Kriminaalasi nr.1-08-4983 Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
23.aprillil 2010.a. Kohtla-Järve kohtumajas
Kohtuasja number
1-08-4983
Kohtukoosseis
Kohtunik Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse juuresolekul
Prokurör
Sergei Travnikov
Asja läbivaatamise kuupäev
23.04.2010 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid Eduard Gohvat ́i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
Eduard Gohvat, isikukood 36511270343
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384
Jätta Eduard Gohvat tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 05.03.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Eduard Gohvati tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Eduard Gohvat on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 30.05.2008 kohtuotsusega nr.1-08-4983 KarS §184 lg 2 p 1, 2 järgi ning karistatud 3 aasta 7 kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus 16.10.2007 ja karistuse kandmise lõpp 15.05.2011. Kinnipidamisasutuses Eduard Gohvati kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul on teda 2 korda karistatud distsiplinaarkorras. Kinnipeetaval on keskharidus. Enne vangistust töötas mitteametlikult ning FIEna osutas ehitusteenuseid. Vanglas õpib keevitaja eriala. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Vabanemisel soovib asuda elama ema juurde aadressil xxx. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru Vangla taotlust Aleksandr Valkovi tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. kriminaalhooldaja leiab, et E. Gohvati ennetähtaegne vabastamine poleks otstarbekas kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kriminaalhooldusel olles on rikkunud katseaja nõudeid. Seega on isik juba näidanud, et ei suuda täita kriminaalhoolduse tingimusi. E. Gohvatile on vanglas 2010.a. jaanuaris määratud distsiplinaarkaristus.
Eduard Gohvat soovib vangistusest vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Eduard Gohvat tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Vangistuse perioodil on kinnipeetav osalenud sotsiaalabiprogrammides ja asunud omandama eriala. E.Gohvat soovib vabaneda ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt. Eduard Gohvat on varem 6 korda kriminaalkorras karistatud (valdavalt varavastaste kuritegude eest ja viimast korda narkootikumide käitlemisega seotud kuriteo eest) kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue esimese astme kuriteo, mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht, mis takistaks koheselt tööle asumist ning raskendades toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetav soovib registreeruda end FIE –na ja asuda tööle iseseisvalt. Kohus arvestab seda, et enne vangistust kinnipeetav tarvitas narkootikume ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Eduard Gohvati puhul on võimalik kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada eriala ja osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude toimepanemise korduvust ja iseloomu ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Eduard Gohvati vabastamata temale Harju Maakohtu 30.05.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri)
Ärakiri õige Nooremreferent
Kohtumäärus jõustus 08.05.2010 Nooremreferent
Liivi Õun
Liivi Õun
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.