Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
12.05.2010
koht
Kohtla-Järve kohtumaja
Kohtuasja number
1-09-1439
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Tõlk
Svetlana HAMAZA
Prokurör
Ave ARNIM
Asja läbivaatamise kuupäev
22.01.2010, 17.02.2010, 12.05.2010
Kohtuasi
Süüdimõistetu Kriminaalhooldusametnik
Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Oksana DROZDOVA 08.01.2010 erakorraline ettekanne nr.8-2/1055 A.P-le Viru Maakohtu 31.03.2009 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks A.P sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, elukoht xxx, töökoht puudub Tiiu TERENTJEVA Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Oksana DROZDOVA 08.01.2010 erakorralises ettekandes nr.8-2/1055 esitatud taotlus A.P-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata A.P-le Viru Maakohtu 31.03.2009 otsusega mõistetud karistus – 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust - täitmisele ja saata A.P kandma vangistust. Karistuse kandmise alguseks kinnipidamise aeg 30.04.2010.
lugeda
A.P
Käesolevale määrusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud A.P tunnistati Viru Maakohtu 31.03.2009 otsusega süüdi KarS §200 lg.2 p.4, 7, 9; §346; §266 lg.2 p.1, 3; §199 lg.2 p.4, 8 ja §323 järgi ning liitkaristuseks mõisteti A.P-le 3 aastat 6 kuud vangistust ja rahaline karistus 1500 krooni. KrMS §238 lg.2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks jäi A.P-le 2 aastat 4 kuud vangistust ja rahaline karistus 1000 krooni. Karistuse osa 2 aastat 4 kuud vangistust otsustati KarS §74 lg.1, 3 alusel mitte pöörata täitmisele, kui A.P 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §75 lg.1 p.1 – 5 järgi ettenähtud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldajalt eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks - saama kriminaalhooldajalt eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks - hüvitama kuriteoga tekitatud kahju 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Viru Maakohtu 09.11.2009 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja 04.11.2009 erakorraline ettekanne nr.21672 ja A.P-le pandi vastavalt KarS §75 lg.4 täiendavaks kohustuseks asuda tööle või registreerida end arvele Töötukassas kahe kuu jooksul. Erakorraline ettekanne Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Oksana Drozdova esitas 08.01.2010 Viru Maakohtule erakorralise ettekande nr.82/1055, milles teeb ettepaneku pöörata A.P-le mõistetud karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt ei järgi A.P järgmisi kontrollnõudeid – ei ilmu registreerimisele ja ei ole siiani asunud tööle ega võtnud end arvele Töötukassas. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole A.P reageerinud kutsetele kriminaalhooldusosakonda tulemiseks. Viimane kohtumine toimus 27.10.2009 ja peale seda ei ole A.P registreerimisele ilmunud. Kuni käesoleva ajani ei ole A.P ennast Töötukassas arvele võtnud ega töötanud. Seoses töökoha puudumisega puudub A.P stabiilne sissetulek. Erakorralise ettekande kohaselt on katseaeg on seni kulgenud probleemselt, A.P ei ole valmis koostööks kriminaalhooldusametnikuga ja kuna varem on A.P samuti kriminaalhoolduse nõuet rikkunud, ei pea kriminaalhooldusametnik võimalikuks katseaja pikendamise.
Maakohtu 22.01.2010 istung Kohtuistungile süüdimõistetu A.P ei ilmunud, kohtukutse oli maakohtule tagastatud kätte andmata. Maakohtu 17.02.2010 istung Maakohtu istungile kriminaalhooldusametnik Tiiu Terentjeva (A.P kriminaalhooldusametnik peale Oksana Drozdova töölt lahkumist) ei ilmunud, oma kirjalikus avalduses jäi erakorralises ettekandes toodud seisukohtade juurde. Süüdimõistetu A.P maakohtu istungile ei ilmunud, kohtukutse oli ta 10.02.2010 kätte saanud isiklikult. Maakohtu 12.05.2010 istung Maakohtu istungil jäi kriminaalhooldusametnik Tiiu Terentjeva esitatud erakorralises ettekandes toodud taotluse ja põhjenduste juurde ning lisas, et käesolevaks ajaks ei ole midagi muutunud. Süüdimõistetu A.P seletas maakohtu istungil, et kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused olid talle selgitatud, need olid talle arusaadavad. Ühel korral ta ei ilmunud registreerimisele ja rohkem ei julgenud enam minna. Tööle asuda ei olnud tal võimalik, kuna ametlikult teda tööle ei võetud. Töötukassasse ei saanud ta ka arvele võtma minna, kuna ta arvas, et saadetakse kursustele, kuhu ta aga minna ei saanud. Süüdimõistetu kinnitas, et kriminaalhooldusametnik saatis talle kogu aeg mingeid pabereid, aga need olid eestikeelsed ja neid ta lugeda ei osanud. Prokuröri abi Ave Arnim leidis maakohtu istungil, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu ei nimetanud ühtegi mõistlikku põhjendust, mis takistas tal registreemisel käimist ja Töötukassas arvele võtmist. Süüdimõistetu hoolimatust näitab lisaks ka see, et ta ei ilmunud ka eelmisel korral kohtuistungile. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et erakorralises ettekandes toodud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt KarS §74 lg.4 võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrolnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi.
