Kohtulahend

on

kohtuotsusega

Viru

Süüdistus J.J on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta lapsevanemana hoidub alates 29.01.1998 kuritahtlikult kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele pojale M L (sünd. R) igakuise elatusraha maksmisest, mis on temalt Kohtla-Järve Linnakohtu 29.01.1998 otsusega välja mõistetud summas 600 krooni kuus V R (käesoleval ajal L) kasuks. Harju Maakohtu 29.09.2008 otsusega

tsiviilasjas nr.2-08-24582 suurendati elatusraha suurust summani 2175 krooni kuus alates 17.06.2008 kuni lapse täisealisuseni 30.05.2013. Sellega J.J, hoidudes lapsevanemana kuritahtlikult kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime KarS §169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav J.J ei tunnistanud ennast kohtuistungi alguses talle esitatud süüdistuses süüdi. Süüdistatav J.J-i poolt maakohtu istungil antud ütlustest nähtub, et alates oktoobrist 1997 on ta periooditi erinevates firmades töötanud ja saanud töötasu, kuid elatist ei ole maksnud. Ka nähtub süüdistatava seletusest, et tegelikkuses peab teda üleval ema, muuhulgas ka Hispaanias ja Tallinnas elamise ajal. Süüdistatav kinnitas, et elatist ei ole ta pojale kordagi maksnud, kuna tal ei ole selleks raha ja endine abikaasa ei ole kordagi käinud tema käest raha küsimas. Kannatanu V L ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema nende ühise poja emana töötab ja kindlustab pojale selliselt kõik eluks vajaliku. Kannatanu ja süüdistatava abielust on 30.05.1995 sündinud poeg M R. Käesoleval ajal kannab M perekonnanime L, kuna kannatanu abiellus uuesti ja vahetas oma perekonnanime. Kuna ka süüdistatav oli oma perekonnanime R muutnud J.J-iks, ei soovinud kannatanu, et vaid poeg kannab perekonnanime R, kuna selle nimega ei ole tal mingeid seoseid. Seega kannab poeg praegu kannatanu uue abikaasa perekonnanime, kuid ta ei ole abikaasa poolt lapsendatud. Abielu lahutamisel süüdistatavaga teatas viimane kannatanule koheselt, et tema elatist maksma ei hakka. Kui kannatanu elas veel Kiviõlis, kus elas ka süüdistatav, ei tundnud viimane kordagi poja vastu huvi ja ei toetanud kuidagi. Samas on kannatanule läbi süüdistatava uue elukaaslase teada, et tegelikkuses on süüdistatav kogu aeg mitteametlikult töötanud, muuhulgas ka Tallinnas. Samuti on kannatanule teada, et süüdistatav elas perioodiliselt Hispaanias, kuid ta ei usu, et seal pidas süüdistatavat üleval tema ema. Alates 1996 ei ole kannatanu süüdistatava käest saanud midagi poja ülevalpidamiseks. Süüdistatava ema on paar korda andnud raha lapse sünnipäevaks, kuid süüdistatav mitte kunagi. Poeg on käesoleval ajal 15-aastane, tema vajadused on suurenenud, võrreldes Kohtla-Järve Linnakohtu otsuse tegemise ajaga, seetõttu pidas kannatanu vajalikuks elatise summa suurendamist kohtu poolt. Kannatanu seletas ka, et seoses jõustunud kohtuotsuste olemasoluga ei pea tema vajalikuks süüdistatava järel käimiseks ja raha nurumiseks. Kannatanu arvates kannab süüdistatav oma karistuse ära ja kõik jätkub samamoodi. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel - kannatanu V L 27.03.2008 esitatud avaldus Põhja Politseiprefektuuri, milles kannatanu soovib alustada kriminaalmenetlust elatise mittemaksmise pärast ja millest nähtub, et vaatamata kohtuotsustele ei ole seniajani olnud elatise laekumisi ja seisuga 17.05.2007 oli võlasumma 76 300 krooni (t.l.3-4) - Kohtla-Järve Linnakohtu 29.01.1998 otsus tsiviilasjas nr.2-838/96, millest nähtub, et Deniss Rodionovilt on alates XXX kuni XXX välja mõistetud

