühiskondliku töö määramisega. Kohus ei nõustu S.A-le kokkulepe kohaselt mõistetava karistuse liigi ja määraga ning annab prokurörile võimaluse koostada uus kokkulepe. Toimiku materjalide kohaselt on S.A varem 3 korda kriminaalkorras karistatud isikuvastaste kuritegude eest. Kahel viimasel korral on ta karistatud KarS §121 järgi ja viimase Viru Maakohtu 02.09.2009. a. kohtuotsusega on talle KarS § 121 järgi KrMS § 238 ja KarS § 68 kohaldamisega mõistetud vangistus 3 kuud ja 27 päeva tingimisi ühes allutamisega käitumiskontrollile.
Uue ja samaliigse kuriteo pani S.A toime katseajal s.o juba viie kuu pärast peale kohtuotsuse kuulutamist, mis näitab, et varasemad karistused ega käitumiskontroll ei avaldanud süüdistatavale piisavat paranduslikku mõju. S.A kasutas füüsilist vägivalda oma ema vastu, lüües naisisikut jalaga kõhtu, mis peale füüsilise kannatuse põhjustamist on oma olemuselt eriti jõhker ja eetiliselt äärmiselt taunitav. S.A-le uus mõistetav karistus, peale osalise vangistuse ärakandmist on seotud allutamisega käitumiskontrollile ning ei ole välistatud, et S.A taas paneb toime uued süüteod ning vähetõenäoline, et ta suudab kontrollnõudeid järgida kanda temale mõistetavat karistust kanda vabaduses õiguskuulekalt.. Kohtu ei nõustu S.A-le KarS § 264 lg 1 ja 3 järgi prokuröri poolt pakutava karistusega 3 kuud vangistust. Antud säte näeb ette isiku süüdimõistmise korral rahalise karistuse või vangistuse kuni üks aasta. S.A süütegu seisnes koera löömisega ja loomale noaga loetamatu arvu lõikehaavade tekitamise, mille tagajärjel koer suri. Seega on toime pandud kuritegu, mille tagajärg on pöördumatu ja süüdlase karistamine sellise teo eest on põhjendatud seaduse sättes ettenähtud sanktsiooni maksimummääras. Kohus leiab, et S.A on korduvalt kasutanud füüsilist vägivalda oma lähedaste vastu ja teda on karistatud isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest, sealhulgas ka tingimisi vangistusega kuid isik ei ole jõudnud arusaamisele oma kuritegeliku käitumise põhjustest ning ei ole soovinud muutuda vabaduses olles paranemise teele. Kriminaaltoimikus esitatud tõenditest nähtub, et S.A ähvardas süüdistuses täheldatud sündmuste käigus korduvalt oma ema tapmisega, mida kannatanul oli küllaldane põhjus võtta tõesena ja karta selle reaalset täideviimist. Kannatanu põgenes korterist. Kohus peab võimalikuks, et vajalik on täiendavalt kontrollida täheldatud tõendeid kogumina ja võtta seisukoht KarS § 120 ettenähtud kuriteokoosseisu võimaliku esinemise S.A käitumises. Süüdistuses täheldatud ajal. Kohus leiab, et vabaduses oma karistust kandes on reaalne oht, et S.A võib oma õigusvastase käitumisega seada ohtu eelkõige oma lähedaste pereliikmete tervise ja elu aga ka juhuslike kaaskodanike tervise. Kohus leiab, arvestades S.A varasemaid karistusi, kuritegude dünaamikat, süüdistatava isikut ja elustiili, et kokkuleppes pakutav karistus on liiga leebe ja kohus jätab kokkuleppe kinnitamata andes prokurörile võimaluse sõlmida uus kokkulepe.
Kohtunik
Loretta Pikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.