Kriminaalasi nr. 1-10-3034
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.04.2010.a. Tallinnas
Kohtunik
Aime Ivanson
Sekretär
Maire Viksi
Prokurör
Ille Mardo
Kaitsja
Jugans Grossmann
Süüdistatav
P.L, isikukood XXX, Kriminaalkorras karistatud 6 korda, viimati 31.03.2000 Tartu Maakohtu poolt Krk § 141 lg 2 p. 2,3, Krk § 197 lg 3 järgi vab. kaotusega 12 a (20.06.2000.a. Tartu Ringkonnakohtu otsusega tühistati osaliselt ja mõisteti karistuseks 10 aastat vabadusekaotust), vabanes karistuse kandmiselt 25.06.2008.a., elukoht xxx, vahi all alates 28.09.2009.a.
Süüdistus
KarS § 200 lg 2 p. 4,8, § 199 lg 2 p. 8,9, § 121, § 201 lg 2 p. 1 järgi lühimenetlus
Menetluse liik
Süüdi mõista P.L KarS § 200 lg 2 p. 4,8 järgi (2 episoodi) ja karistada vangistusega 6 aastat. Süüdi mõista P.L KarS § 199 lg 2 p. 8,9 järgi (4 episoodi) ja karistada vangistusega 2 aastat. Süüdi mõista P.L KarS 121 järgi (2 episoodi) ja karistada vangistusega 1 aasta. Süüdi mõista P.L KarS § 201 lg 2 p. 1 järgi (1 episood) ja karistada vangistusega 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskemat, mõista liitkaristuseks 7 aastat 6 kuud vangistust.
KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 30.04.2009.a., 22.23.09.2009.a., s.o. kokku 3 päeva. Kandmata karistus 4 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest – 28.09.2009.a. Tõkend – vahistamine – P.L suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagid: Välja mõista P.L-ilt: 1)J Š kasuks 3100.- krooni, 2)MA kasuks 14380.- krooni, 3)J K kasuks 18688.- krooni, 4)L K kasuks 2990.- krooni 5) A-Selver AS kasuks 17.90 krooni. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista P.L-ilt riigituludesse: - sundraha 2,5 palga alammäära – s.o. 10875.- krooni - kaitsjatasud 4052.70 krooni - kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud – 204.- krooni - DNA ekspertiisi maksumus 6570.- krooni KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kohtupsühhiaatriaekspertiisi maksumus summas 8000.- krooni riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank.. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-10-3034 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Asitõendid: Kolm daktokaarti, Coca-Cola pudel, kosmeetikakott, kruvikeeraja, suitsukoni, neli bioloogilise aine proovi, võrdlusjälgede kaart, DNA võrdlus (asuvad kriminaalasja juures) – hävitada. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast.
P.L-i süüdistatakse selles, et tema 29.04.2009.a. kella 19.30 ajal J Š elukohas Tallinnas asuvas korteris number 5 võttis köögist noa, millega ähvardas J Št, samuti ähvardas J Š kassi surnuks pussitada ning nõudis J Š raha taksoarve maksmiseks. P.L käskis J Š ära võtta kõik kuldehted, mis tal sõrmes ja kaelas olid. J Š võttis pussitamise hirmus vasaku käe sõrmest ära kullast abielusõrmuse väärtusega 600 krooni ja parema käe sõrmest kullast mustrilise kahe punase kiviga sõrmuse väärtusega 1000 krooni ning andis need P.L-ile . P.L
jätkas noaga ähvardamist ning nõudis lisaks J Š kullast jämedat kaelaketti väärtusega 1000 krooni, mille küljes oli „K“ tähe kujuline kullast ripats väärtusega 500 krooni. Kuna J Š ei saanud ketti koos ripatsiga kaelast kätte, siis P.L tõmbas J Š keti koos ripatsiga ise kaelast ära. Edasi nõudis P.L J Š viimase mobiiltelefoni Siemens AF51 väärtusega 200 krooni, mille J Š pussitamise hirmus samuti P.L-ile andis. Samuti süüdistatakse P.L-i selles, et tema 30.05.2009.a. kella 05.30 ajal Harjumaal Saku vallas, olles Üksnurme külas ning asudes J K juhitavas taksos Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx, palus J K l takso peatada ning sõiduki peatudes tegi lahti juhi kõrvalistuja ukse ja kohe tõmbas süütelukust välja autovõtmed. J K üritas P.L-i takistada, kuid talle jäi kätte vaid signalisatsioonipult. Samal ajal hoidis P.L vasaku käega J K l paremast käest kinni ning ähvardas J K t, et lõikab teda žilettidega. Samuti ähvardas P.L, et kuivõrd on mõrva eest 12 aastat vangis olnud, siis ei ole talle mingi probleem J K vagaseks teha. Seejärel, haarates auto keskkonsoolist kruvikeeraja, ähvardas P.L sellega J K t, tehes J K suunas