-

-

-

-

-

-

elatis 600 krooni kuus alaealise lapse M R ülalpidamiseks V R kasuks. Nimetatud kohtuotsus jõustus 09.02.1998 (t.l.5-6) Aleksandr Leppiku ja V R abielutunnistuse nr.XXX ärakiri, millest nähtub, et peale abiellumist 28.01.2000 kannab kannatanu perekonnanime Leppik (t.l.7, 8) M R sünnitunnistuse ärakiri nr. XXX, millest nähtub, et M R on sündinud XXX ja tema vanemad on D R ja V R (t.l.9) Kiviõli Linnavalitsuse 23.07.2003 korraldus nr.288, millest nähtub, et on lubatud muuta alaealise M R perekonnanime ning anda uueks perekonnanimeks Leppik (t.l.10, 11) Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova büroo 14.04.2008 vastus järelpärimisele nr.T-042/2002/3467, mille kohaselt on elatisevõlg perioodi 16.12.1996 – 01.04.2008 eest summas 81 300 krooni (t.l.20) AS SEB Pank 26.05.2008 õiend nr.7.3.5-3/10905 selle kohta, et seisuga 26.05.2008 omab Deniss Rodionov nimetatud pangas arvelduskontot, mille jääk on 0 krooni (t.l.25-26) Swedbank AS 16.05.2008 vastus koos lisadega päringule nr.200.203031/019282-2, millest nähtub, et Deniss Rodionovi nimel on nimetatud pangas kaks arvelduskontot, millest üks on 03.08.1998 suletud. Vastuse juurde lisatud konto väljavõttest nähtuvad süüdistatava laekumised perioodil 29.01.1998 – 13.05.2009 (t.l.27-33) XXXr OÜ 11.03.2009 vastus koos palgateatistega, millest nähtub, et süüdistatav töötas nimetatud OÜ-s perioodil 22.11.2008 – 15.12.2008 ning talle arvestati töötasu novembri eest 1250 krooni ja detsembri eest 2500 krooni, mis seoses makseraskustega kuuluvad väljamaksmisele aprillis. Samast vastusest nähtub ka, et süüdistatav ei ole OÜ-d teavitanud palgast kinnipeetava elatise maksmise kohustusest (t.l.41-43) Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 11.02.2009 otsus nr.9.1-2/74, mille kohaselt on XXX OÜ-d kohustatud maksma süüdistatavale töötasu 6609 krooni, töölähetuse eest 6500 krooni, mis kuulub väljamaksmisele viivitamatult enne otsuse jõustumist ning hüvitus lõpparve maksmisega viivitamise eest 8550,65 krooni (t.l.44-46) XXX OÜ 11.03.2009 palgakaart, mille kohaselt on süüdistatavale välja makstud 2944 krooni (t.l.47) OÜ XXX 30.03.2009 tõend, millest nähtub, et süüdistatavale on tehtud töövõtulepingu alusel juunis 2008 väljamakse summas 14 480 krooni ning töölepingu alusel juulis 2008 summas 22 731 krooni. Samast tõendist nähtub, et OÜ ei olnud teadlik süüdistatava elatisest (t.l.51) Harju Maakohtu 29.09.2008 otsuse ärakiri tsiviilasjas nr.2-08-24582, millest nähtub, et alates 17.06.2008 kuni 30.05.2013 on muudetud süüdistatavalt kannatanu kasuks poeg M L ülalpidamiseks Kohtla-Järve Linnakohtu 29.01.1998 otsusega väljamõistetud igakuise elatusraha suurust 2175 kroonini (t.l.55) Viru tööpiirkonna kohtutäitur Natalja Malahhova 01.04.2009 teade täitemenetluse nr.042/2002/3467 kohta, mille kohaselt on süüdistatava elatise võlg seisuga 01.03.2009 summas 101 235 krooni (t.l.57) kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses oleva täitetoimiku nr.042/2002/3467 ärakiri, millest nähtub elatise võlgnevuse arvestus, kinnitused kannatanule sotsiaaltoetuse saamiseks selle kohta, et elatist ei ole ta saanud ning korduvad kutsed süüdistatavale (t.l.60-92)

