Kohtulahend

Määrata D.P katseajaks käitumiskontrollile Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja Maret Sildala järelevalve alla.

Tartu

Välja mõista D.P-lt 1192 (üks tuhat ükssada üheksakümmend kaks) krooni ja 80 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 22.04.2010.a. Asjaolud ja kohtu seisukoht D.P tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 22.01.2010.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4; § 201 lg 2 p 1; § 120; § 121 ja § 329 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Liitkaristuse hulgas on Tartu Maakohtu 10.02.2009.a otsusega KarS § 424 järgi mõistetud vangistuse ärakandmata osa. Karistusaeg algas 07.04.2009.a ja lõppeb 06.12.2010.a. D.P on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral:

analüüsinud oma senist käitumist ning tal on motivatsioon käitumuslike muutuste tegemiseks. Alkoholi tarbimine ie olnud aastatel 2004-2006 probleemiks ja ta täitis tookord kõik katseajaks hoolduskavas planeeritud eesmärgid. Uue kuriteo riski mõjutab alkoholi tarvitamine ja ebastabiilsus lähisuhetes. Ametnik on arvamusel, et D.P tarvitas alkoholi perioodil, kui ta ei suutnud toime tulla eraelu probleemidega. D.P on head suhted endise abikaasa ja vanema tütrega. Noorema tütrega suhtlemisel saab vajaduse korral kasutada lastekaitse spetsialisti abi. D.P seletas, et ta on vanglas teinud järeldused oma senistest eluviisidest ja soovib neid muuta.. Varem ei ole reaalset vangistust kandnud ja võis tekkida karistamatuse tunne. Ka alkohol oli probleemiks. Ta on lõpetanud suhtlemise endiste sõpradega. Perekond toetas teda vangistuses ja toetab ka vabaduses. Venna juures saab töö ja sissetuleku. On nõus alluma alkoholivastasele ravile, kui see vajalikuks osutub. Vanglas läbis alkoholisõltlastele mõeldud programmi ning programmi juht ei pidanud teda sõltlaseks. Ta jõi vabaduses igavusest. Prokurör leiab, et D.P vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on võimalik. Kaitsja leiab, et D.P vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas nii formaalsed kui materiaalsed alused. Vangla iseloomustus on positiivne ja ennetähtaegset vabastamist toetav. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja prokuröri ning kaitsja arvamused, leiab, et D.P tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus ja küllaldaselt materiaalset alust. Formaalseks aluseks on see, et teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud üle 1/2 karistusajast. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu ning töötahe ja kutseoskused. D.P on lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik, ka tööd võimaldab vend. Vangla spetsialistide hinnangul võib D.P ennetähtaegselt vabastada. Kriminaalhooldaja hinnangul on ta sobiv kriminaalhooldusele. Ka tema varasem kriminaalhooldus on toimunud eesmärgipäraselt. Uue kuriteo riski maandamiseks on vajalik määrata KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 5, 6 ja 7 alusel kontrollkohustused. Kontrollkohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume on täitmiseks absoluutne, s.t., et alkoholi ei või tarvitada ka kodus. Kodus alkoholi tarvitamine on jälgitav kriminaalhooldaja kodukülastustega. Uue kuriteo toimepanemine sõltub D.P-st endast. Kontrollnõuete ja -kohustuste täitmine aitab kaasa kuritegude ärahoidmisele. KarS § 76 lg 4 alusel tuleb kinnipeetav tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel allutada katseajaks käitumiskontrollile KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõuete ja KarS § 75 lg. 2 p-de 2, 4, 5, 6 ja 7 alusel määratud kontrollkohustuste täitmise kohustusega. Asja arutamisega kaasnes menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasuna 1192,80 krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetava kanda.

Ene Muts täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.