löögiliigutusi. Seejärel lõi P.L rusikaga mõraliseks sõiduki esiklaasi ning võttis J K lt ära mobiiltelefoni Sony Ericsson Walkman väärtusega 3330 krooni, millega viimane tahtis helistama hakata. Edasi käsutas P.L J K autost välja ning tõmbas autost välja raadiojaama, mille viskas kraavi, samuti lõhkus ära taksoplafooni. Seejärel käsutas P.L J K sõiduki juhi kõrvalistmele ning asus ise sõidukit juhtima, kuid kaotas peagi juhitavuse ning sõitis teelt välja põllule, mistõttu sai sõiduk kannatada ning ei käivitunud enam. Seejärel võttis P.L J K jope taskust ära viimase rahakoti sularahaga 270 krooni ning nõudis ähvardades J K l kaelas olnud kuldketi väärtusega 2000 krooni üleandmist, mille J K hirmu all olles P.L-i kätte andis. Seejärel lahkus P.L auto juurest, väidetavalt abi otsima, kuid J K ei jäänud auto juurde P.L-i ootama, vaid jooksis sündmuskohalt minema. Võõra vallasasja äravõtmisega, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ning mis on toime pandud relvana kasutatava muu esemega ähvardades, pani P.L toime KarS § 200 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo Samuti süüdistatakse P.L-i selles, et tema 22.05.2009.a. kella 22.00 ajal Tallinnas Sõpruse pst 225 maja juures varastas MA`le kuuluva sülearvuti Samsung R70 koos laadijaga väärtusega 10 990 krooni, sülearvuti hiire Logitech V220 väärtusega 390 krooni, sülearvuti koti väärtusega 1000 krooni ning sinise ratastega kohvri isiklike esemetega väärtusega 2000 krooni. P.L, olles Tallinnas Viru keskuse juures bussipeatuses vahetult eelnevalt tutvunud MAga, lubas viimase tasuta taksoga koju viia. Alustades taksoga sõitu, sõitsid nad koos esialgu Sõpruse pst 225-23 elava P.L-i väidetava endise naise juurde. Seal P.L ütles MAle, et viimane läheks korteri number 23 ukse taha ja ütleks, et on P.L-i noorem vend. Samal ajal pidi P.L taksoga poes käima ning veini ja šampust tooma. Kui P.L oli taksoga ära sõitnud, helistas MA trepikoja ukse taga korteri number 23 uksekella, kuid sellest korterist vastas hoopiski meeshääl, kes MAt trepikotta eo lasknud. MA ootas P.L-i poest tagasi umbed 20 minutit, kuid P.L ei tulnudki enam MA asjadega tagasi. MAle on varastatud esemetega põhjustatud kahju kokku 14 380 krooni. Samuti süüdistatakse P.L-i selles, et tema 09.07.2009.a. Saare maakonnas Pöide vallas Reina külas asuvas Kaunismäe talu territooriumil, tungis sisse seal asuvasse kuuri ukse lõhkumise teel, kust varastas murutraktori Stiga Park Compact 4WD väärtusega 73 000 krooni. Eelnevalt oli P.L Saaremaal tutvunud seal elavate noormeeste KN, RLja HN`iga, kellel palus end aidata väidetavalt tema tädi juurest Pöide vallast Reina külast Tallinnasse toimetada väidetavalt P.L-ile kuuluv murutraktor. K.N , R.L ja H.N , aimamata valet, sõitsid koos P.L-iga RL sõiduautoga ning olles Olerexi tanklast laenutanud järelhaagise, Kaunismäe
talu hoovi, kus P.L avas kuuriuksed ning kõik neljakesi koos tõstsid murutraktori auto järelhaagisele. Edasi sõitsid noormehed koos Kuivastu poole, kuid Piiri asulas peatust tehes, jõudsid murutraktori omaniku sugulased P.L-ile ning teistele noormeestele järele ning sündmuskohale kutsuti politsei. Murutraktor on rikkumata omanikule tagastatud. Samuti süüdistatakse P.L-i selles, et tema 22.09.2009.a. kella 20.58 ajal üritas Tallinnas Sütiste tee 28 asuvas Maxima kauplusest varastada ühte pakki mune maksumusega 17,90 krooni ja ühte tükki suitsusinki maksumusega 40,12 krooni, kokku kaupa 58 krooni väärtuses. Müügisaalis olles pani P.L munad ja singi esialgu ostukorvi, kuid siis kilekotti ning möödus kassadest kauba eest tasumata. P.L-i tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti eelnimetatud maksmata toodetega kinni. Kaup on rikkumata kauplusele tagastatud. Samuti süüdistatakse P.L-i selles, et tema 28.09.2009.a. kella 20.20 ajal Tallinnas aadressil Pärnu mnt 238 asuvas Järve Selveris üritas varastada kahte pakki sigarette Marlboro maksumusega üks pakk 40 krooni ja ühte purki Long drink maksumusega 17,90 krooni, kokku kaupa maksumusega 97,90 krooni. Nimelt pani P.L sigaretipakid endale ostukorvi ning liikus sellega tee ja kohvi riiulite vahele, kus