Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. aprill 2010.a, Tallinn
Kriminaalasja number
1-10-2016
Kohtukoosseis
Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Meelika Aava ja Malle Preimer
Kohtuistungi sekretär
Tatajana Derkatš
Tõlk
Marina Lepiksoo
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
20.aprill 2010.a, Tallinn, avalik kohtuistung
Kriminaalasi
T.T süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 17. veebruari 2010.a otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav T.T
Prokurör
Peeter Pool T.T, ik XXX, elukoht: XXX X-XX, XXXXX, XXXXXXX, EV kodanik, keskharidus, emakeel vene keel, ametlik töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, väärtegude eest 3-l korral, kahtlustatavana kinni peetud 15.02.2010.a, tõkend - vahistamine kohaldatud 17.02.2010.a vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva
Süüdistatav
Kaitsja
Harju Maakohtu 17. veebruari 2010.a otsus T.T süüditunnistamises ja karistamises jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 23. aprillil 2010.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates
kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevat silmas pidades on kohus õigustatult oma otsuses märkinud, et T.T on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, ta ei tööta ja varasemad trahvid on tasumata, mistõttu pole teda otstarbekas karistada rahalise karistusega. Põhjendatult on maakohus leidnud, et T.T on oma käitumisega näidanud, et kriminaalhooldusele ta ei sobi. Kohtukolleegium sellega nõustub. Olles 05.02.2008.a karistatud tingimusliku karistusega, rikkus ta katseajal korduvalt kontrollnõudeid, millega seoses pikendati katseaega kaks korda. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et vaatamata eeltoodule pani T.T kõne all oleva kuriteo toime katseajal, olles ise mitu kuud rase, mis ei mõjutanud aga teda uue kuriteo toimepanemisest loobuma. Maakohus on kaalunud ka T.T-le mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga, kuid samas tulnud põhjendatult järeldusele, et mõistetud vangistust ei ole võimalik, arvestades T.T raseduse ja võimalike terviseprobleemidega, üldkasuliku tööga asendada. Kohtukolleegiumi arvates uue kuriteo toimepanemine T.T poolt olukorras, kus ta ootab last, tõendab, et varem kohaldatud tähtajalise vangistuse tingimusliku kohaldamata jätmisega pole suudetud mõjutada süüdistatavat käituma vabaduses õiguskuulekalt ega tagatud õiguskorra kaitset. Seega oleks põhjendamatu loota, et süüdistatava puhul teistkordne KarS §-de 73 ja 74 sätete kohaldamine garanteeriks KarS § 56 lg-s 1 sätestatud eesmärgi - võimaluse mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid – saavutamise. Vangistusseaduse § 54 sätestab eritingimused naiskinnipeetavale ja selle sätte kohaselt sisustatakse rasedate naiste jaoks vanglas eraldi ruumid ja korraldatakse laste eest hoolitsemine. Emal ja kuni kolmeaastasel (kaasa arvatud) lapsel võimaldatakse ema taotlusel ja eestkosteasutuse nõusolekul elada koos ning vanglateenistus tagab emale sideme säilimise üle kolme aasta vanuse lapsega, kui see ei häiri lapse normaalset kasvatamist ega avalda talle kahjulikku mõju. Vangistuses karistuse ärakandmise järel võib T.T viia ellu kõik oma kavatsused ja soovid juba sündinud lapse üleskasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Lisaks eelnevale tuleb rõhutada, et karistusest tingimisi vabastamine väljendab eelkõige kohtu usaldust süüdimõistetu suhtes, st kellest võib arvata, et ta rohkem kuritegusid toime ei pane. Sellise usalduse tekkimisest T.T puhul aga rääkida ei saa, kuivõrd tema suhtes juba varasemalt kohaldatud karistusõiguslikud meetmed ei ole sundinud teda kuritegude toimepanemisest loobuma. Seetõttu on apelleeritud kohtuotsuses märgitud põhjendatult, et mõistetav isiku vabadust piirav karistus kuulub reaalselt ärakandmisele.
Urmas Reinola
Meelika Aava
Malle Preimer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.