Kohtulahend

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 08.05.2010. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht B.P tunnistati süüdi Viru Maakohtu 22.12.2006. a kohtuotsusega KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 30.09.2004.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 aastat ja 3 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 10 kuud vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks ja 6 kuuks. B.P hoidus üle 1 aasta kõrvale talle Viru Maakohtu poolt mõistetud karistuse kandmisest, mistõttu ta oli kuulutatud tagaotsitavaks. Kinnipeetava karistusaeg algas 19.08.2008.a ja lõpeb 18.06.2011.a. Harju Maakohtu 01.10.2009.a määrusega jäeti B.P ennetähtaegselt vabastamata. Õigus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 27.04.2010.a. B.P on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 1) 18.10.1999. a Põlva Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 1 järgi 7 päeva aresti; 2) 12.09.2000. a Põlva Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2 järgi rahatrahviga 2050 krooni, 31.10.2003. a Põlva Maakohtu määrusega mõistetud karistus asendati 14 päevase vangistusega, 3) 24.05.2004. a Tartu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 140 lg 2 p 1,2,3 – 15 lg 2, 195 lg 3 järgi 2 aastat ja 2 kuud vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat, 4) 30.09.2004. a Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi 10 kuud vangistust, KarS § 65 lg 1 alusel 2 aastat 6 kuud vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on B.P vanglas distsiplinaarkorras karistatud 1-l korral: 25.08.2009 kartserisse paigutamisega. Kinnipeetav asub vabanedes elama elukaaslase juurde aadressil xxx, Tartu. Enne vangistust töötas mitteametlikult. Vabaduses asub tööle ehitustöölisena AS-s xxx. Vangistuse ajal läbinud sotsiaalsete oskuste treeningu ja osalenud AA tugirühmas. Vanglas töötanud ega õppinud ei ole. Tartu Vangla andmetel on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid üle 2600 krooni. Vabaduses kuritarvitas alkoholi, korduvalt karistatud alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest. Kinnipeetav alkoholiprobleemi ei tunnista ega mõista joobes juhtimise ühiskonnaohtlikkust. Enesehinnang on kõrge, samas on kergelt haavatav ja solvuv. Konfliktsituatsioonis võib kaotada enesevalitsuse ja käituda agressiivselt. Kinnipeetava vabanemisel jääb risk toime panna uusi kuritegusid, kui kinnipeetav jätkab alkoholi tarvitamist. Eeltoodust kogumis lähtudes Tartu Vangla toetab B.P ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametnik toetab B.P tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht elukaaslase juures, üürileping kehtib 2011.a veebruarini. Olemas töökoht AS-s xxx, kus kinnipeetav töötas ka enne vangistust. Vanglas osalenud AA tugirühmas, kuid oma alkoholiprobleemi ei tunnista. Seega esineb oht sõiduki juhtimises alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametnik peab positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Kriminaalhooldusametnik palub käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda peale vabanemist tööle kohtu määratud tähtajaks. B.P seletas kohtuistungil, et ta on oma senistest kuritegudest järeldused teinud ja tahab ennast muuta. Tal on elukoht elukaaslase juures, töökoht ja sissetulekuallikas. Ta saab töö üldehitajana AS-s xxx. On alates 17-st eluaastast üldehituses töötanud. Kriminaalkorras karistatud isikuid tema suhtlusringkonnas ei ole.

Prokurör leiab, et B.P on võimalik vabastada vangistusest tingimuslikult enne tähtaega. Prokurör nõustub vangla spetsialistide arvamusega, kes toetavad vabastamist käitumiskontrollile. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et B.P on võimalik vangistusest tingimuslikult enne tähtaega vabastada. B.P kannab karistust teise astme kuritegude eest ning on ära kandnud üle 1⁄2 karistusajast. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p 1 ettenähtud formaalne alus tema karistusest tingimuslikult ennetähtaegseks vabastamiseks. VangS § 76-st tulenevaid kitsendusi ei ole. B.P on vabaduses elukoht ja lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik. Tal on tahe töötada, varasem töökogemus ja tööandja garantii töötamiseks. Kriminaalhooldusametnik peab B.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist võimalikuks ja seda arvamust toetavad vangla teised spetsialistid. B.P on valmis alluma kriminaalhooldusele. Nendel asjaoludel on ennetähtaegne tingimisi vabastamise võimalik. Kriminaalhooldus aitab kaasa resotsiliseerumisele lähedaste ja kriminaalhoolduse toel. Uute kuritegude toimepanemine sõltub B.P-st endast. Katseajaks täitmiseks määratavad kontrollnõuded ja –kohustused aitavad uute kuritegude riski maandada.

Ene Muts täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.