Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. mai 2010.a, Tallinn
Kriminaalasja number
1-09-18863
Kohtukoosseis
Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Ivi Kesküla ja Malle Preimer
Kohtuistungi sekretär
Kea Lemming Irina Leetberg
Tõlk Kohtuistungi toimumise aeg
11. mai 2010.a, avalik kohtuistung, Tallinn
ja koht Kriminaalasi
Apelleeritud kohtuotsus
VG (G) ja K.A (K.A) süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 5, 7 järgi Pärnu Maakohtu 25. veebruari 2010. a otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Kannatanu JM
Prokurör
Svetlana Raudsepp
Süüdistatavad
VG, ik. XXXXXXXXXX, sünd. XX.XX.XXXX.a, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt eestlane, 7 klassi haridusega, vallaline, elukoht XXX, töökoht XXX, kriminaalkorras varem kohtulikult karistatud: 1). 14.06.2007.a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt KarS § 136 lg 1 alusel 11 kuu ja 27 päevase vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga, 2). 03.09.2009.a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt KarS § 121 ja § 136 lg 1 alusel rahalise karistusega summas 194 päevamäära, s.o 9700 krooni. Väärtegude toimepanemise eest karistatud 12-l korral. Tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 31.07.2009. a, 29.07.-31.07.2009.a, s.o. 3 päeva viibis kahtlustatavana vahi all eelvangistuses. K.A, ik. XXX, sünd. XXX, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt eestlane, XXX, XXX, elukoht XXX, ei tööta, kriminaalkorras varem kohtulikult karistatud: 1). 24.04.2003.a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega tingimisi 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga, 2).
Kaitsjad
18.03.2004.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 215 lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 4,7,8 ja KarS § 424 alusel 2 aasta 5 kuu ja 18 päevase vangistusega ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, 3). 26.03.2007.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 ja § 329 alusel rahalise karistusega summas 15000 krooni ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks, milline asendati KarS § 70 alusel 100 päeva vangistusega, 4). 31.03.2009.a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt KarS § 424 ja § 329 alusel 6 kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise katseaja kohaldamisega ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, 5). 03.09.2009.a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt KarS § 121 ja § 136 lg 1 alusel 5 kuu ja 28 päevase vangistusega tingimisi 2 aastase katseaja kohaldamisega. Pärnu Maakohtu 13.11.2009.a määrusega on kohaldatud 31.03.2009.a ja 03.09.2009.a otsuste põhjal liitkaristus 6 kuud vangistust KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi 2 aastase katseaja kohaldamisega. Väärtegude toimepanemise eest karistatud 8-l korral. Tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 31.07.2009.a, 30.07.-31.07.2009.a, s.o. 2 päeva viibis kahtlustatavana eelvangistuses vahi all. vandeadvokaat Talvi Vaske ja vandeadvokaat Ants Nõmmik
Jätta Pärnu Maakohtu 25. veebruari 2010. a otsus VG süüditunnistamises ja karistamises muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 14.mail 2010.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Kannatanul on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kannatanu võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
muutmata, karistuse kandmise algust arvati alates karistuse kandmisele asumisest. Katseaja algust arvati alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 25.02.2010.a. Sama otsusega tunnistati KarS § 200 lg 2 p 5,7 järgi süüdi ka K.A, keda karistati 4 aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt kohaldati K.A-le liitkaristust, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, s.o Pärnu Maakohtu 13.11.2009.a määrusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuulise vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 30.07.-31.07.2009. a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning loeti kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Tõkend elukohast lahkumise keeld jäeti muutmata, karistuse kandmise algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõisteti VG-lt välja 1320 krooni ja K.A-lt välja 2160 krooni kaitsjatasu riigi tuludesse; KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel mõlemalt 173 krooni toimiku materjalidest kaitsjatele koopiate tegemise kulude eest; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel mõlemalt solidaarselt ekspertiisitasu 2875 krooni ning KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel mõlemalt välja sundraha 10875 krooni riigi tuludesse.
