Kohtulahend

U.G on kriminaalkorras karistatud 6-l korral. Viiendat korda karistati U.G 01.09.2000.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega ja 16.11.2000.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega KrK § 140 lg 2 p 2, KrK § 101

p 7, KrK § 195 lg 2 järgi KrK § 40 lg 1 alusel 11 aasta vangistusega, karistuse kandmise alguseks 30.08.1999.a. Kuuendat korda karistati U.G 01.10.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsusega 03.05.2007.a ja 27.06.2007.a Murru Vanglas narkootilise aine amfetamiini tarvitamise eest KarS § 331 järgi KarS § 65 lg 2 alusel 2 aasta 3 kuu 14 päeva vangistusega, karistuse kandmise alguseks 01.10.2008.a. 16.04.2010.a kohtuistungil avaldas U.G soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. U.G on talle mõistetud karistusest ära kandnud KarS § 76 lg 2 p-s 2 märgitud aja – vähemalt 2/3 karistusajast. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 16.04.2010.a kohtuistungil ära U.G ja prokuröri, on seisukohal, et U.G ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. U.G on kriminaalkorras karistatud 6-l korral. Viimati karistati U.G 01.10.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsusega 03.05.2007.a ja 27.06.2007.a Murru Vanglas narkootilise aine amfetamiini tarvitamise eest KarS § 331 järgi KarS § 65 lg 2 alusel 2 aasta 3 kuu 14 päeva vangistusega, karistuse kandmise alguseks 01.10.2008.a. Esimesel 5-l korral on U.G karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, lisaks teiselaadilistele kuritegudele. U.G poolt toimepandud kuritegude raskus muutus tema vabaduses viibides üha raskemaks. U.G poolt kuritegude toimepanemisel kasutatud vägivalla aste on üha suurenenud. Käesoleval ajal kannab U.G talle ka 01.09.2000.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega ja 16.11.2000.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega KrK § 140 lg 2 p 2, KrK § 101 p 7, KrK § 195 lg 2 järgi KrK § 40 lg 1 alusel karistuseks mõistetud 11 aastat vangistust, karistuse kandmise alguseks 30.08.1999.a. Vangistuses viibimise ajal on U.G jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. 03.05.2007.a ja 27.06.2007.a tarvitas Murru Vanglas amfetamiini ja selle eest karistati teda KarS § 331 järgi 01.10.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsusega. Ka U.G distsiplinaarkorras karistatus ei ole kustunud, tal on kehtivad karistused 2005.aastast kuni käesoleva ajani. Viimati karistati U.G 21.10.2009.a 15 ööpäeva kartseriga selle eest, et kasutas oma töökohustusi täitvate vanglaametnike suhtes ähvardavat väljendit, lubades nad maha lüüa. Vangla otsustas sellel korral, arvestades vanglaametnikest kannatanute avaldatut, piirduda distsiplinaarmenetlusega ja kriminaalmenetluse korras asja mitte menetleda. Eeltoodust nähtuvalt ei ole vägivaldsus U.G käitumisest kuhugi kadunud. Kuigi 02.-26.02.2009.a osales U.G programmis „Viha juhtimine“, ei ole

see programm ka vangistuse kandmise ajal suutnud panna U.G vägivaldusest hoiduma. Kinnipeetava isiklikust toimikust ja ka U.G enda avaldatust nähtuvalt on kuritegude toimepanemise põhipõhjuseks alkohol. U.G avaldatu kohaselt ei olegi seepärast tema poolt kuritegude toimepanemine lõppenud. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt muutub U.G alkoholi tarbides agressiivseks. Samas vangistuse kandmise ajal ei ole U.G osalenud alkoholi tarbimist käsitlevates programmides. U.G enda kohtule avaldatu kohaselt ei ole ta pidanud vajalikuks alkoholtarbimist käsitlevates programmides osalemist. Kohtu hinnangul, arvestades, et U.G hinnangul kuritegude toimepanemise põhipõhjuseks alkoholi tarbimine, on uue võimaliku kuriteo toimepanemise riskid jäänud U.G vangistuse kandmise ajal maandamata. U.G käitumisest vangistuse ajal ei nähtu, et tal oleks olemas tõsine soov ja tahtmine, elada edasiselt oma elu seaduskuulekalt. Teiste vabaduses viibivate inimeste tervise ja elude ning vara kaitseks ei ole põhjendatud U.G vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Heli Sillaots

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.