lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-3221/40

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 20.04.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-09-3221/40
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.04.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
766
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-3221/5Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja31.03.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20 aprill 2010, Tallinn

Kriminaalasja number

1- 09-3221

Kohtukoosseis

Kohtunik Ivi Kesküla

Kriminaalasi

Hassan Mohamed Siadi süüdistuses KarS § 392 lg 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 31. märtsi 2009. a otsus

Apellatsiooni esitaja

Riigiprokurör Helga Aadamsoo

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonist loobumise tõttu Riigiprokuratuuri apellatsioon Harju Maakohtu 31 märtsi 2009 otsusele kriminaalasjas nr 1-09-3221 läbi vaatamata. Määrusega jõustub Harju Maakohtu 31 märtsi 2009 otsus.

EDASIKAEBAMISE KORD:

Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1 Hassan Mohamed Siad anti kohtu alla süüdistatuna selles, et ta toimetas narkootilist ainet ebaseaduslikult üle riigipiiri Eestisse. 21.11.2008.a kella 11.30 ajal saabus Suurbritannia kodanik Hassan Mohamed Siad Suurbritanniast Tallinna Lennujaama ning ületas Eesti Vabariigi riigipiiri. Tallinna

Lennujaamas asuvas Põhja Maksuja Tollikeskuse Tollikontrolliosakonna Piirikontrollitalituse teeninduspiirkonnas teostati Hassan Mohamed Siadi ning tema isiklike asjade läbivaatus, mille käigus leiti tal kaasas olnud kohvrist kokku 15,66 kg katinooni ja katiini (+/- norpseudoefedriini) sisaldavaid Catha edulis taime võrseid. Katinoon kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, katiin (+/- norpseudoefedriin) III nimekirja.

2.
Harju Maakohtu 31. märtsi 2009. a otsusega tunnistati Hassan Mohamed Siad süüdi KarS § 392 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks kaheksa kuud vangistust. Kohus otsustas, et KarS § 73 alusel kuulub mõistetud karistusest kohesele ärakandmisele neli kuud ja viisteist päeva vangistust; kolm kuud ja viisteist päeva vangistust jättis kohus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Hassan Mohamed Siad ei pane kolme aastase katseaja jooksul Eesti Vabariigi territooriumil toime uut tahtlikku kuritegu. Karistuse kandmise alguseks määras kohus 21. novembri 2008. a (süüdistatav vabanes kinnipidamiskohast 3. aprillil 2009. a ja lahkus Eesti Vabariigi territooriumilt).
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni riigiprokurör H. Aadamsoo, kes palub tühistada maakohtu otsuse H. M. Siadile mõistetud karistuse osas, samuti palub prokurör mõista süüdistatavalt täies ulatuses välja menetluskulud. Prokurör leiab, et H. M. Siadile mõistetud karistus ei ole vastavuses kuriteo raskuse ja süüdimõistetu isikuga. H. M. Siadi väide, et kuna ta kuulub Somaalia kogukonda, kus khati tarvitamine on tavapärane, võib vastata küll tõele, kuid see ei õigusta toimepandud kuritegu. Prokurör toonitab, et narkomaania ja seda toitev narkokaubandus on muutunud kogu maailmale suureks probleemiks. Samuti tuleb karistuse mõistmisel lähtuda võrdse kohtlemise printsiibist, mille kohaselt sarnastel asjaoludel ja sarnaste isikuomaduste puhul mõistetakse isikutele võimalikult sarnased karistused. Arvestada tuleb veel sellega, et varasemalt nõustus süüdistatav kokkuleppemenetluses pakutud karistusega; prokurör peab tervikuna asjakohaseks, et üldmenetluses mõistetav karistus oleks suurem kui samalaadse kuriteo eest mõistetav karistus kokkuleppemenetluses. Neil argumentidel palub prokurör mõista süüdistatavale karistuseks kaks aastat kolm kuud reaalset vangistust. Lisakaristuseks palub prokurör mõista H. M. Siadile riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kaheksaks aastaks. Just see tagaks avaliku korra ja turvalisuse, samuti oleks sel nii eri-kui ka üldpreventiivne mõju, kuna H.M. Siadi kaudu leviks tema kodakondsusriigis teadmine, kuidas Eestis reageeritakse sellistele rikkumistele ning siseriiklikult süvendaks inimestes turvatunnet teadmine, et riik võtab tarvitusele igasugused abinõud oma õigusruumi kaitseks. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, mida võib osaliselt jätta riigi kanda. Kohtu selgitus, et kõigi menetluskulude väljamõistmine läheb väga kulukaks, on põhjendamatu ja ebaseaduslik. Prokurörile jääb see arusaamatuks, kuna seadus ei näe üldse ette kellelgi mingit tasu menetluskulude väljamõistmise eest. Seetõttu tuleb menetluskulud H.M.Siadilt välja mõista.
4.19 aprillil 2010 aastal, kuid pärast kohtuistungit, esitas apellant- riigiprokurör ringkonnakohtule avalduse, milles ta täielikult loobub esitatud apellatsioonist põhjendades taotlust sellega, et süüdistatavale on kohaldatud ja talle kehtib Eesti Vabariiki sissesõidu keeld.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

5.KrMS § 333 näeb ette apellandi õiguse loobuda esitatud apellatsioonist ja apellatsioonist loobumine on ringkonnakohtule siduv kui pole tuvastatav esimese astme kohtu poolt materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega oleks raskendatud süüdistatava olukord või kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Ringkonnakohus ei tuvastanud ülalnimetatud aluseid, apellatsioonist loobumine on asjakohane ja seaduslik, seega kuulub apellatsioonist loobumine vastuvõtmisele ja see on ringkonnakohtule siduv. KrMS § 333 lg 5 näeb ette kohtuistungi välisel ajal apellatsioonist loobumise ja kehtestab, et sellisel juhul jäetakse apellatsioon kohtumäärusega läbi vaatamata. Antud juhul ongi apellant esitatud apellatsioonist loobunud pärast kohtuistungi lõppu, seega jätab ringkonnakohus riigiprokuröri apellatsiooni läbi vaatamata. KrMS § 333 lg 7 kehtestab, et kui apellatsioonist loobumise tõttu jäetakse apellatsioon läbi vaatamata, jõustub esimese astme kohtuotsus teiste apellatsioonide puudumise korral määruse tegemisega. Vaidlustatud kriminaalasjas oli ainukeseks apellandiks Riigiprokuratuuri prokurör, seega tema loobumisega jõustub maakohtu otsus ringkonnakohtu määruse tegemisega. KrMS § 333 lg 8 kehtestab, et apellatsioonist loobunud apellandil ei ole õigust kassatsiooni korras vaidlustada ringkonnakohtu otsust kui kohus pole laiendanud kriminaalasja arutamise piire. Ringkonnakohus ei ole KrMS § 331 lg 3 alusel kriminaalasja arutamise piire laiendanud, seega pole apellatsioonist loobunud süüdistataval kassatsiooni esitamise õigust.
6.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 333, § 326 lg 2 jätab ringkonnakohus apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab apellandile.

Kohtunik

Ivi Kesküla

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.