-

õiend selle kohta, et süüdistatav on 17.03.2009 karistatud väärteo korras Alkoholiseaduse §70 järgi rahatrahviga summas 900 krooni, mis on seisuga 02.04.2009 tasumata (t.l.93) Karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et süüdistatav on Tartu Maakohtu 25.10.2005 otsusega mõistetud süüdi KrK §143 lg.2 p.1, 2 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta 8 kuud 8 päeva katseajaga 3 aastat (t.l.94) Maksu- ja Tolliameti 02.04.2009 tõend isikule tehtud väljamaksete kohta, millest nähtub, et aastal 2008 oli süüdistatava aastane netosissetulek 38 081 krooni (t.l.95-96) Tartu Maakohtu 25.10.2005 otsuse ärakiri kriminaalasjas nr.1-791-2005, millest nähtub, et süüdistatav tunnistati süüdi KrK §143 lg.2 p.1, 2 järgi ja temalt mõisteti välja tsiviilhagid kokku summas 152 250 krooni (t.l.117-124). Kohtuotsus jõustus 02.11.2005.

Lisaks sellele avaldas maakohus istungil esitatud järgmised tõendid: - Ida-Viru Maavalitsuse 17.03.2008 tõendi nr.NS-145 ärakiri, millest nähtub, et J.J-i endine nimi oli Deniss Rodionov. Nimemuutmise aluseks oli Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Kiviõli Talituse 19.02.2001 nimemuutmise akt nr.1 (t.l.137) - Deniss Rodionovi tööraamatu nr. ET XXX duplikaadi ärakiri, millest nähtuvad süüdistatava töökohad perioodil 03.10.1997 – 10.02.1999 (t.l.138-141) - J.J-i tööraamatu nr. XXX 0428460 ärakiri, millest nähtub süüdistatava töökoht perioodil 02.06.2008 – 22.07.2008 (t.l.142-143). Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et kohtueelses ja kohtulikus menetluses kogutud ja uuritud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav J.J pani toime talle inkrimineeritud kuriteo KarS §169 järgi. Karistusseadustiku §169 näeb ette vastutuse lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise eest, s.o. vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise eest muuhulgas oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Vastavalt Perekonnaseaduse §50 lg.1 on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vastavalt Perekonnaseaduse §60 lg.1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt Perekonnaseaduse §61 lg.1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud, vastavalt sama sätte lg.2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, vastavalt sama sätte lg.4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Käesolevas kriminaalasjas on kahjustatavaks õigushüveks lapse varaline huvi - õigus saada elatist. Karistusõiguslikult on kaitstud vaid lapse, mitte kellegi teise varalised huvid. Laps, kellele elatisraha ei maksta, peab olema alaealine. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et laps, kelle ülalpidamiseks on elatis välja mõistetud, on M R (käesoleval ajal L), kes on sündinud XXX. Seega oli M L kriminaalasja alustamise ajal 09.04.2008 veel 12-aastane ja asja kohtuliku menetluse ajal 19.04.2010 veel 14-aastane, s.o. alaealine. Lapse all mõeldakse isikut, kelle suhtes on tema emal või isal vanemaõigused, s.t. ta põlvneb isast või emast. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et M R (käesoleval ajal L) vanemad on Deniss Rodionov (käesoleval ajal J.J) ja V R (käesoleval ajal L). Karistusseadustiku §169 objektiivse koosseisu moodustab elatise maksmata jätmine. Lapsevanem jätab tegemata teo, mis seisneb elatise maksmises. Ülalpidamiskohustuse täitmiseks peab vanem kasutama kogu oma vara, muuhulgas ka laenuks saadud raha. Maakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on tõendatud süüdistatava poolt elatise maksmata jätmine oma alaealise poja ülalpidamiseks kannatanu kasuks. Nimetatud seisukohta toetavad asja järgmised tõendid – kohtutäituri poolt väljastatud õiendid elatise võla olemasolu ja suuruse kohta, täitetoimiku ärakiri, kannatanu ütlused selle kohta, et ta ei ole süüdistatavalt saanud elatise katteks mingeid summasid ei sularahana ega pangaülekandena. Tõendid selle kohta, et süüdistatav on elatise katteks kannatanule midagi maksnud, asjas puuduvad. Ka süüdistatav ise on maakohtu istungil kinnitanud, et elatist ei ole ta maksnud. Samas nähtub käesoleva kriminaalasja materjalidest, et periooditi on süüdistatav käinud ametlikult tööl, seega saanud ka legaalset sissetulekut, samuti on laekumised näha tema pangakontol. Siiski ei ole ta oma legaalsetest sissetulekutest elatise katteks maksnud mitte midagi, muuhulgas isegi mitte väljamõistetud summast väiksemat summat. Kuigi vanema ülalpidamiskohustus tekib juba Perekonnaseaduse §60 toodud alustel, on KarS §169 koosseisuga ülalpidamiskohustus tagatud üksnes siis, kui elatise on välja mõistnud kohus. Kui kohus on elatise välja mõistnud, on see käesoleva koosseisuga tagatud olenemata sellest, kas lapsevanemad on abielus ja kas nad elavad koos, samuti sellest, kas laps elab kooselavate või ühe vanema juures, samuti kellegi kolmanda isiku juures või kasvatusasutuses. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et elatis M R (käesoleval ajal L) ülalpidamiseks V R (käesoleval ajal L) kasuks on perioodiks 16.12.1996 – 30.05.2013 Deniss Rodionovilt (käesoleval ajal J.J) välja mõistetud KohtlaJärve Linnakohtu 29.01.1998 otsusega. Nimetatud kohtuotsusest nähtub muuhulgas, et süüdistatav on olnud nõus tasuma elatist 600 krooni kuus. Harju Maakohtu 29.09.2008 tagaseljaotsusega suurendati eelnimetatud elatisesummat 2175 kroonini kuus. Nimetatud summa ei ole vastuolus Perekonnaseaduse §61 lg.4.

