Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtuasja number
1-10-4788
Kohtunik
Loretta Pikma täitmiskohtunikuna
Avaldus
Vladimir Svešnikov ́i avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 095/2009/9256 kaitsjatasu nõudes otsuse täitmise aegumise tõttu
Avalduse esitaja
Vladimir Svešnikov isikukood 38405302264, xxx
Resolutsioon
Juhindudes TMS § 207, KarS § 82 lg 1 p 1 kohus
Lõpetada Vladimir Svešnikovi suhtes täitemenetlus täiteasjas 095/2009/9256 Kohtla-Järve Linnakohtu 13.12.2000 määrusega kriminaalasjas 1-133 kaitsjatasu sissenõudes otsuse täitmise aegumise tõttu. Vabastada Vladimir Svešnikovi pension aresti alt täitemenetluse nr. 095/2009/9256 raames. Määruse ärakiri saata Vladimir Svešnikovile ja kohtutäitur Kristel Maalmanile. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Kohtla-Järve Linnakohtu 22.12.2000 kohtuotsusega tunnistati Vladimir Svešnikov süüdi KrK § 139 lg 2 p 1,2,3; 141 lg 2 p 1,3,4; 15 lg 2 – 139 lg 2 p 1,2,3; 197 lg 2 p 1,2 järgi ning karistati KrK § 40 lg 1 alusel 3 aasta vabadusekaotusega. 13.12.2000 määrusega mõisteti süüdimõistetult välja kaitsjatasu 4830 krooni. Kohtuotsus jõustus 15.02.2001. 13.04.2010 esitas Vladimir Svešnikov kohtule avalduse, milles ta taotleb täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 095/2009/9256 seoses nõude aegumisega.
Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükist nähtub, et Kohtla-Järve Linnakohtu 13.12.2000 määruse nr 1-133 alusel on kohtutäitur Kristel Maalmani poolt algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 095/2009/9256. 12.02.2010 koostas riiklikust pensionist kinnipidamise akti. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, leiab, et Vladimir Svešnikovi avaldus täitemenetluse lõpetamiseks seoses kohtuotsuse täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kooskõlas TMS § 210 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse või määrusega kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele TMS § 204 lg 2, § 205 lg 1 ning §§-des 207 ning 208 sätestatut. TMS § 207 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus täitmise aegumise tõttu kui rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 1 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Toimiku materjalidest on näha, et Kohtla-Järve Linnakohtu 22.12.2000 kohtuotsusega karistati Vladimir Svešnikovi KrK § 139 lg 2 p 1,2,3; 141 lg 2 p 1,3,4; 15 lg 2 – 139 lg 2 p 1,2,3; 197 lg 2 p 1,2 järgi, mis jõustus 15.02.2001. Tegemist on esimese astme kuriteoga. Järelikult, Vladimir Svešnikovi suhtes karistusotsuse täitmise tähtaeg peab aeguma 15.02.2006 (15.02.2001 pluss 5 aastat) tingimusel, et puuduvad KarS § 82 lg 2 näidatud aegumise peatumise alused. Kohus kontrollib, kas esineb otsuse tätimise aegumise peatamise aluseid. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-5-04 16.02.2004 muuhulgas öelnud, et karistusotsuse täitmise aegumise regulatsioon teenib eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus täitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril TMS-s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. TMS näeb esmalt ette võlgniku poolt kohtuotsusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulu vabatahtliku tasumise võimaluse. Selle tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada TMS-s sätestatud meetmeid, s.h. pöörata sissenõue võlgniku varale. Kohtutäitur ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et võlgnik Vladimir Svešnikov oleks aktiivselt takistanud kohtuotsuse sundtäitmist. Seega ei ole kohtul alust väita, et võlgnik Vladimir Svešnikov oleks temalt kriminaalasjas kohtuotsusega väljamõistetud kohtukulude tasumisest kõrvale hoidunud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks aluseid KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumise peatumiseks. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks. Tartu Ringkonnakohus on 05.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-08-15400 ja 18.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-09-374 asunud seisukohale, et menetluskulude (milleks on ka sundraha ja kaitsjatasu) sissenõudmisele KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatu ei kohaldu. Nimetatud
Tartu Ringkonnakohtu määrustes märgitu kohaselt saab KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatut kohaldada vaid isikule mõistetud karistuse täitmisel, mitte aga menetluskulude sissenõuetele. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määta selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Kohtule esitatud täitetoimiku ärakirjast ei nähtu, et kohus oleks Vladimir Svešnikovilt 13.12.2000 määrusega väljamõistetud kriminaalmenetluskulude täitmist oma määrusega pikendanud või ajatanud kuni ühe aasta võrra tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määranud selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega, leiab kohus, et nimetatud kriminaalasjas tehtud otsuse täitmise aegumise peatamiseks seaduslikke aluseid tuvastatud ei ole. Järelikult, aeguski nimetatud otsus 15.00.2006 (alates otsuse jõustumisest pluss 5 aastat) TMS § 207 lg 2 kohaselt on rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Kohtu hinnangul 22.12.2000 kohtuotsus kriminaalasjas, mis jõustus 15.02.2001 on käesolevaks hetkeks möödunud KarS § 82 lg 1 p 1 sätestatud tähtaeg otsuse täitmiseks. Samuti nähtuvalt täitetoimiku materjalidest ei ole otsuse täitmise aegumine peatunud KarS § 82 lg 2 kohaselt. Kohus leiab, et Kohtla-Järve Linnakohtu 22.12.2000 otsuse jõustumisest kuni käesoleva ajani on möödunud üle viie aasta, seega ka aegumise tähtaeg kaitsjatasu sissenõudmiseks kooskõlas KarS § 82 lg 1 p 1 kohaselt on möödunud.
Kohtunik
Ärakiri õige Nooremreferent
Kohtumäärus jõustus 14.05.2010 Nooremreferent
Loretta Pikma
Liivi Õun
Liivi Õun
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.