seistes seljaga turvakaamerate pole, pani sigaretipakid endale jope taskusse. Seejärel suundus P.L alkoholiriiulite poole ning pani ostukorvi ühe purgi džinni Long drink ning suundus kassade poole. Kassade juures aga pani P.L tühja ostukorvi käest ning möödus kassadest kauba eest tasumata. Seejärel peeti P.L kinni ning toimetati turvatöötajate ruumi, kus P.L-i taskutest avastati sigaretipakid ning avatud džinnipurk, kust ta oli jõudnud juba juua. Sigaretipakid on rikkumata kauplusele tagastatud. Džinnipurk on rikutud ning AS Selver on esitanud tsiviilhagi summas 17,90 krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ning süstemaatiliselt, pani P.L toime KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse P.L-i selles, et tema 24.05.2009.a. kella 23.00-23.30 vahelisel ajal Harjumaal Saku alevikus asuvas korteris tungis kallale oma tuttavale J Š`le. Nimelt oli P.L eelnevalt 29.04.2009.a. röövinud J Šlt kuldehted ning mobiiltelefoni. 24.04.2009.a. umbes kella 08.30 ajal kohtusid P.L ja J Š ning P.L pakkus J Šle, et viim saab oma kuldehted tagasi, kui ta politseist avalduse tagasi võtab. J Š lubas avalduse tagasi võtta ning sõitis seetõttu kella 22.00 ajal koos P.L-iga viimase elukohta Sakku asuvasse korterisse, kus tarbiti koos alkoholi koos P.L-i elukaaslase MT`iga, ning kus J Š lootis tagasi saada oma kuldehted. P.L teatas aga korteris, et ta ei anna J Šle viimase kuldehteid tagasi, sest teeb ennast selliselt kuldehete röövimises süüdlaseks. Ning umbes kella 23.00-23.30 ajal lõi P.L J Št üks kord jalaga vastu vasakut põske, üks kord jalaga vastu paremat põske ning üks kord jalaga kõhtu, tekitades selliselt J Šle füüsilist valu. Samuti süüdistatakse P.L-i selles, et tema 01.06.2009.a. kella 22.00 ajal Põlvamaal Räpina vallas külas asuvas oma isale VR kuuluvas majas tungis kallale oma elukaaslasele MT`ile. Nimelt läksid 01.06.2009.a. P.L ja MT P.L-i isale külla, kus tarvitati alkoholi. Ühel hetkel hakkas MT P.L-i süüdistama oma rahakoti kadumises ning andis viimasele kõrvakiilu. Sellest P.L vihastus ning lükkas MTi pikali, nii et viim kukkus küünarnukkidele, misjärel P.L lõi maas lamavat MTi rusikaga ühe korra vasaku silma piirkonda, põhjustades MTile füüsilist valu ning tervisekahjustusi vasaku silmaümbruse verevalumi, silmalaugude mõõduka paistetuse, mõlema küünarliigese valulikkuse, verevalumi ning parema küünarliigese minimaalse kriimustuse näol.
Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömisega ning valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega pani P.L toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks süüdistatakse P.L-i selles, et tema 02.08.2009.a. kella 19.00 ajal Tallinna vanalinnas asuva Hollywoodi ööklubi juures omastas tema valdusesse usaldatud L K `le kuuluva, kuid MP`i kasutuses olnud mobiiltelefoni LG KP500 väärtusega 2990 krooni. Nimelt oli L K ostnud nimetatud telefoni samal päeval ning andnud selle kasutada oma elukaaslasele MPile, kellel aga tekkis soov telefon maha müüa. MP palus telefoni müümisel abi P.L-ilt, kes väidetavalt nägi Tallinna vanalinnas ööklubi Hollywood juures taksojuhti, kes võiks telefoni ära osta. P.L istus JLjuhitavasse taksosse ning sõitis sellega MPi juurest minema, kes jäi Hollywoodi juures tänavale seisma ning P.L-i ootama, kes aga tagasi ei tulnudki. P.L ei ole telefoni selle kasutajale MPile ega telefoni omanikule L K le tagastanud. Isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega isiku poolt, kes on varem toime pannud v , pani P.L toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
