lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-272/17

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 19.04.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-10-272/17
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kiirmenetlus lihtmenetluse sätete järgi
Kuulutamise aeg
19.04.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
556
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-10-272

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2010. a, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-10-272

Kohtukoosseis

Meelika Aava, Julia Katškovskaja ja Malle Preimer

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. jaanuari 2010. a otsus kiirmenetluses lühimenetluse korras

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatava

D.G

määruskaebus

menetluskulude väljamõistmise osas

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 13. jaanuari 2010.a otsus kriminaalasjas nr 1-10-272 D.G-lt menetluskulude väljamõistmise osas jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUDJA MENETLUSE KÄIK

1.D.G tunnistati Harju Maakohtu 13. jaanuari 2010. a otsusega kiirmenetluses lühimenetluse korras süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistati 3 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 7. septembri 2009. a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 11 kuu 11 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus 11. jaanuar 2010. a. D.G-lt mõisteti välja riigituludesse menetluskuluna sundraha 3262 krooni. 1(2)
2.
Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav D.G temalt välja mõistetud sundraha suuruse vähendamist, sest tal ei ole eriharidust ja seetõttu on raske leida ametlikku töökohta. Lisaks sellele puudub tal igasugune vara.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

3.Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumäärusega või kohtuotsusega. KrMS § 189 lg 3 kohaselt, juhul kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15 peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Ülaltoodust lähtudes kuulub antud apellatsioon lahendamisele kui määruskaebus menetluskulude peale, mida süüdistataval on õigus esitada ka kiirmenetluses lühimenetluse korras tehtud kohtuotsuse peale ja milline menetlus ei too endaga kaasa süüdistatavale uusi menetluskulusid.
4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ning määruskaebuse väidetega leiab, et ringkonnakohtule esitatud taotlus menetluskulude tasumisest vabastamiseks rahuldamisele ei kuulu, sest selleks puudub seaduslik alus. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha menetluskulu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtukolleegium tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ega ka apellatsioonist ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et D.G kui töövõimelisel isikul esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohtukolleegium seisukohal, et D.G-lt on sundraha seadusele tuginedes välja mõistetud.
5.KrMS § 424 näeb ette, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega ajatada kuni 1 aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegade kaupa. Sama kehtib menetluskulude, sealhulgas sundraha kohta. Kui süüdistatav D.G jätkuvalt leiab, et tal on mõjuv põhjus menetluskulude tasumise ajatamiseks, siis on tal õigus pöörduda vastavasisulise avaldusega elukohajärgse maakohtu täitmiskohtuniku poole.
6.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, 2, 3 ja §-st 391 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 13. veebruari 2010.a kohtuotsuse muutmata ja D.G määruskaebuse rahuldamata.

Meelika Aava

Julia Katškovskaja

Malle Preimer

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.