lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-3472/10

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 19.04.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-10-3472/10
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
19.04.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
549
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-3472/4Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja01.04.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-10-3472

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2010. a, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-10-3472

Kohtukoosseis

Meelika Aava, Julia Katškovskaja ja Malle Preimer

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 1. kokkuleppemenetluses

aprilli

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatava

Vituhhina

Irina

2010.

a

otsus

määruskaebus

menetluskulude väljamõistmise osas

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 1. aprilli 2010. a otsus kriminaalasjas nr 1-10-3472 Irina Vituhhinalt menetluskulude väljamõistmise osas jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUDJA MENETLUSE KÄIK

1.I. Vituhhina tunnistati Harju Maakohtu 1. aprilli 2010. a otsusega kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati 4 aasta 1 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12. juuni 2007. a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 aasta 7 kuu võrra ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 8 kuud. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus 15. jaanuar 2010. a. I. Vituhhinalt mõisteti välja riigituludesse menetluskuluna sundraha 10875 krooni ja ekspertiisitasu 2416 krooni.
2.Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav I. Vituhhina temalt välja mõistetud menetluskulude jätmist riigi kanda, sest tal ei ole eriharidust ja seetõttu on raske leida ametlikku töökohta. Lisaks sellele puudub tal igasugune vara ning keegi teda ei abista.

1(2)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

3.Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumäärusega või kohtuotsusega. KrMS § 189 lg 3 kohaselt, juhul kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15 peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Ülaltoodust lähtudes kuulub antud apellatsioon lahendamisele kui määruskaebus menetluskulude peale, mida süüdistataval on õigus esitada ka kokkuleppemenetluses ja milline menetlus ei too endaga kaasa süüdistatavale uusi menetluskulusid.
4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ning määruskaebuse väidetega leiab, et ringkonnakohtule esitatud taotlus menetluskulude tasumisest vabastamiseks rahuldamisele ei kuulu, sest selleks puudub seaduslik alus. KrMS § 175 lg 1 p 3 ja 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtukolleegium tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ega ka apellatsioonist ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et I. Vituhhinal kui töövõimelisel isikul esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohtukolleegium seisukohal, et I. Vituhhinalt on menetluskulud seadusele tuginedes välja mõistetud.
5.KrMS § 424 näeb ette, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega ajatada kuni 1 aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegade kaupa. Sama kehtib menetluskulude, sealhulgas sundraha kohta. Kui süüdistatav I. Vituhhina jätkuvalt leiab, et tal on mõjuv põhjus menetluskulude tasumise ajatamiseks, siis on tal õigus pöörduda vastavasisulise avaldusega elukohajärgse maakohtu täitmiskohtuniku poole.
6.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, 2, 3 ja §-st 391 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 1. aprilli 2010.a kohtuotsuse muutmata ja I. Vituhhina määruskaebuse rahuldamata.

Meelika Aava

Julia Katškovskaja

Malle Preimer

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.