Vastavalt KrMS §427 lg.2 otsustab vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma täitmiskohtunik oma määrusega. Süüdimõistetu A.P-le on kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi allkirja vastu tutvustatud 12.05.2009 (t.l.14). Vastavalt erakorralisele ettekandele on A.P rikkunud registreerimisele ilmumise kohustust ja ei ole asunud tööle või võtnud end Töötukassas töötuna arvele. Maakohus leiab, et käesolevas asjas on süüdimõistetu poolt temale pandud registreerimisele ilmumise kohustuse rikkumine tõendatud süüdimõistetu enda kinnitusega, et ta ei ole kriminaalhooldusametniku juures registreerimisel peale 27.10.2009 käinud. Süüdimõistetu põhjendused, et ta kartis edaspidi registreerimisele ilmuda, on ebamõistlikud ja ei anna alust erakorralise ettekande rahuldamata jätmiseks. Samuti nähtub asja materjalides asuvast registreerimiselehest, et viimasel korral käis A.P registreerimas 27.11.2009 (t.l.6). Samal päeval on ta andnud allkirja selle kohta, et teab järgmisele registreerimisele ilmumise kuupäeva 11.11.2009, kuid sellel kuupäeval ei ole ta registreerimisele ilmunud. Ka ei ilmunud ta registreerimisele edaspidi 17.11.2009, 24.11.2009 ja 01.12.2009. Lisaks märgib maakohus, et A.P ei ilmunud registreerimisele ka 06.10.2009, kuigi oli 08.09.2009 allkirja sellel kuupäeval registreerimisele ilmumiseks andnud ja seega oli kuupäevast teadlik. Kutsed registreerimisele ilmumiseks olid A.P-le saadetud elukohta, kus ta vastavalt kohtuotsusele oli kohustatud elama (t.l.16-18). Süüdimõistetu kinnitas maakohtu istungil, et kriminaalhooldusametniku poolt saadetud kutsed sai ta kätte. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et süüdimõistetu ei ole tema suhtes väljendatud usaldust õigustanud ning suhtunud tingimisi karistusse ja kriminaalhooldusesse väga ükskõikselt. Vastavalt kriminaalhooldusametniku erakorralisele ettekandele ei ole A.P vastavalt talle pandud lisakohustusele asunud tööle ega võtnud end töötuna Töötukassas arvele. Nimetatud asjaolu kinnitas süüdimõistetu ise maakohtu istungil ja põhjendas seda asjaoluga, et ametlikult teda tööle ei võetud ja Töötukassasse arvele ei tahtnud ta ennast võtta, kuna ei tahtnud minna kursustele. Maakohus leiab, et need põhjendused on ennastõigustavad ja otsitud. Töötukassas töötuna arvele võtmine ei tähenda sundkorras kursustele saatmist, kursustele saadetakse isikuid vaid soovi korral ja isiku enda nõusolekul. Maakohus leiab, et sellised otsitud õigustused kontrollnõuete ja lisakohustuse rikkumisele näitavad erakordselt ükskõikset suhtumist talle mõistetud tingimisi karistusse. Seda hoolimatust suurendab veel ka eelmisele kohtuistungile mitte ilmumine. Süüdimõistetu väited selle kohta, et ta ei oska eestikeelseid dokumente lugeda, ei anna alust erakorralise ettekande rahuldamata jätmiseks. Tegemist on Eesti Vabariigiga, kus riigikeeleks, seega ametlike dokumentide keeleks on eesti keel. Süüdimõistetu tunnistas ka ise maakohtu istungil, et loomulikult oli tal võimalus
leida inimene, kes talle saabunud eestikeelsed dokumendid ära tõlgiks, kuid seda ta ei teinud. See on järjekordne näide süüdimõistetu ükskõiksusest talle mõistetud karistuse osas. Juhul, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, on kohtul vastavalt KarS §74 lg.4 võimalus valida kolme alternatiivi vahel. Maakohus leiab, et käesolevas kohtumääruses ülaltoodud asjaoludel on põhjendatud karistuse täitmisele pööramine. Täiendav kohustus on süüdimõistetule juba kohaldatud, kuid see mingit mõju ei avaldanud. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole A.P valmis koostööks kriminaalhooldusametnikuga, mistõttu ei ole ka katseaja pikendamine võimalik. Maakohus nõustub selle seisukohaga ja lisab, et süüdimõistetule on määratud suhteliselt pikk katseaeg – 3 aastat. Kui süüdimõistetu juba katseaja alguses on näidanud oma hoolimatust ja ükskõiksust kriminaalhoolduse vastu, siis maakohus ei näe võimalust sedavõrd pika katseaja veelgi pikendamiseks ja peab seda põhjendamatuks. Maakohus juhindus määruse tegemisel eeltoodust ning KrMS §74, §75, §432, §383, §384 ja §387.
Anne PALMISTE Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.