vasaku käega kinni ja parema käega haaras kruvikeeraja ning ähvardas teda sellega. Meesterahvas tegi kruvikeerajaga löögitaoliseid liigutusi tema suunas ning peale seda viskas kruvikeeraja maha ja lõi parema käe rusikaga esiklaasi, mille tagajärjel klaas prunes. Ta üritas helistada oma abikaasale, kuid meesterahvas võttis mobiiltelefoni ära. Peale seda käskis meesterahvas tal autost väljuda, mida ta ka tegi, sest kartis. Meesterahvas viskas autost välja raadiojaama. Peale seda käskis maha võtta katusel olnud takso plafooni ja panna nii plafooni kui raadiojaama pagasiruumi. Selle käsu mittetäitmisel lubas meesterahvas panna teda ennast pagasiruumi. Kannatanu pani asjad pagasiruumi ning peale seda käskis meesterahvas tal autosse kõrvalistmele istuda ja ise istus ta auto rooli taha. Meesterahvas pani sõiduauto käima ja nad sõitsid umbes 100 meetrit edasi ning seejärel sõitis ta teelt välja põllule. Põllul suri auto välja ning käima enam ei läinud. Meesterahvas helistas kannatanu mobiiliga oma sõpradele ja ütles neile nende asukoha. Kannatanule ütles meesterahvas, et kui ta autot käima ei saa, siis tapavad meesterahva sõbrad ta ära. Peale seda võttis meesterahvas kannatanu jopetaskust vahetusrahakoti, milles oli 270 krooni. Meesterahvas nõudis ta käest tema kuldehteid ning ta andis talle kuldketi. Peale seda käskis meesterahvas tal üles otsida signalisatsioonipult ning läks lähedal olevasse tallu abi otsima. Kannatanu jooksis autost eemale ja rohkem ta teda ei näinud. Ründaja ütles taksosõitu ajal oma nimeks Marek. Mees ütles talle ka, et on 12 aastat mõrva eest kinni istunud ja tema jaoks pole probleem kannatanu vagaseks teha. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fotodelt nähtub, et Saku ja Keila maantee vahel kruusatee ristmiku juures rohumaal seisab sõiduauto Volkswagen Passat, halli värvi reg.nr xxx. Sõiduk on esiotsaga kruusatee ja talu poole. Auto ümber on tallatud hein. Juhipoolne esituli põleb. Kõrvalistuja poolne esimene ja tagumine uks on mullaga määrdunud. Sõiduauto esiklaasil, kõrvalistuja poolel üleval servas on klaasil mõrad (ämblik). Sõiduauto ukselukud on terved ja lukustatud asendis. Sõiduauto Volkswagen Passat reg nr xxx vaatlusel leiti pakiruumist muude asjade seast ka takso plafoon ja raadiosaatja. Seega sündmuskoha vaatlusprotokoll kinnitab kannatanu ütlusi selle kohta, et ta pani taksoplafooni ja raadiosaatja süüdistatava käsul pagasiruumi ja esiklaasi mõra kinnitab kannatanu ütlusi süüdistatava poolt rusikaga vastu esiklaasi löömise kohta. P.L end kohtueelses menetluses süüdi ei tunnistanud, kuid kohtuistungil tunnistas ta end taksojuhi röövimises täielikult süüdi. Kuritegu on õigesti kvalifitseeritud röövimisena, sest võõra vallasasja äravõtmine toimus vägivallaga ähvardades. Süüdistatav ähvardas J K t küll žiletiteradega lõikamises, küll kruvikeerajaga, tehes tema suunas löögiliigutusi, küll sellega, et on mõrva eest vanglas istunud ja talle ei maksa midagi kannatanu tapmine. Kannatanu tundis tugevat hirmu. Seda süvendas veelgi autoklaasi lõhkumine süüdistatava poolt rusikaga. Vägivallaga ähvardades ja kannatanut sellega hirmu all hoides võttis ta temalt ära mobiiltelefoni ja rahakoti ning kannatanu andis talle tema nõudmisel ka kaelast kuldketi. Kuna P.L pani toime kaks röövimist, siis on kuriteod õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p. 4,8 järgi.
teda sisse. Samal ajal läks M taksoga jookide järgi. Ta ootas seal 20 minutit aga M tagasi ei tulnud. Taksosse jäi tema kohver, milles oli must pesu, koduvõtmed ja sülearvuti kott, milles oli sülearvuti SAMSUNG ja laadija. Kokku tekitati v talle kahju kogusummas 9000 krooni Äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga tõendab, et kannatanule end M na tutvustanud meesterahvas oli P.L. Tunnistaja A A, kes on kannatanu isa, ütluste kohaselt jõudis tema poeg koju 23.mail 2009.a. kella 00.05 ajal ja rääkis, et tema asjad varastati ära ning ta käis juba ka politseis ütlusi andmas. Ta helistas telefoninumbrile, millele oli lasknud M tema pojal helistada. Antud numbriks oli XXX. Kui 23.05.2009.a kella 00:08 ajal antud numbrile helistas, siis oli see number välja lülitatud. Proovis antud numbrile helistada terve järgmise päeva. 24.05.2009.a kella 11:25 ajal võeti telefon siiski vastu. Vastaja ütles oma nimeks M . Ta küsis tema elukaaslase nime ja sai teada, et elukaaslaseks on P.L. P.L end kohtueelses menetluses süüdi ei tunnistanud, kuid kohtus tunnistas end süüdi MA kohvri ja sülearvuti v s. Seega on kannatanu ütlustega ja äratundmiseks esitamise protokolliga tõendatud, et just P.L oli isik, kes varastas temalt kohvri koos asjadega ja sülearvuti. P.L kohtuistungil v toimepanemist ei eitanud.
