Viru Maakohus
15.04.2010 Kohtla-Järve kohtumaja
Kohtuasja number
1-09-13281
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Prokurör
Kristiina ERTE
Kaitsja
vandeadvokaat Arvo SUUBAN
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid O.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks O.P sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 13.07.2009 ja lõpp 13.10.2010 Jätta O.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus ja määrata tema poolt O.P-le osutatud õigusabi tasu suuruseks 326 (kolmsada kakskümmend kuus) krooni 40 senti (s.h. ennetähtaegse vabastamise otsustamine 250 krooni, käibemaks 50 krooni, sõidukulud 22 krooni, käibemaks 4,40 krooni). Välja mõista O.P-lt kaitsjale (vandeadvokaat Arvo
kohtulikus menetluses makstud tasu eest 326 (kolmsada kakskümmend kuus) krooni 40 senti riigituludesse. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Süüdimõistetu
Asjaolud
Viru Vangla esitas 25.02.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. O.P on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 28.08.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §213 lg.1 järgi ja karistatud KarS §64 lg.1 ja §65 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 3 kuud alates 13.07.2009. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav ei ole Viru Vanglas hõivatud õppetegevusega ega tööta, on läbinud Autokooli MEWO B-kategooria autojuhi kursused. Kinnipeetaval puuduvad sissetulek, toimetuleku oskused, kindel töökoht. Täitise andmetel on kinnipeetaval võlgu üle 80 000 krooni. Kinnipeetav on mõjutatav teiste isikute poolt, tema sõpradeks on kriminaalse taustaga isikud. Perekonnaga on kinnipeetava suhted normaalsed. Kinnipeetava eesmärgid tulevikuks on üldised ja konkreetne tegevusstrateegia puudub, ta on suhtluses tagasihoidlik ja ei oska näha konkreetseid lahendusi. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Järgneva 2 aasta jooksul peale võimalikku vabastamist on mittevägivaldse korduva kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus 54%. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kuigi vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde 3-toalisesse korterisse, ei ole ema sellega nõus ja on väitnud, et parem oleks, kui kinnipeetav asuks elama eraldielava isa juurde. Kriminaalhooldusametniku kodukülastust ei võimaldanud ema teha. Ema hinnangul on poeg väga kinnine, üsna tahtejõuetu ja madala enesehinnanguga, kes ei allunud kodustele reeglitele, ei rääkinud midagi oma tegemistest, suhted olid pingelised ka õdede-vendadega. Emal on alaline töökoht, tema sõnul tulevad nad majanduslikult toime raskustega. Täitise andmetel on kinnipeetaval võlgasid üle 80 000 krooni. Kinnipeetava käitumist vabaduses hakkab mõjutama see, kus kinnipeetav saab hakata elama – kas ema või isa juures. Kinnipeetaval pole haridust ega töökohta, tal on võlad kohtutäiturile. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema kuritegelik käitumine on välja kujunenud. Oluline on ka see, kas kinnipeetav suudab vabaduses jätkata õpinguid, omandada põhihariduse ja eriala, samuti, kas suudab saavutada/säilitada emotsionaalse tasakaalu. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskid on järgmised: lahtine on elukoha küsimus, haridus- ja töökäik, majanduslik toimetulek ja sissetulekuallikad, suhted ja elustiil, alkoholi tarvitamine, tervis ja emotsionaalne seisund, mõtlemine ja käitumine, väärtushinnangud ja hoiakud. Kriminaalhooldusametnik leidis, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole otstarbekas. Lahtine on elukoht, kuhu kinnipeetav saab peale vabanemist elama asuda. Samuti on vangla andmetel 2010 plaanis Sotsiaalsete oskuste treeningu ja Eluviisitreening läbimine. Nimetatud programmid aitaksid kaasa seaduskuuleka käitumise tõenäosuse suurendamisele vabaduses, kinnipeetav saaks peale vabanemist keskenduda eelkõige oma teiste elukorralduslike probleemidega tegelemisele, mitte ei peaks tegelema sotsiaalprogrammide läbimise ja toimetulekuoskuste parandamisega. Samuti rikkus kinnipeetav kriminaalhooldusel olles katseaja nõudeid. Seega oli kinnipeetavale juba antud võimalus vabaduses oma käitumise muutmiseks, mida ta ei kasutanud.
Maakohtu istung Kinnipeetav O.P taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et soovib asuda elama ema juurde, kuid ei ema ega isaga ei ole ta enda elamiskohast rääkinud. Kinnipeetav seletas, et ema ei taha teda enda juurde elama võtta sellepärast, et varasemalt ei kuulanud ta ema sõna ja ei täitnud koduse korra reegleid. Käesolevaks ajaks ei ole ta emaga ka sellel teemal üldse rääkinud. Prokuröri abi Kristiina Erte leidis maakohtu istungil, et kuna kinnipeetaval puudub kindel elukoht, ei ole tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega võimalik. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban leidis maakohtu istungil, et vanemate keeldumisel on elukoha andmine kohaliku omavalitsuse otsustada ja kuigi garanteeritud töökohta kinnipeetaval tõesti pole, on ta nii vabaduses enne vangistust kui ka vangistuses töötanud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda. Varasemalt on talle juba antud võimalus kriminaalhoolduse näol, kuid seda võimalust kinnipeetav ei kasutanud ja rikkus katseaja nõudeid. Seega ei ole kinnipeetav isikuks, kes on orienteeritud seaduskuulekusele. Järjekordse võimaluse andmist ei pea maakohus põhjendatuks ja leiab, et kinnipeetaval tuleb kogu talle mõistetud karistus ära kanda. Asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral elukoht. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kinnipeetav kinnitas ise maakohtu istungil, et oma tulevasest elukohast ei ole ta rääkinud ei ema ega isaga. Asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kuna kinnipeetav on korduvalt pannud toime varavastaseid kuritegusid, on olemas reaalne oht, et legaalse sissetuleku puudumisel ja materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uue kuriteo. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, puuduvad kinnipeetaval nii põhiharidus, eriala kui töökogemus. Arvestades tänapäevast situatsiooni tööjõuturul ja töökohtade
nappust, ei pea maakohus reaalseks, et vabanemisel on kinnipeetaval koheselt võimalik leida endale äraelamiseks vastava sissetulekuga töökohta. Kinnipeetav kinnitas küll maakohtu istungil, et alates 24.03.2010 töötab ta vanglas puidutöödel ja enne vangistust on töötanud talutöölisena ja ehitusel. Kuigi Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava suhted perekonnaga normaalsed, nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et ema ei soovi poega enda juurde elama võtta. Maakohus leiab, et seega ei ole antud kinnipeetava puhul võimalik rääkida ka toetavast tugevast sotsiaalsest lähivõrgustikust. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on ennatlik ja ei ole põhjendatud. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kelle taotluse kohaselt olid õigusabi osutamise kulud summas 326,40 krooni. Maakohus leiab, et nimetatud summa tuleb kinnipeetavalt riigituludesse välja mõista. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
Anne PALMISTE Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.