lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-1691/14

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 14.04.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-10-1691/14
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kiirmenetlus üldmenetluse sätete järgi
Kuulutamise aeg
14.04.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1058
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-1691/7Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja10.02.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-10-1691

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2010. a Tallinn

Kriminaalasja number

1-10-1691

Kohtukoosseis

Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Urmas Reinola

Kohtuistungi sekretär

Kea Leming

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

12. aprill 2010. a Tallinnas, avalik kohtuistung

Kriminaalasi

K.O süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 10. veebruari 2010. a otsus kiirmenetluses üldmenetluses korras

Apellatsiooni esitaja

Kaitsja Merike Allikmäe

Prokurör

Natalia Miilvee

Süüdistatav

K.O xxx elukoht XXXXXXX XXXXXXX X-X, ametlikult ei tööta, XXXXXXX, varem 2 korda kohtu poolt karistatud, viimati 21. detsembril 2009. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 280 lg 1 järgi 10 kuu vangistusega tingimisi 18 kuu katseajaga, kinni peetud 9. veebruaril 2010. a

Kaitsja

Advokaat Merike Allikmäe

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 10. veebruari 2010. a otsus K.O suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 14. aprillil 2010. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

1(3)

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 10. veebruari 2010. a otsusega kiirmenetluses üldmenetluse korras tunnistati K.O süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistati 6 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21. detsembri 2009. a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 9 kuu 27 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus 9. veebruar 2010. a.
2.K.O tunnistati süüdi selles, et ta paneb süstemaatiliselt toime vargusi. Järjekordse varguse tahtis ta toime panna 9. veebruaril 2010. a Tallinnas Sõle tänaval asuvast S. kaupluse müügisaalist, kus pani endale põue pudeli maasikalikööri ja möödus kassadest kauba eest tasumata. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni.
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes vaidlustab kohtuotsust mõistetud karistuse osas ja taotleb K.O karistamist rahalise karistusega. Kaitsja leiab, et arvestades tema süü suurust ja tsiviilkahju puudumist on mõistetud karistus liialt karm. K.O on invaliid ning vangla tingimustes on tema ravi raskendatud. Tema tervise halvenes pärast kohtuotsuse kuulutamist ja ta viibis ravil Maardu haiglas. Kohus on küll arvestanud karistust kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlikku kahetsust, kuid lisaks sellele oleks kohus pidanud arvestama karistust kergendava asjaoluna tema lubadust edaspidi kuritegusid mitte toime panna. Alkoholi sõltuvusest vabanemiseks on ta käinud Anonüümsete Alkohoolikute tugirühmas. Ta ehitab kaminaid ja keskmine kuusissetulek on 6000 krooni kuus, mis võimaldab rahalise karistuse tasumist. Prokuröri ettepanekuga lahendada asi kiirmenetluses, so lihtmenetluses, süüdistatav ei nõustunud. Prokuröri selgituse kohaselt oleks ta taotlenud lihtmenetluses K.O karistamist 1 kuu vangistusega. Kuna K.O sellega ei nõustunud, siis arutati asja üldmenetluses ja kohus karistas teda 6 kuu vangistusega, so 6 korda rangema karistusega. Kaitsja viitab riigikohtu lahendile nr 3-1-196-06, milles väljendatud seisukoha kohaselt ei saa prokuratuuri poolt kokkuleppemenetluses taotletav karistus olla oluliselt kergem karistusest, mida prokurör taotleks pärast samade kuriteo asjaolude kaalumist üldmenetluse korras. Nagu ka vastupidi – süüdistatava loobumisele kokkuleppemenetlusest ei pea iseenesest järgnema raskem karistus. Vastasel korral ei osutuks karistamise aluseks isiku süü, vaid menetlusliigi valik. Selline karistamise alus oleks aga vastuolus KarS §-s 56 sätestatuga.
4.Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni ja taotlesid karistuse mõistmise osas kohtuotsuse tühistamist ja K.O-le rahalise karistuse mõistmist, prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Kohtukolleegium on seisukohal, et K.O-le karistust mõistes on kohus lähtunud KarS §-s 56 sätestatust ning oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades nende kordamist vajalikuks. Apellatsioonist ei nähtu, et Harju Maakohus oleks K.O-le karistuse mõistmisel ebaõigesti

2(3)

kohaldanud materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust, mistõttu apelleeritud kohtuotsus tuleb jätta muutmata. KrK § 199 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus karistas K.O 6 kuu vangistusega, seega sanktsiooni alammäära lähedase karistusega. Kuna uue kuriteo pani K.O toime veidi enam kui kuu aega pärast eelmist kohtuotsust, so katseajal, siis kohaldati tema suhtes põhjendatult KarS § 65 lg 2 sätteid ja mõistetud karistust suurendati eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust. Seega tingis nii pika karistusaja mõistmise asjaolu, et K.O ei suutnud katseajal uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kohtukolleegiumi hinnangul on kuritegude toimepanemisest hoidumine ja alkoholi mittetarvitamine inimese normaalne seisund, mistõttu need ei ole käsitletavad karistust kergendavate asjaoludena. Süüdistatava enda seletuse kohaselt oli ta tervis halb juba aastaid enne kuritegude toimepanemist. Vaatamata sellele ei takistanud see asjaolu teda toime panemast kuritegusid. Kohtukolleegium märgib, et süüdimõistetud on kindlustatud vajaliku arstiabiga ka kinnipidamisasutuses. Ka käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et pärast tervise halvenemist paigutati K.O ravile Maardu Haiglasse. Lisaks kriminaalkorras karistamisele on K.O korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest väärteokorras ning nende eest mõistetud rahatrahvid on tasumata. Kokku on tasumata trahve ca 50 tuhat krooni. Seega ei pea kohtukolleegium põhjendatuks kaitsja apellatsiooni väidet selle kohta, et kuna K.O teeb juhutöid, siis on ta võimeline rahalist karistust kandma. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kuna isik oli kahtlustatav teise astme kuriteos, mille tõendamiseseme asjaolud olid selged ja mille kohta olid kogutud kõik vajalikud tõendid, taotles prokuratuur kohtult KrMS § 2561 alusel 48 tunni jooksul K.O kahtlustatavana kinnipidamisest kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses, so lihtmenetluse ühe alaliigina. Kuivõrd K.O oli taotlenud prokuratuurilt asja lahendamist tunnistajaid välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjalide põhjal, kuid prokuratuur sellega ei nõustunud, siis arutas kohus K.O

kriminaalasja kiirmenetluses üldmenetluse korras. KrMS § 256 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendas kohus K.O-lt väljamõistetava sundraha suurust põhjendatult poole võrra. Seetõttu ei ole asjakohased kaitsja apellatsiooni väited selle kohta, et K.O on kiirmenetlusest, lihtmenetlusest ja kokkuleppemenetlusest keeldunud. Kriminaaltoimiku materjalid ja esimese astme kohtuistungi protokoll selliseid asjaolusid ei kajasta. Kohtukolleegium rõhutab, et kriminaalasja arutati kiirmenetluses üldmenetluse korras ning kriminaalmenetluse seadustiku sätted ei võimaldagi süüdistataval kiirmenetlusest keelduda. .

6.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu 10. veebruari 2010. a otsus K.O suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Meelika Aava

Ivi Kesküla

Urmas Reinola

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.