1-07-15645/11 - Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja - lahend.ee

või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.04.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Maxim Rumyantsevi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Maxim Rumyantsev on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 02.10.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2 ja §121 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2, KarS §64 lg.1, §65 lg.1 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 8 kuud 12 päeva alates 02.10.2008. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 10 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav ei ole hõivatud töö ega õppimisega. Kinnipeetaval on rahalisi nõudeid 109 056 krooni ulatuses. Kinnipeetava suhted lähedastest isa ja õega on head. Kinnipeetava ema on surnud, õemees kannab vanglakaristust Soomes. Kinnipeetaval on tuttavaid palju, nende seas ka kriminaalkorras karistatud isikuid, valmisolekut nendega suhted katkestada ei nähtu. Kinnipeetav on tunnistanud kanepi ja ecstasy tarvitamist. Vestluse käigus püüab kinnipeetav end õigustada, arvab, et on ebaõiglaselt karistatud, väljendab pettumust õiguskaitsesüsteemis. Kinnipeetaval on kohati välja kujunenud kriminaalsele subkultuurile omased veendumused. Kriminaalkorras karistatud 5 korda, vangistusega 2 korda. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kriminaalhooldaja leiab, et kinnipeetava puhul on olemas uue kuriteo toimepanemise kõrge risk. Eelmise katseaja jooksul rikkus ta korduvalt käitumiskontrolli nõudeid, pani toime uued kuriteod. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammides, ei ole asunud sotsiaaltöötaja abiga analüüsima toimepandud kuritegude ajendeid ega saanud psühholoogi konsultatsioone. Seega on uue kuriteo riskid maandamata. Kinnipeetava suhtes aadressil xxx on andnud elektroonilise valve kohaldamiseks kirjaliku nõusoleku seal elav Yxxx Axxx. Kirjalikku nõusolekut ei olnud võimalik võtta Vxxx Rxxxt, kuna ta viibis välismaal. Kinnipeetav ei ole sellesse korterisse sisse registreeritud, mistõttu Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra §4 lg.2 p.2 ei ole elektroonilise valve kohaldamine võimalik. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 5 korda, väärteokorras 3 korda. Kriminaalhooldusel on kinnipeetav olnud 24.11.2005 – 23.11.2008, kusjuures rikkus korduvalt kontrollnõudeid ja pani katseajal toime uued kuriteod. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad isa, õde, õemees ja õelapsed. Isal on oma firma Venemaal, õde on kodune, õemees kannab vanglakaristust Soomes. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on tema noorukipõlvest alates kriminaalse taustaga isikuid. Vestluse kohaselt ei ole ta nendega suhtlemist motiveeritud lõpetama. Vabanemisel soovib kinnipeetav asuda elama xxx isa korterisse. Tegemist on 3-toalise kõigi mugavustega korteriga, kus on remont pooleli ja kus käesoleval ajal elab kinnipeetava õde koos kahe lapsega, perioodiliselt ka kinnipeetava isa, kui ei ole välismaal. Korter on sobilik elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kinnipeetav on sisse registreeritud teisele aadressile, praegu on see korter kasutusel äripinnana. Käesoleval ajal on perekonna majanduslik olukord halb, ainsaks töötavaks isikuks on isa, korteri eest on

kriminaalhooldusametnik kohustatud arvamuse koostamise käigus kontrollima süüdimõistetu vabanemisjärgset elukohta, et selgitada välja, kas elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Käesolevas asjas on kriminaalhooldusametnik korterit aadressil xxx narva kontrollinud. Korteri seisukord võimaldab elektroonilise valve seadmete paigaldamist. Vastavalt Korra §4 lg.2 p.2 peab süüdimõistetul olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks ja vastavalt sama sätte p.5 peavad süüdimõistetuga koos elavad täisealised isikud olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega oma elukohta ja andma selle kohta allkirja. Käesolevas asjas nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et eelnimetatud aadressil asuv korter kuulub kinnipeetava isale, kes seoses oma firmaga viibib tihti Venemaal. Lisaks temale elab korteris ka kinnipeetava õde oma alaealiste lastega. Korra §4 lg.2 p.5 vastava nõusoleku on antud asjas andnud vaid kinnipeetava õde. Kinnipeetava isa arvamust antud küsimuses ei õnnestunud kriminaalhooldusametnikul saada, kuna isa viibis Eestist väljas. Kuigi maakohtusse on saabunud 13.05.2010 avaldus Vladimir Rumjantsevilt, ei saa kohus seda arvestada Korra §4 lg.2 p.5 vastava nõusolekuna. Maakohtul puudub igasugune võimalus tuvastada, et nimetatud avalduse on kirjutanud kinnipeetava isa. Nagu nähtub ümbrikust, milles avaldus oli, on selle saatnud hoopis Jana Abushkevic. Samuti ei nähtu nimetatud avaldusest, et korteri omanikule on selgitatud elektroonilise valve sisu ja kohaldamise põhimõtteid, samuti kohaldatavaid piiranguid. Maakohus on seisukohal, et Korra §4 lg.2 p.5 antav nõusolek on selline, mis tuleb anda kriminaalhooldusametniku juures vastaval blanketil. Ainult sel juhul saab kohus arvestada seda Korras ettenähtud nõusolekuna ning ainult siis on võimalik tuvastada nõusoleku andnud isik ja kindlustada, et nõusoleku andja on aru saanud elektroonilise valve olemusest. Kuna käesolevas asjas puudub korteri omaniku nõusolek elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks, ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega seaduse kohaselt võimalik. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Maakohtu istungil ei suutnud kinnipeetav öelda, missugustest legaalsetest sissetulekuallikatest kavatseb ta vabanemise korral elama hakata. Tänapäevase tööjõusituatsiooni valguses ei ole sellise minevikuga isiku poolt töökoha leidmine Ida-Virumaal ilmselgelt koheselt reaalne. Arvestades seda, et kinnipeetavat on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, on oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kinnipeetava väited maakohtu istungil selle kohta, et vabanemine on vajalik selleks, et aidata perekonda, ei anna alust taotluse rahuldamiseks. Kinnipeetav ei suutnud seletada, millega ta suudab perekonda aidata, kuna igasugused legaalsed sissetulekud tal vabanemise korral puuduvad. Lisaks sellele on tal endal rahalisi võlgnevusi peaaegu 110 000 krooni ulatuses.