Kohtulahend

1(4)

Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 15. aprillil 2010. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

2(4)

KrK § 199 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus karistas T.G 9 kuu vangistusega, seega tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, siis lühendati T.G-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Kuna uue kuriteo pani T.G toime katseajal, siis kohaldati tema suhtes põhjendatult KarS § 65 lg 2 sätteid ja mõistetud karistust suurendati eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi 2 aastat 5 kuud 21 päeva. Seega tingis nii pika karistusaja mõistmise asjaolu, et T.G ei suutnud katseajal uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kohus on juba karistuse mõistmisel arvesse võtnud seda, et kuriteod jäid katse staadiumi. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole kohus põhjendatult arvestanud karistust kergendava asjaoluna T.G puhtsüdamlikku kahetsust, sest see ei ole siiras. Nii nähtub kriminaaltoimiku materjalidest, et T.G on varem kaks korda kohtu poolt karistatud varavastaste kuritegude eest ja mõlemal korral on ta katseajal toime pannud uued kuriteod. Seega ei tuvastanud kohtukolleegium uusi asjaolusid, mida esimese astme kohus ei ole T.G-le karistuse mõistmisel arvesse võtnud, mistõttu puudub alus talle mõistetud karistuse kergendamiseks. 5.2 Külla aga väärivad kohtukolleegiumi hinnangul tähelepanu apellatsiooni väited T.G-lt AS Prisma Peremarket kasuks välja mõistetud 2034.90 krooni tsiviilhagi osas. Käesolevas kriminaalasjas on tunnistaja V. P. K andnud kohtueelsel uurimisel ütlusi selle kohta, et ta töötab turvatöötajana ja seetõttu nägi, kuidas süüdistatav T.G võttis kaupluse riiulilt kaks viskipudelit ja tööriistade osakonnast kruvikeeraja ning suundus koos nendega proovikabiini. Proovikabiinist väljudes oli tal käes kinkekott, millega ta möödus kassadest kauba eest maksmata. Turvatöötajad pidasid T.G kinni ja leidsid kinkekotist kaks pudelit viskit. Viskipudelitelt oli eemaldatud turvaelement, mistõttu kaup oli rikutud. Rikutud kaup, so kruvikeeraja ja 2 viskipudelit, kokku 2034.90 krooni väärtuses tagastati kauplusele. Kahtlustatavana üle kuulatud T.G ütlused on kooskõlas turvatöötaja V. P. K ütlustega. Ka T.G on kinnitanud, et eemaldas müügisaalist võetud kruvikeerajaga kahel viskipudelil turvaelemendid, pani viskipudelid kinkekotti ja püüdis kauplusest väljuda, kuid turvatöötajad pidasid ta kinni. Temalt võeti ära kaks viskipudelit. Ta eemaldas vaid turvaelemendid, viskipudeleid ta ei kahjustanud. Kruvikeerajat temalt ära ei võetud, sest ta oli jätnud selle müügisaali. Kuna kruvikeeraja vargus tõendamist ei leidnud, siis on selles osas kriminaalasja menetlus lõpetatud. AS Prisma Peremarket on esitanud 16. septembril 2009. a tsiviilhagi avalduse 2034.90 krooni suuruses summas, mis koosneb 1210 kroonise viski, 813.90 kroonise viski ning 11 kroonise kruvikeeraja maksumusest. Hagiavalduses märgitakse, et kaup on rikutud ja tagastatud kauplusele. Samas aga tsiviilhagi avaldusest ega kriminaalasja materjalidest ei nähtu, millisel määral oli kaup rikutud. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saanud kaup olla rikutud olulisel määral, sest see tagastati kauplusele. Kauplusel oli võimalik tagastatud kaup realiseerida, kasvõi oluliselt madalama hinnaga. Mis tagastatud kaubast edasi sai, seda kriminaalasja materjalidest ei nähtu. Esimese astme kohtuistungil on süüdistatav T.G oma süüd tunnistanud, kuid tsiviilhagi osas kohtuistungi protokoll tema seisukohta ei kajasta. Apelleeritud kohtuotsuses ei ole tsiviilhagi väljamõistmist põhjendatud. Ka prokurör möönis kohtuistungil, et kriminaalasja materjalide põhjal ei ole võimalik tuvastada, mil määral olid viskipudelid rikutud.

3(4)

Tsiviilkohtumenetluses kehtib põhimõte, et kui asja kahjustanud isik peab asja majanduslikus mõttes hävimise korras VÕS § 132 lg 3 teise lause kohaselt maksma hüvitise, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele, siis saab ta nõuda kahjustatud asja endale väljaandmist või selle väärtuse hüvitamist. Vastasel korral oleks kahjustatud asja omanik kahju tekitamise tõttu rikastunud, kuna ta saaks hüvitise uue samaväärse asja soetamiseks ja saaks kahjustatud asja endale jätta. See oleks aga vastuolus VÕS §-s 127 lõikes 5 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel. Kohtukolleegiumi hinnangul ongi käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus kauplusele on tagastatud varastatud kaup ning lisaks sellele on kauplusele hüvitatud varastatud kauba maksumus, mistõttu on kauplus saanud kahekordset tulu. Seetõttu on T.G apellatsioon tsiviilhagi osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Meelika Aava

Ivi Kesküla

Urmas Reinola

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.