Raido ja ülejäänud sünnipäevalised vanaema juurde asja uurima. Kuna tütar jõudis vanaema juurde esimesena, siis nägi ta, kuidas vanaema juurest lahkus üks sõiduauto ja suundus Kuivastu poole. Ka tema jõudis väikese hilinemisega ema juurde. Seal avastas ta, et kuurist on varastatud murutraktor. Tema poeg oli läinud seda sõidukit juba jälitama ja ta helistas talle ning teavitas murutraktori v st. Samuti helistas ta politseisse ja teavitas v st. Piiri bussipeatuse juures pidasid tema poeg koos sõpradega kinni sõiduki, mille järelhaagisel oli neilt varastatud murutraktor. Tunnistaja HNi ütluste kohaselt sai ta 09.07.2009.a õhtul kokku isikuga, kelle nimi on P.L . See isik oli koos KN Maxima kaupluse ees. Eelnevalt oli K helistanud RLja rääkinud, et üks tema tuttav tegeleb murutraktorite müügiga.. Ühe murutraktori oli see isik toonud Saaremaale, aga kuna klient oli väga nõudlik, siis otsustas ta selle mandrile tagasi viia. Selleks oli talle vaja aga transpordivahendit. Selle murutraktori müügiga tegeleva isiku nimi on P.L . RLoli nõus teda aitama ja kuna tal ja MKei olnud midagi teha, siis otsustasid nad R ja P.L-iga kaasa minna. P.L pakkus selle töö eest Rle 5000.-krooni. Olerexi tanklast laenutas R järelhaagise ja seejärel sõitsid nad Kuivastu poole. Mingil määral tundus Mareki käitumine neile kahtlane, aga kuna ta ütles, et murutraktor asub tema tädi juures kodus, aadressil Pöide vald Reina küla, siis jäid nad teda uskuma. Reina külas sõideti ühe talu hoovi. Marek läks autost välja ja käskis neil tagurdada maja nurga juurde. Kui nad olid auto sinna parkinud, oli Marek juba kuuriuksed avanud. Kuuris oli murutraktor, mille nad aitasid haagisele tõsta. Seejärel sõitsid nad edasi Kuivastu poole. Piiril peeti korraks auto kinni. Ta läks autost välja ja nägi eemalt, kuidas nende auto juurde tuli mingi seltskond. Ta läks auto juurde tagasi ja kuulis, et see seltskond süüdistab neid murutraktori v s. Nad tegid neile selgeks, et nemad ei ole asjaga seotud. Asja organiseerijaks oli P.L. Et asjaolu saaks selgeks, siis kutsusid nad kohale politsei. Kui tuli politsei, siis leppisid kokku, et viivad murutraktori Kuressaare politseijaoskonda. Kuressaare politseijaoskonnas andsid nad selle üle politseiametnikule. Tunnistaja RL ütluste kohaselt sai ta 09.07.2009.a. õhtul kokku neile tundmatu isikuga, kelle nimeks osutus P.L. See isik oli päeval tuttavaks saanud tema sõbra KNga. Kkäest sai ta teada, et Mareki-nimeline isik tegeleb murutraktorite müügiga ja et ta oli eelneval päeval (või siis samal päeval) Saaremaale murutraktori toonud, aga kliendile see traktor ei meeldinud ja seepärast soovis Marek selle traktori mandrile tagasiviimist. Tal oli selle tagasiviimiseks väidetavalt 48 tundi aega-seega kiire. Selleks oli talle vaja aga transpordivahendit. Tema oli Marekile nõus 5000.-krooni eest transporditeenust pakkuma. Olerexi tanklast laenutas R järelhaagise ja seejärel sõitsid nad Kuivastu poole. Traktor pidi olema kusagil Pöide kandis, enne Muhut. Mareki juhatusel sõideti ühte taluhoovi.. Marek läks autost välja ja käskis neil tagurrdada maja nurga juurde. Kui ta oli auto sinna parkinud ja autost väljunud, oli Marek juba kuuriuksed avanud. Kuuris oli murutraktor, mille nad aitasid haagisele tõsta. Talumajas põles tuli ja kuna Marek vahepeal ära käis, siis mõtlesid nad, et ta läks majja sisse pererahvaga vestlema. Seepärast ei kahtlustanud nad, et tegemist võib olla v . Sõitsid edasi Kuivastu poole. Piiril pidasid auto kinni, sest seal elas nende tuttav ja nad pidid temaga kohtuma. Nad tegid Piiri bussipeatuse juures suitsu, kui nende auto juurde tuli mingi seltskond. Kõigepealt tulid nad ühe sõidukiga, hiljem tuli kaks sõiduautot veel juurde. Marek hüüdis talle, et sõitku ta edasi. Asi hakkas tunduma kahtlasena ning ta taipas, et tegemist võib olla v . Seepärast keeldus ta ka edasi sõitmast, sest soovis asja selgitada ja lahenduse leida. Neid tõmmati autost välja ja nõuti selgitust. Nad said teada, et see murutraktor kuulub nende isikute sugulastele, mis on vanaema juurest varastatud. Nad tegid neile selgeks, et nemad ei ole asjaga seotud. Asja organiseerijaks oli P.L . Et asjaolu saaks selgeks, siis kutsusid nad kohale ka politsei. Kui tuli politsei, siis leppisid kokku, et viivad murutraktori ise Kuressaare politseijaoskonda ja andsid selle seal üle politseiametnikule. Kahtlustatava P.L-i ütluste kohaselt sai ta 09.07.2009.a õhtul Kuressaare linnas asuva Rimi kaupluse juures kokku kolme kohaliku noormehega, kellega läks juttu ajama. Kuna tal raha ei olnud, siis lootis, et äkki saab nendega koos mandrile. Ta rääkis poistele, et tegeleb