Ülalpidamiskohustuse rikkumine on kuritahtlik, kui elatisraha ei maksta muuhulgas pikema aja jooksul. Pikemaajaline maksmata jätmine võib seisneda nii ulatuslikus võlgnevuses mingi pikema aja jooksul või ka selles, et elatist on makstud üksnes mõnel kuul. Kuritahtlikkus väljendub ka keeldumises tööle asuda, tulude varjamises, sagedases elu- ja töökoha vahetamises. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav ei ole maksnud elatist mitte ühelgi korral alates elatise väljamõistmise ajast 16.12.1996, seega kohtuliku menetluse ajaks 13 aastat 4 kuud. Sellise perioodi näol on ilmselgelt tegemist pikemaajalise maksmata jätmisega. Kohtutäituri õienditest nähtub, et elatise võlgnevus alates 16.12.1996 kuni 01.04.2008 oli summas 81 300 krooni ja kuni 01.03.2009 summas 101 235 krooni. Lisaks sellele nähtub kuritahtlikkus ka süüdistatava poolt sagedastes elu- ja töökoha vahetustes. Tööraamatute ärakirjadest nähtub, et süüdistatav on töötanud vaid 1 – 3 kuu kaupa, kõige pikem tööperiood oli 7 kuud. Samuti nähtub nii kannatanu kui ka süüdistatava enda ütlustest, et ta on elanud lisaks Kiviõlile ka Tallinnas ja perioodide kaupa Hispaanias. KarS §169 ettenähtud süüteo subjekt on lapse vanem olenemata sellest, kas ta elab koos lapsega või mitte ja subjektiivsest küljest eeldab antud süütegu tahtlust. Maakohus leiab, et tahtlust ja ka kuritahtlikkust antud kriminaalasjas kinnitavad ka XXX OÜ ja OÜ XXX tõendid (t.l.41, 51), mille kohaselt ei ole süüdistatav tööandjat teavitanud oma elatise maksmise kohustusest. Maakohtu istungi alguses ei tunnistanud süüdistatav oma süüd KarS §169 järgi ja seda seisukohta toetas ka kaitsja. Oma viimases sõnas tunnistas süüdistatav ennast kuriteos süüdi. Maakohus ei pea süüdistatava poolt viimases sõnas oma süü tunnistamist siiraks ja leiab, et see ei väljenda süüdistatava tegelikku seisukohta. Maakohus tugineb siinjuures ka süüdistatava poolsele käitumisele ja eneseväljendusele kogu maakohtu istungi vältel. Viimases sõnas väljendatu puhul ei ole tegemist ka puhtsüdamliku kahetsusega karistust kergendava asjaoluna KarS §57 lg.1 p.3 mõttes. Süüdistatav ei väljendanud mingisugust kahetsust ei verbaalselt ega ka oma käitumisega. Maakohus möönab, et süüdistatava poolt oma süü eitamine on tema poolt valitud kaitsetaktika, milleks tal on täielik õigus. Samas leiab maakohus, et süüteo toimepanemise eitamine on süüdistatava puhul ennastõigustav ning kantud soovist vabaneda vastutusest ja karistusest. Vastavalt KrMS §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Analüüsides tõendeid kogumis, leiab maakohus, et J.J on toime pannud KarS §169 sätestatud kuriteo ja tema süü on kohtus täielikult tõendamist leidnud. Toimepandud teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine.

Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav J.J-i puhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Lisaks toimepandud süüteo raskusastmele ja laadile arvestab maakohus karistuse mõistmisel ka süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid. Varasemalt on süüdistatav kriminaalkorras karistatud ühel korral Tartu Maakohtu 25.10.2005 otsusega KrK §143 lg.2 p.1, 2 järgi KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 8 kuud 8 päeva. Nimetatud karistus otsustati mitte pöörata täitmisele 3-aastase katseajaga. Kuna kannatanu on käesolevas asjas esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks 27.03.2008, on tegemist süüdistatava poolt uue kuriteo toimepanemisega katseajal. Varasemalt on süüdistatav väärteokorras karistatud ühel korral 17.03.2009 Alkoholiseaduse §70 rikkumise eest rahatrahviga summas 900 krooni. Rahatrahv on seisuga 02.04.2009 tasumata. KarS §169 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Vastavalt KarS §56 lg.2 võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Rahalise karistuse mõistmine karistusena ei ole antud juhul põhjendatud ja otstarbekas, arvestades süüdistataval lasuvat elatise võlgnevuse summat, eelmises kriminaalasjas väljamõistetud tsiviilhagide kogusummat ja käesoleva kohtuotsusega kaasnevaid kriminaalmenetluse kulusid. Mõistes süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse, halvendab see veelgi süüdistatava materiaalset olukorda ja vähendab veelgi lapsele reaalset elatise maksmise võimalust. Vastavalt KarS §69 lg.1 võib kohus kuni kaheaastast vangistust mõistes või sama seadustiku §73 või §74 sätestatud tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul. Vastuseks prokuröri abi küsimusele maakohtu istungil üldkasuliku töö tegemise nõusoleku kohta vastas süüdistatav, et tegelikkuses soovib ta hoopis ametlikult tööle asuda, kuna üldkasuliku töö tegemise ajal ei ole võimalik võlgu hüvitada. Maakohus ei pea sellist tingivas kõneviisis ja teatud tingimustel esitatud nõusolekut üldkasuliku töö tegemise kohta KarS §69 lg.1 sätestatud nõusolekuks. Tegemist ei ole süüdistatava selgesõnalise ja üheselt mõistetava nõusolekuga. Selliseks nõusolekuks ei ole ka süüdistatava viimases sõnas väljendatud nõusolek kaitsja seisukohaga, milles

kaitsja palus kohtuvaidluses mõista süüdistatavale karistuseks üldkasuliku töö tegemine. Lisaks sellele arvestab maakohus siinkohal ka süüdistatava eelnevat elukäiku eelkõige tema töötamise ja elukoha aspektist. Kuna seniajani ei ole süüdistatav suutnud pidada töökohti, on tihti neid vahetanud ja muuhulgas elanud väljaspool Eesti Vabariiki, puudub maakohtul veendumus, et üldkasuliku töö tunde hakkab süüdistatav sooritama korralikult ja vastavalt kehtestatud graafikule. Ülaltoodu alusel peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks mõista süüdistatavale karistuseks vangistus. Asjaolu, et uue tahtliku kuriteo on süüdistatav toime pannud kehtival katseajal, välistab vangistuse mõistmise taas tingimisi. Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. KarS §169 puhul on sanktsiooni keskmine määr 6 kuud. Maakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on põhjendatud mõista süüdistatavale karistuseks vangistus, mis on pooles ulatuses keskmisest sanktsiooni määrast, s.o. 3 kuud. Maakohus leiab, et sellises suuruses karistuse mõistmisega on võimalik saavutada KarS §56 ettenähtud eesmärke. Vastavalt süüdistatava taotlusele kriminaalasja lühimenetluse korras.

