Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Määruse tegemise aeg ja
28. aprill 2010. a Tartus
koht Kriminaalasja number
1-08-688
Kohtukoosseis
Kohtunik Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Evelin Merilaine
Kriminaalasi
Süüdimõistetu P.G tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
P.G Isikukood: XXX viibimiskoht: xxx Soovib asuda elama: xxx
Kaitsja
Riigi poolt määratud korras advokaat Marina Valge
Tõlk
Anna Jänes
Juhindudes KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras:
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud P.G tunnistati süüdi Harju Maakohtu 09.09.2008. a otsusega KarS § 331 järgi ja mõisteti liitkaristuseks ( muuhulgas I astme kuritegu) kohtuotsuste kogumis 3 aastat 18 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 09.09.2008.a. ja lõppeb 26.09.2011.a. P.G on kriminaalkorras karistatud 3-l korral:
KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. P.G-le on vangistuse kandmise ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Samuti on ta vangistuse ajal tarvitanud narkootikume, mille eest teda karistati kriminaalkorras Harju Maakohtu 09.09.2008. a otsusega. See näitab, et P.G on raskusi isegi karistuse kandmise ajal kontrollitud keskkonnas õiguskuuleka käitumise normide järgimisega. P.G on olemas perekonnapoolne moraalne ja materiaalne tugi. P.G väitel on tal töökoha võimalus xxx OÜ-s. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid seonduvad eelkõige majandusliku olukorraga, sest P.G on korduvalt pannud toime varavastaseid süütegusid. Käesoleval ajal on töö leidmine problemaatiline ja kohtule ei ole esitatud ka tööandja garantiid, mis annaks aluse väiteks, et majandusliku toimetulekuga seonduv risk oleks maandatud. P.G on tunnistanud, et on vangistuseelsel ajal igapäevaselt tarvitanud narkootikume. Kõik tema kuriteod on toime pandud narkojoobes. Ka vangistuse ajal on ta tarvitanud narkootikume, mille eest on teda kriminaalkorras karistatud. Nimetatud asjaolu näitab, et vabaduses olles, kus puudub kontrollitud keskkond, on suur risk, et P.G jätkab narkootikumide tarvitamist ja sellest tulenevalt suureneb ka risk uute kuritegude toimepanemiseks. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et ei ole põhjendatud P.G tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada koos allutamisega elektroonilisele valvele. Kohus leiab, et isik, kes on jätkanud kuritegude toimepanemist ka karistuse kandmise ajal vanglas, ei ole sobiv elektroonilisele valvele allutamiseks. Samuti leiab kohtunik, et kohtu poolt mõistetud õiglasest karistusest tuleks P.G reaalselt ära kanda enam kui ta on tänaseks päevaks kandnud.
Rutt Teeveer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.