murutraktorite müügiga ja et tõi ühe traktori Pöide valda ühele kliendile. Nimelt valetas ta poistele ja rääkis neile, et kuna klient ei olnud kaubaga rahul, siis viib selle traktori mandrile tagasi, täpsemalt tema koju Saku, Tiigi 4-54. Ta teadis, et Pöide külas Kuressaare-Kuivastu maantee ääres on üks talu, mille kuuris asub murutraktor ja et talus elab üksik vanainimene. 09.97.2009.a Rimi kaupluse juures poistega vesteldes, tekkis tahtlus see murutraktor sealt talust varastada, mandrile viia ja seal rahaks teha. Ta pakkus poistele tasu selle eest, et nad ta mandrile viiksid. Seda, et tal plaanis oli murutraktor varastada, seda poisid ei teadnud. Nad läksid ühe tankla juurde ja laenutasid sealt autokäru. Seejärel sõitsid mööda Kuressaare-Kuivastu maanteed Pöide poole. Kui tallu jõudsid, oli väljas juba pime. Sõitsid autoga taluhoovis kuuri ette. Kuna kuuriuks oli lukus, võttis üks poistest sealtsamast kuuri juurest kirve, et sellega uks lahti teha. Ta avas kirvega ukse ja neljakesi tassisid murutraktori autokärule. Seejärel sõitsid nad sealt minema Kuivastu poole, et viimase praamiga mandrile jõuda. Ei saanud aga pikalt sõita, kui neid hakkas jälitama üks auto, mis sõitis neist mööda ja jäi nende ees seisma. Ka nende autojuht peatas auto. Seejärel tõmmati neid autost välja ja kutsuti politsei. Ta sai aru, et need, kes neid kinni pidasid ja autost välja tõmbasid, on selle varastatud murutraktori omanikud või siis selle tuttavad. Seega on tunnistajate ja süüdistatava ütlustega tõendatud murutraktori v toimepanemine P.L-i poolt.
poole ning tegi midagi korvis. Kui meesterahvas ringi pööras, oli korv tühi. Seejärel suundus noormees alkoholi osakonda, kus pani ostukorvi 0,5 liitrise Long Gin-i purgi ning läks sellega kassade juurest mööda, jättes kauba eest tasumata. Peale seda peeti mees kinni ja toimetati turvaruumi, kus taskust tuli välja 2 pakki Marlboro suitsu ning veidi hiljem ka purk Long Gin-i, mis oli juba avatud ning ta oli sealt joonud. *Kahtlustatava P.L-i ütlustega, mille kohaselt läks ta Pärnu mnt 238 asuvasse Järve Selveri kauplusesse 29.09.2009.a enne kella 20:00 ja peitis müügisaalis taskusse kaks pakki suitsu Marlboro ja purgi Long drinki. Möödus nendega kassadest maksmata, kuid peale seda peeti ta kinni turvatöötaja poolt. Joogi jõudis avada. Eeltoodu tõenditega on tõendamist leidnud P.L-i poolt v te toimepanemine, millest poev d jäid katse staadiumi. Kuriteod on kvalifitseeritud õigesti KarS § 199 lg 2 p. 8,9 järgi. Arvestades v te arvu – neli – on tegemist P.L-i poolt v te toimepanemisega süstemaatiliselt. Murutraktori v pani ta toime sissetungimisega, kuna traktor asus suletud uste taga kuuris.
magamistuppa ja hakkas kotist rahakotti otsima, aga ei leidnud. Marek oli ka seal ja siis ta küsis Mareki käest, kus tema rahakott on. Marek sai tigedaks, sest ta süüdistas teda rahakoti võtmises. Pärast seda tulid nad kööki tagasi ning läksid siis veelkord rahakotti otsima. Siis tekkis nende vahel konflikt, mille käigus Marek tõukas teda ühe käega rinna piirkonda, mille tagajärjel ta kukkus põrandale mõlema küünarnukiga ja seejärel lõi teda ühe korra rusikaga vasaku silma piirkonda. Konflikt oli 01.06.09 kella 22:00 ajal. Kui ta põrandalt püsti tõusis, siis võttis ta rihma ja lõi Marekit ühe korra selja piirkonda. Lõppude lõpuks leidis ta ka oma rahakoti üles, mis oli koti sees. Selle konflikti käigus tekitas Marek talle füüsilist valu. Konflikti ajal olid nad magamistoas. Tervisekeskuse tõendi kohaselt diagnoositi MTil 04.06.2009.a. OÜ Saku Tervisekeskuses vasema silmaümbruse verevalum, silmalaugude mõõdukas paistetus, mõlema küünarliigese valulikkus, verevalum, paremal minimaalne kriimustus. Tunnistaja VRütluste kohaselt tuli 01.juunil 2009.a. tema juurde P.L koos oma elukaaslase M sega. Mõlemad olid alkoholi tarvitanud ning kaasas olid neil õlled. Istuti ja tarvitati alkoholi. Korraga lõi M lahtise käega Marekile vastu pead ja küsis, kus ta rahakott on. Marek oli ehmunud ja ütles, et see on tema seljakotis. Marek võttis siis M se kõrvalt põrandalt seljakoti. Tema