Kohtulahend

SÜÜDISTUS

K.O süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varen toime pannud varguse, 10.10.2009 kella 10.00 paiku viibides korteris, aadressil Tallinn, Xxx, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis korterist J D kuuluva sülearvuti Acer väärtusega 5000 krooni ja omastas selle. Seega pani K.O toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, so KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse K.O selles, et tema, olles varem korduvalt toimepannud vargusi, sealhulgas 10.10.2009.a., 11.02.2010, taas 11.02.2010 .a. kella 17.20 ajal võttis ASelver AS-le kuuluvast kauplusest Pelgulinna Selver, aadressil Tallinn Sõle 51, võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil - 9 hambapastat Sensodyne kogumaksumusega 756 krooni, kuid ta peeti peale kassadest möödumist kinni turvatöötaja poolt. Seega alustas K.O vahetult süüteo toimepanemist, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel. Samuti tema, 05.03.2010 .a. kella 14.50 ajal võttis Rimi Eesti Food AS-le kuuluvast kauplusest Telliskivi Säästumarketist, aadressil Tallinn Telliskivi 61, võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil - 20 patareid Panasonic kogumaksumusega 698 krooni, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ta oli kinnipeetud turvatöötaja poolt. Seega alustas K.O vahetult süüteo toimepanemist, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel. Samuti tema, olles varem korduvalt toimepannud vargusi, sealhulgas 10.10.2009.a., 11.02.2010, 05.03.2010.a., taas 19.03.2010.a. kell 18:15 võttis Rimi Eesti Food AS-i Sõle kaupluses Säästumarket asukohaga Sõle 27, Tallinn võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil 20 pakki „Durasell“ patareid maksumusega 22,90 krooni, kogumaksumusega 458 krooni, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinnipeetud turvatöötaja poolt. Seega alustas K.O vahetult süüteo toimepanemist, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel.

Sellega pani K.O toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, milline on toime pandud süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg 2 p. 9- § 25 lg 2 järgi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

K.O tunnistas end süüdi täielikult kõikides talle inkrimineeritud kuritegudes. Tema süü on tõendatud lisaks tema enda kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste ka kannatanu ja tunnistajate ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega.

seisnud turvamees tundis huvi taskutes olevate asjade vastu ja kutsus turvaruumi. Ta andis ühe paki kohe turvatöötaja kätte, kuid teise poetas turvaruumi poole minnes vaikselt suvalisele riiulile. Natukese aja pärast tõi üks kaupluse töötaja ka teise paki turvaruumi järgi. Kõikide ülalnimetatud tõenditega on tõendatud K.O poolt J D kuulunud sülearvuti vargus ning kolmest kauplusest kaupade varguste katsed. 19.märtsi 2010.a. episoodis on süüdistuses märgitud, et K.O püüdis varastada 20 pakki patareisid, mis ei ole õige. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendatud, et ta püüdis varastada kahte pakki, milles kokku 20 patareid. K.O poolt toimepandud teod on õigusvastased ja toime pandud kavatsetult. Tema eesmärk ja soov oli varastatud asjade pantimisest või müügist raha saada. Kuigi JDarvuti vargus on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p. 4 järgi, siis võttes arvesse, et peale seda on süüdistatav veel kolm varguse katset toime pannud, mis on kvalifitseeritud varguste katsetena toimepanduna süstemaatiliselt, neeldub punkt 4 punktis 9 ja kuriteod tuleb kvalifitseerida ainult KarS § 199 lg 2 p. 9 järgi. Tsiviilhagi JDesitas K.O vastu tsiviilhagi summas 5000 krooni, mis on arvuti maksumus. VÕS § 1043 alusel kuulub kahju väljamõistmisele kahju tekitanud isikult, kui ta on kahju tekitamises süüdi. K.O tekitas kannatanule kahju kuriteoga, tema suhtes puuduvad süüd välistavad asjaolud, seega ta on süüdi arvuti varguses ja peab kahju hüvitama. Kohtuistungil süüdistatav tsiviilhagile vastu ei vaielnud. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Eeltoodu alusel kuulub K.O-lt JD kasuks väljamõistmisele 5000 krooni. Karistus K.O on kriminaalkorras karistatud kaks korda, ühel korral varguse eest, teisel korral narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest. Viimase karistuse kandmiselt vabanes 24.07.2009.a. Kuna ta tema enda sõnul pani kuriteod toime raha saamise eesmärgil, ei pea kohus võimalikuks tema karistamist rahalise karistusega, sest tal ei ole sissetulekut, millest karistust tasuda. Vangistusega karistamisel arvestab kohus karistuse pikkuse valikul kuritegude arvu ja leiab, et nelja kuriteo toimepanemise eest võib mõista karistuseks 9 kuud vangistust, millest ühe kolmandiku mahaarvamisel jääb kanda kuus kuud. Arvestades kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja kolme kuriteo jäämist katse staadiumisse, ei ole pikemaajalise vangistuse mõistmine põhjendatud. Kohus leiab, et K.O peab karistuse kandma reaalselt. Tema tingimisi vabastamine ei ole võimalik, arvestades, et ta on varem kriminaalkorras karistatud, peale eelmise karistuse kandmiselt vabastamist pani uue kuriteo toime vähem kui kolme kuu pärast ning isegi teadmine, et üks kriminaalasi on kohtus ja ootab arutamist, ei takistanud tal kolmel korral uusi kuritegusid toime panemast. Kuna karistusest tingimisi vabastamine on võimalik üldjuhul isikute suhtes, kes on toime pannud kuriteo esmakordselt või kellest võib arvata, et nad rohkem kuritegusid toime ei pane, siis K.O selliste isikute hulka ei kuulu. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.