1-10-3475/7 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrata J.J-ile kohustus jätkata õpinguid põhihariduse omandamiseks. Määrata J.J katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsusejõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista välja J.J-ilt , temal rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt Riina J.J-ilt menetluskuluna 4 000.- (neli tuhat) krooni sundraha. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Süüdimõistetul või tema seaduslikul esindajal tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. KrMS § 423 ja § 424 alusel määrata, et J.J ja tema seaduslikul esindajal Riina J.J on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

talle puust tokki päraku piirkonda tekitades kannatanule füüsilist valu ja nahamarrastuse rindkere eespinnal ja valulikkuse paremal rindkerepoolel. Sellega pani J.J toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub. Asitõendid: puuduvad. Menetluskulud: • kohtueelses menetluses kahtlustatava J.J-i kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo kaitsjatasu 420+420 krooni; vandeadvokaat Karl Saavo kaitsjatasu kokkuleppemenetluses läbirääkimistel 840 krooni; • Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuarstliku lihtekspertiisi maksumus 1840 krooni; • ambulatoorse kohtupsühhiaatrilis- kohtuseksuoloogilise kompleksekspertiisi maksumus 9000 krooni. Karistuse liik ja määr KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav J.J-ile karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 28.-30.08.2009, so 3 päeva. Kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui J.J 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppe- või töökoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 4 järgi on J.J kohustus jätkata õpinguid põhihariduse omandamiseks. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et J.J , tema kaitsja, seadusliku esindaja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et J.J on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse J.J süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.