ja M se nähes võttis Marek seljakoti lahti ja võttis sealt rahakoti välja ning küsis, mis see on. M ei osanud midagi vastata ning siis hakkas Marek M st peksma. Marek lõi mitmel korral jala ja käega (kas rusikaga või lahtise käega, ei oska öelda) M sele pea ja kehapiirkonda. Esimese löögi sai M vist lahtise käega vastu pead ja selle tagajärjel kukkus M põrandale ning siis hakkas Marek M st peksma suvaliselt sinna, kuhu juhtus. Ta läks vahele ja püüdis Marekit rahustada ning kinni hoida ja käskis Marekil minema minna. Lõpuks sai ta Mareki maha rahustatud. Marek istus laua äärde ja hakkas õlut jooma. Ka M istus laua juurde ning jõi samuti õlut edasi. Tunnistaja VTütluste kohaselt oli ta 01.juunil 2009.a. V pool. Millalgi peale lõunat tulid nende poole V poeg Marek koos tema elukaaslase M sega. Kui nad nende juurde tulid, olid nad mõlemad alkoholi tarvitanud. Samuti olid neil joogid kaasas ning hakkasid ka nende pool jooma. Õhtul mingil ajal istusid nad köögis laua ääres, kui korraga M lõi tigedana Marekile käega vastu pead ja küsis, kus ta rahakott on. Marek ehmus ja siis ütles, et ta vaataks oma seljakotti. M sel oli enda kõrval põrandal tema seljakott. Marek võttiski siis seljakoti, tegi selle lahti ja võttis sealt rahakoti. Marek oli siis juba vih ja lõi M sele vastu pead. M kukkus põrandale. Siis hakkas Marek M st käte ja jalgadega peksma. Kuhu need löögid tabasid, ei saanud löömise ajal aru. Marekile ja M sele läks V vahele ning tal õnnestus Marek maha rahustada. Järgmisel päeval oli M se näol näha sinikaid. P.L kohtueelses menetluses end süüdi ei tunnistanud, kuid täielikult süüdi MTi löömises.
kohtus tunnistas end
Seega on kannatanute, tunnistajate ja süüdistatava ütlustega tõendamist leidnud kehalise väärkohtlemise toimepanemine P.L-i poolt J Š ja MTi suhtes. Kuriteod on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi.
M ütles, et Marek läks koos telefoniga minema ja jättis ta maha. Kui telefon osteti, oli M kokkulepe, et telefoni kasutab tema, s.t. kannatanu ja maksab ka järelmaksu. Tunnistaja JL(taksojuht) ütluste kohaselt 02.08.2009.a kella 23:00 -24:00 vahel istus tema taksosse meesterahvas, kes soovis sõita Järve Selveri juurde ja sinna nad ka suundusid. Järve Selveri juures peatuti kasiino Olympic ees. Meesterahval ei olnud raha ning pakkus talle müüa üht telefoni. Ta keeldus ostmast. Seejärel meesterahvas ütles, et ta käib kasiinos ära, kuna naine töötab seal ja ta toob sealt raha. Meesterahvas soovis, et ta jääks auto juurde teda ootama. Ja siis pakkus ta taksojuhile selleks ajaks panti ühte teist mobiiltelefoni, mis oli klapiga ja taksojuht sai aru, et meesterahval ei ole seda telefoni vaja ja kui ta sellest ilma jääb, siis tal pole sellest kahju, mille peale ütles taksojuht meesterahvale, et nad läheksid koos kasiinosse. Kasiinos selgus, et mingit naist tal seal ei ole. Meesterahvas läks kasiinos olevate mängurite juurde ja palus neilt endale raha anda, mida ta aga ei saanud ja seejärel väljusid nad kasiinost ja läksid auto juurde tagasi. Siis hakkas meesterahvas taksojuhti sõimama. Siis helises taksojuhil telefon ja helistas talle ta töökaaslane, kes küsis, et kas ta ei sõitnud mingi mehega, kellel oli karp telefoniga. Siis ta küsis tema asukohta, kuna see meesterahvas varastas ühe telefoni. Seejärel ühendus katkes ja ta arvas, et on vaja meesterahvast kinni pidada. Ta soovis, et meesterahvas istuks autosse ja et seejärel sõidab meesterahvaga niikaua ringi kuni töökaaslane tuleb. Seejärel ütles meesterahvas, et võtab automaadist raha välja, suundudes automaadi poole ja ta sõitis talle järele. Meesterahvas läks automaadist mööda, siis läks üle tee ja seejärel läks kuhugi aeda sisse ja kadus. Telefon, mis oli koos dokumentidega karbis ja mida meesterahvas talle müüa tahtis, jäi meesterahva kätte. Tema sõidutas meesterahvast ringi üksinda, mingit naisterahvast ei olnud. Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et JL pidas P.L-i sarnaseks sellele isikule, keda ta 02.08.2009.a. Järve Selveri juurde sõidutas. Tunnistaja MPi ütluste kohaselt tekkis tal 02.08.2009.a õhtul soov telefoni, mille oli talle ostnud L K Järve Selverist 02.08.2009.a lõuna paiku, maha müüa. Kella 19.00 paiku kohtas P.L-i , kellelt küsis, kas Marek omab kontakte, kellele müüa telefon normaalse hinna eest ja näitas talle ka oma telefoni. Marek ütles, et selle maha müümisega ei peaks tekkima suuri probleeme, aga on vaja telefoni dokumente ja laadijat. Nad võtsid takso ja sõitsid Mahla tänavale, kus ta tõi kodust telefoni laadija ja dokumendid. Siis läks ta taksosse tagasi ja L tuli ka kaasa. Kolmekesti sõideti linna tagasi ühe pubi ette ja kuna telefon, mida ta müüa soovis, hakkas tühjaks saama ja Marek soovis, et aku oleks laetud, siis läksid nad pubisse telefoni laadima. Pubisse läksid tema ja Marek, L jäi taksosse pubi ette ootama. Nad olid pubis umbes 10 minutit ja siis väljusid sealt ja sõitsid Viru väravate juurde. Seal ütles Marek taksojuhile, et ta ootaks ning läks koos Marekiga Hollywoodi ette, L jäi taksosse ootama. Marek läks ühe takso juurde. Telefon koos dokumentide ja laadijaga olid sel hetkel Mareki käes. Taksojuht käivitas auto ja Marek sõitis minema. Peale seda ta Marekit rohkem ei näinud. Telefon sai peale pubist väljumist karpi pandud ja karp oli kilekotis ning kilekott koos telefoni laadija ja dokumentidega anti Mareki kätte ning olid peale seda kogu aeg tema käes. P.L tunnistas kohtus end süüdi MPi poolt tema kätte antud mobiiltelefoni ebaseaduslikus enda kasuks pööramises. Kuritegu on kvalifitseeritud õigesti KarS § 201 lg 2 p. 1 järgi, kuna P.L on isikuks, kes oli varem toime pannud v i. Tsiviilhagid Käesolevas kriminaalasjas esitasid tsiviilhagid J Š summas 3100 krooni (kahe sõrmuse maksumus 1600 krooni, kuldkett ripatsiga 1500 krooni, telefoni sai tagasi), MA summas 14380 krooni (sülearvuti koos laadijaga, arvuti hiir ja arvuti kott kokku 12380 krooni, kohver asjadega 2000 krooni), L K summas 2990 krooni (mobiiltelefoni maksumus), A-Selver summas 17.90 krooni (osaliselt joodud Long drink) ja J K summas 18688 krooni ( mobiiltelefoni maksumus
3330 krooni, rahakott rahaga 270 krooni, kuldketi maksumus 2000 krooni, auto sidurivahetus 2000 krooni, sidurikomplekti maksumus 2190 krooni, taksoplafooni maksumus 360 krooni, esiklaasi maksumus koos vahetusega 1800 krooni, auto pukseerimine 4388 krooni, taksosõidu arve 2350 krooni). VÕS § 1043 alusel kuulub kahju väljamõistmisele kahju tekitanud isikult, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kannatanutele tekitati kahju P.L-i kuritegeliku käitumisega, tema suhtes puuduvad süüd välistavad asjaolud, seega ta on süüdi kahjude tekitamises ja peab kahjud hüvitama. Kohtuistungil süüdistatav tsiviilhagidele vastu ei vaielnud. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega kuuluvad tsiviilhagid rahuldamisele kannatanute poolt nõutud summades. Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et P.L-i poolt pandi toime kaks esimese astme kuritegu. KarS § 200 lg 2 sanktsiooni keskmine määr on 9 aastat. Kuna süüdistatav pani toime kaks röövimist, siis tuleb nende kuritegude eest mõista karistus kindlasti rangem sanktsiooni minimaalmäärast. Teisest küljest võtab kohus arvesse, et röövimiste puhul süüdistatav füüsiliselt vägivalda ei tarvitanud, vaid üksnes ähvardas vägivalla kasutamisega. Seda asjaolu arvestades võib röövimiste eest mõistetav karistus olla väiksem sanktsiooni keskmisest. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga mõista kahe röövimise eest vangistus kuus aastat. Peale röövimiste pani P.L toime hulgaliselt muid kuritegusid, mistõttu kohus leiab, et liitkaristus tuleb moodustada üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, kuid seda mitte täielikult. Kohus arvestab liitkaristuse pikkuse moodustamisel karistust kergendava asjaoluga – puhtsüdamliku kahetsusega. Karistus tuleb reaalselt ära kanda. Arvestades süüdistatava varasemat elukäiku, et ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud, ei pea kohus võimalikuks tema tingimisi karistuse kandmisest vabastamist. See ei ole võimalik ka sel põhjusel, et katseaeg ei tohi olla lühem karistusest. Kuna P.L-i karistuseks on vangistus üle nelja aasta, ei ole võimalik rakendada KarS § 74, mille puhul maksimaalne katseaja pikkus on kolm aastat. KarS § 73 kohaldamine, s.o. tingimisi karistusest vabastamine ilma kriminaalhoolduseta, ei ole aga võimalik juhindudes KarS §-st 73 lg 6, mis sätestab, et karistusest tingimisi vabastamist ei kohaldata tahtliku kuriteo toimepannud isikule, keda on varem karistatud vangistusega. P.L-i on varem korduvalt karistatud vangistusega. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.