süütegu võis olla suurem, kuid keda karistati naeruväärselt väiksema karistusega. JM soovib ka tunnistajate NJ ja MS osavõttu kohtuistungist ning leiab, et tema kui kannatanu oleks rohkem huvitatud moraalse kahju materiaalsest kompenseerimisest. 4.Ringkonnakohtu istungil loobus kannatanu apellatsiooni nõuetest tunnistajate ülekuulamise, moraalse kahju kompenseerimise ja süüdistatavale K.A-le mõistetud karistuse vaidlustamisest. Kannatanu palus tühistada maakohtu otsuse VG tingimisi karistusest vabastamise osas ja karistada VG reaalse vangistusega. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioon otsuse tühistamiseks alust ei anna. 5.Puutuvalt VG-le mõistetud karistusse rõhutab kohtukolleegium esmalt, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või valesti tõlgendanud KarS §-s 56 sätestatud karistamise aluseid. Käesolevas süüdistusasjas kohtukolleegiumi arvates selliseid VG-le mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et maakohus on VG-le karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, vastutust kergendavaid asjaolusid, lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest. Siinkohal tuleb märkida sedagi, et ka apellant ise ei ole oma apellatsioonis viidanud asjaoludele, mida maakohus tema arvates arvestamata on jätnud või alusetult arvestanud. Apellatsioonis tugineb kannatanu VG-le mõistetud karistuse vaidlustamisel üksnes tunnistajate ütlustele, millest järeldab, et VG oli tema suhtes toimepandud teos K.A-st karmim ja agressiivsem ja kelle süütegu võis olla suurem. 6.Kohtukolleegium märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. 7.Maakohus on hinnanud tunnistajate MS ja NY kohtuistungil antud ütlusi ja leidnud põhjendatult, et erinevad isikud tajuvad ja mäletavad asetleidnud sündmusi mõnevõrra erinevalt. Samas on õige kohtu hinnang selles, et kõigi kannatanu ja tunnistajate aga ka süüdistatavate enda ütlused kinnitavad siiski seda, et kannatanu raha ja muude esemete hõivamiseks tungisid süüdistatavad koos grupis tegutsedes kannatanule kallale, murdsid kannatanut koos pekstes viimase vastupanu ning hõivasid kannatanult rahakoti koos sisuga ning mobiiltelefoni. Samas on maakohus VG-le mõistetava karistuse osas arvestanud asjaoluga, et tema osa kuriteo toimepanemises oli K.A osavõtu astmest mõnevõrra suurem ja karistanud VG suuremas karistusmääras kui K.A.
4(6)
Arvestades VG karistust kergendavat asjaoludena süü puhtsüdamlikku kahetsust ja kannatanule tekitatud varalise kahju hüvitamist ning seda, et VG ei ole varem kandnud reaalset vangistust, siis ei ole talle pikaajalise reaalse vangistuse kui kõige raskema karistusliigi kohaldamine veel hädavajalik. Põhjendatud, nagu maakohus leidis, oli kohaldada talle vangistus, millest kohe reaalselt ärakandmisele kuuluks lühemaajaline, s.o 4 kuuline vangistuse osa. Ülejäänud vangistuse osa tingimuslikult kohaldamata jätmine ja maksimaalseks pikaajaliseks tähtajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla jätmine tagab VG hoidumise edaspidi kuritegude toimepanemisest ning on ka õiguskorra kaitsmise huvides, kuna kuriteo toimepanemise eest kohaldatakse ka hoiatavat reaalset vanglakaristust. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-1-21-05 p.5). VG-le mõistetud karistus on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga ja kohtukolleegium ei tuvastanud VG-le mõistetud karistuse mittevastavust kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. 9.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Pärnu Maakohtu 25.veebruari 2010.a otsus VG suhtes tuleb jätta muutmata ja kannatanu JM apellatsioon rahuldamata.
Urmas Reinola
Ivi Kesküla
Malle Preimer
5(6)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.