lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-16863/15

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 22.04.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-09-16863/15
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
22.04.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
848
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-16863/8Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja02.02.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-09-16863

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2010. a Tallinn

Kriminaalasja number

1-09-16863

Kohtukoosseis

Eesistuja Meelika Aava, liikmed Malle Preimer ja Urmas Reinola

Kohtuistungi sekretär

Tatjana Derkatš

Tõlk

Marina Lepiksoo

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

20. aprill 2010. a Tallinnas, avalik kohtuistung

Kriminaalasi

U.R-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 2. veebruari 2010. a otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav U.R

Prokurör

Loreta Tšurilova

Süüdistatav

U.R XXX elukoht XXXXXXX XXXX XX-XXX, ei tööta, varem 10 korda kriminaalkorras karistatud, viimati 31. oktoobril 2007. a Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 266 lg 1 järgi 2 aasta vangistusega, kinni peetud 12. juulil 2009.a

Kaitsja

vandedvokaat Liis Toomsalu

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 2. veebruari 2010. a otsus U.R-i suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 1(3)

Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 22. aprillil 2010. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 2. veebruari 2010. a otsusega lühimenetluses tunnistati U.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi ja karistati 2 aasta 3 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus 12. juuli 2009. a.
2.U.R tunnistati süüdi selles, et olles isikuks, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt varavastaseid süütegusid, pani ajavahemikul 10. veebruarist 2009. a kuni 12. juulini 2009. a uuesti toime 14 vargust, sisenedes avalikult Tallinna linnas asuvatesse toitlustusasutustesse, koolidesse ja asutuste kabinettidesse ning varastades sealt erinevaid esemeid ja raha.
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav, kes vaidlustab kohtuotsust mõistetud vangistuse osas ja taotleb selle kandmiselt tingimisi vabastamist või mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Apellatsiooni motiivide kohaselt soovib ta töötades oma süü ühiskonna ees lunastada ning saab sel viisil võimalikult kiiresti hüvitada tsiviilhagid ja kohtukulud. Mõistetud vangistusest tingimuslikku vabastamist põhjendab süüdistatav sellega, et varem ei ole teda mõistetud karistusest tingimisi vabastatud.
4.Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni ja taotlesid karistuse mõistmise osas kohtuotsuse tühistamist, prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Kohtukolleegium on seisukohal, et U.R-ile karistust mõistes on kohus lähtunud KarS §-s 56 sätestatust ning oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades nende kordamist vajalikuks. Apellatsioonist ei nähtu, et Harju Maakohus oleks U.R-ile karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust, mistõttu apelleeritud kohtuotsus tuleb jätta muutmata. KrK § 199 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus karistas U.R 2 aasta 3 kuu vangistusega, so alla sanktsiooni keskmist määra. Kuna kohus nõustus asja lahendamisega lühimenetluses, siis lühendati U.R-ile mõistetud karistust veelgi ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti neljateistkümne varguse eest vaid 1 aasta 6 kuud vangistust. Apelleeritud kohtuotsuses märgitakse õigesti, et U.R on varem samalaadsete kuritegude eest korduvalt vangistusega karistatud, kuid vaatamata sellele jätkab ta kuritegude toimepanemist. Uusi kuritegusid asus ta toime panema kolm nädalat pärast vanglast vabanemist. U.R tööle ei asunud ja linnas ringi liikudes sisenes ta kõikjale,

2(3)

kuhu võimalik ja varastas kõike, mis kätte sattus. Tema poolt toime pandud kuriteod on käesoleval ajal laialt levinud ja seetõttu omab talle mõistetud vangistus ka üldpreventiivset eesmärki. Riigikohtu kriminaalkolleegium 13. mai 2004. a otsuses on 3-1-1-40-04 rõhutanud, et isiku karistusest tingimisi vabastamine KarS § 73 ja 74 alusel ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on kuriteo eest mõistetud põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise aluseks on isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Sellest tulenevalt ei ole asjakohane apellandi väide, et tingimisi karistust, kui karistust, ei ole tema suhtes varem kohaldatud. KarS § 73 lg 6 kohaselt karistusest tingimisi vabastamist ei kohaldata tahtliku kuriteo toimepannud isikule, keda on karistatud vangistusega. Kuna U.R on varem korduvalt vangistust kandnud, siis ei ole võimalik tema suhtes KarS § 73 alusel karistusest tingimisi vabastamist kohtukolleegium isegi kaaluda. Tulenevalt asjaolust, et U.R ei ole mõjutanud seadusekuulekalt käituma isegi korduvad vanglakaristused, siis kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut arvestades puudub kohtukolleegiumi hinnangul alus tema suhtes ka KarS § 74 alusel karistusest tingimisi vabastamiseks. Kuna süüdimõistetu peab KarS § 69 lg 4 alusel ka üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitama talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule ning kohtukolleegiumi hinnangul ei ole U.R võimeline neid kohustusi täitma, siis puudub alus talle mõistetud karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga.

6.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu 2. veebruari 2010. a otsus U.R-i suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Meelika Aava

Malle Preimer

Urmas Reinola

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.