ja

prokuratuuri

nõustumisele

arutati

antud

Vastavalt KrMS §238 lg.2 vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Eeltoodu alusel tuleb süüdistatavale mõista lõplikuks karistuseks 2 kuud vangistust. Vastavalt KarS §65 lg.2 kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides sama seadustiku §64 lg.2, 4 ja 5 sätestatut. Tartu Maakohtu 25.10.2005 otsusest nähtub, et vangistuse ärakandmata osa on 1 aasta 8 kuud 8 päeva. Eeltoodu alusel tuleb käesoleva otsusega mõistetud karistust - 2 kuud vangistust – suurendada Tartu Maakohtu 25.10.2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta 8 kuud 8 päeva vangistust - võrra. Liitkaristuseks tuleb süüdistatavale mõista 1 aasta 10 kuud 8 päeva vangistust. Süüdistatava suhtes oli 17.04.2008 kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeld. Vastavalt KrMS §130 lg.5 võib kohus vabaduses viibiva süüdimõistetu vahistada süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks sama seadustiku §429 sätestatud korras. Maakohus peab käesolevas kriminaalasjas põhjendatuks süüdistatav J.J-i suhtes kohaldatud tõkendi – elukohast lahkumise keeld – tühistamise ja tema vahistamise kohtusaalis. Maakohus leiab, et tõkendi muutmine on vajalik

süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Maakohtul puudub veendumus, et vabaduses olles läheb J.J vabatahtlikult ettenähtud tähtajal kandma vangistust. Nagu nähtub kriminaalasja materjalidest, ei ole süüdistatav juba kohtueelse menetluse käigus ilmunud kutse peale ringkonnaprokuratuuri. Kutse oli saadetud süüdistatavale samale aadressile, kust lahkumiseks oli talle kehtestatud keeld ja millele oli süüdistatav isiklikult alla kirjutanud (t.l.19) – XXX. Nagu nähtub XXX omaniku P K teatest ringkonnaprokuratuurile, ei ela süüdistatav sellel aadressil ja ei oma seal ka sissekirjutust. Majaomaniku teatel elab süüdistatav Hispaanias (t.l.107). Viru Ringkonnaprokuratuuri 28.07.2009 määrusega oli J.J kuulutatud tagaotsitavaks (t.l.110-111). Maakohtu 19.04.2010 istungil nimetas süüdistatav taas oma elukohaks XXX. Kuna asja materjalidest nähtub, et nimetatud aadressil süüdistatav tegelikult ei ela, sealt aadressilt ta kutseid kätte ei saa ja on võimalik, et eesootava karistuse kartuses lahkub süüdistatav taas Eesti Vabariigist, peab maakohus põhjendatuks tõkendi muutmise. Seoses süüdistatava vahistamisega kohtusaalis algab tema karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest 19.04.2010. Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas ka kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt KarS §4 lg.3 on sama seadustiku §169 sätestatud kuritegu teise astme kuritegu. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub summas 6525 krooni.

süüdistatavalt

riigituludesse

väljamõistmisele

sundraha

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka ka määratud kaitsjale makstud tasu. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele kohtueelses menetluses makstud tasu eest kaitsjale (vandeadvokaat Sergei Politšev) 915,60 krooni (t.l.105, 116) ja kohtulikus menetluses kaitsjale (vandeadvokaat Sergei Politšev) makstud tasu eest 832,80 krooni. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.5 kuuluvad menetluskulude kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. Eeltoodu (t.l.103).

alusel kuulub

süüdistatavalt riigituludesse

hulka

ka

kaitsjale

väljamõistmisele

7 krooni

Anne PALMISTE Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.