Kohtulahend

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Maksim Kovtunenko on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 21.05.2008. a otsusega KarS §-de 200 lg 2 p-de 7,8 ja 184 lg 1 järgi ja mõistetud temale liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Karistuse vähendamisega 1/3 võrra on Maksim Kovtunenkole mõistetud karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 14.05.2007.a. ja lõppeb 13.09.2010.a. Maksim Kovtunenkot on kriminaalkorras karistatud 4-l korral:

Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu M.Kovtunenko avaldas, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. Samuti kinnitas M. Kovtunenko, et ta loodab vabaduses leida tööd ja asuda elama oma ema juurde. Kaitsja palus M. Kovtunenko ennetähtaegselt vabastada. Prokurör leidis, et M. Kovtunenko ei kuulu ennetähtaegselt vabastamisele. Kohtuniku seisukoht KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on M.Kovtunenko temale mõistetud karistusajast ära kandnud kaks kolmandikku. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja kannab käesoleval ajal karistust varavastase ja narkootikumidega seotud süüteo eest. Vabanemisel puudub M.Kovtunenkol elukoht, sest tema ema ja kasuvennad ei ole nõus M.Kovtunenko ennetähtaegse vabanemisega, põhjendades seda raske majandusliku olukorraga ning keeruliste suhtega M.Kovtunenko ja tema kasuvendade vahel. Seega puudub

M.Kovtunenkol vabanemisel elukoht ja materiaalne toetus. Vabanedes puudub M.Kovtunenkol ka töökoht. 11.08.2009. a määrusega on kohus jätnud M.Kovtunenko vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Määruses on kohus märkinud, et on otstarbekas, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks M.Kovtunenko oma käitumisega näidata, et ta on asunud parenemiseteele (läbiks mõne programmi, hoiduks korrarikkumistest). M.Kovtunenkole on aga määratud 2009.a. kaks distsiplinaarkaristust ja viimati karistati teda distsiplinaarkorras 5. aprillil 2010. a. Distsiplinaarrikkumiste rohkus osutab asjaolule, et M.Kovtunenko pole suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi range järelevalve tingimustes. Selline M.Kovtunenko varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks, et ta on võimeline ennetähtaegse vabanemise korral jätkama oma elu seaduskuulekalt käitumiskontrollile allutatuna. M.Kovtunenko on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on korduvalt kandnud karistust vanglas. Talle on mõistetud ka tingimisi vangistus, kuid ta jätkas kuritegude sooritamist ja ei ole suutnud oma hoiakuid ega väärtushinnanguid muuta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtunik, et isik, kellele varasemad karistused ei ole positiivset mõju avaldanud ning kes on jätkanud kuritegude toimepanemist ka katseajal, on ühiskonna jaoks ohtlik. Samuti ei ole M.Kovtunenkol lähedaste toetust ega elukohta ja tal on probleeme narkootikumidega. M.Kovtunenkol tuleks osaleda vastavates sotsiaalprogrammides, et sõltuvusest vabaneda. Kohtunik on seisukohal, et käesoleval ajal ei ole M.Kovtunenko ennetähtaegne vabastamine võimalik.

Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.