1-08-13488/8 - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

01.novembril 2007.a. kell 07.55 selle autoga sõitis Honda keskusesse Kerese tänaval Narvas, toimetas E.K tööle. Koos temaga oli 4-aastane poeg Ilja. Sellel ajal oli õues hämar. Keskuse juurest sõitis kohe lasteaeda Soldino elamurajoonis, kavatses sõita mööda Kerese tänavat Võidu tänavaga ristmikust mööda ja restoran Regatti juurest pöörata paremale. Sõites Kerese tänavale välja, sõitis umbes 50 km/h, mitte rohkem, oma liikumissuuna sõiduraja keskel. Sõites ristmikuni järsku, ootamatult paremalt poolt, tema autost nelja meetri kaugusel märkas sõiduteel inimsiluetti, mis kiirel sammul ületas sõiduteed risti autoga, jalakäija pea oli pööratud paremale, s.t. temale vastassuunas. Kohe peale seda lööki, sõitis auto jalakäijale otsa, ta ei jõudnud isegi midagi mõelda. Kohe peale otsasõitu vajutas pidurile, kui tugevasti ta vajutas piduripedaali, seda öelda ei oska, kuna teda haaras õudustunne. Auto sõitis Võidu tänava ristmikuni ja peatus. Ta kohe väljus autost ja nägi, et vasaku tagaratta juures lamab eakas naisterahvas, teadvuseta. Naisterahvas lamas peaga raudtee suunas, jalad oli Võidu tänava suunas. Naisterahvast ta ei puutunud. Helistas politseisse ja kiirabisse, teatas juhtunust K . Esimesena saabus kohale kiirabi ja viis naisterahva ära. Politseile rääkis juhtunust ja näitas, kus naisterahvas sõiduteed ületas ja kus lamas peale auto peatumist. Mitte kedagi inimestest ja autodest otsasõidu momendil ja peale auto peatumist tema ei näinud. Selles situatsioonis ta ei saanud mitte midagi ette võtta otsasõidu vältimiseks. Vahemaa naisterahvaga, siis kui ta teda märkas, oli liiga väike. (T lk 42-43) Kahtlustatavana täiendaval ülekuulamisel seletas N. Lisin, et 01.11.2007.a. kella 08.00 paiku sõitis ta Narvas mööda Kerese tänavat kiirusega umbes 40 km/h. Ta oli teadlik, et Kerese-Võidu tänavate ristmik on T-kujuline reguleerimata ülekäiguradadega. Tema liikus peateel. Aeg oli hämar ja sadas vihma. Tema autol töötasid kojamehed. Lähenedes ristmikule, ta ei näinud mitte ühtegi jalakäijat, kes oleks ületanud või oodanud sõidutee ületamist. Tema ees sõitis auto 10-15 meetri kaugusel, vist mikrobuss. Sõites ristmikuni, ootamatult paremalt poolt kohe auto juures ilmus välja jalakäija, pea oli pööratud tema autost teisele poole. Kohe toimus löök. Ta ei jõudnud isegi midagi ette võtta. Peale lööki ta hakkas pidurdama, kui järsult, seda ei tea. Auto peatus ristmikul. Ta väljus autost ja nägi, et jalakäija - naisterahvas lamab auto vasaku tagaratta juures. Jalakäija lamas liikumatult suletud silmadega. Aga kui ta nägi verd, hakkas tal halb. Ta läks eemale, naisterahvast ta ei puutunud, kutsus välja kiirabi ja politsei. Sel momendil tulid juurde

1-08-13488 mingid inimesed. Edasi ei mäleta ta midagi. Oma süüd selles, et oma tegevusega pani toime kuriteo, ta ei tunnista, kuna arvab, et mitte mingeid eeskirju tema ei rikkunud, otsasõitu ära hoida ta ei saanud. (T. lk 69-71) Kannatanu D D kohtu poolt avaldatud ütlustest nähtub, et tema on V P lapselapse abikaasa. V.P elas aadressil: XXX üksi, kuid nad tihedalt suhtlesid V P . Käesoleval ajal lähedasi, peale tema ja tema abikaasa J D , kes oleksid võimelised P huve esindama, ei ole. Vanaema (V P ) oli küllaltki aktiivne, põdes ainult hüpertooniat ja manustas ravimeid kõrge vererõhu vastu. 01.11.2007.a. umbes kell 07.30 viis vanaema Narvas Kreenholmi tänaval asuvasse lasteaeda lapselapse D . Kella 08.00 pidi ta tulema tagasi Uusküla tänavale ja viima lasteaeda lapse lapselapse K , kuid nii nad P ära ei oodanudki. Sellest, et vanaema sattus avariisse ja viibib haiglas, teatas neile tema abikaasa ema I P kella 11.00 paiku. Nad kohe sõitsid abikaasaga haiglasse, kus said teada, et vanaema suri ära. Nad võtsid haiglast vanaema riided, milles vaanema oli liiklusõnnetuse ajal. Tal oli seljas jope tumerohelist värvi, helesinine kootud barett ja musta värvi sünteetilisest kangast püksid, jalas sportlikus stiilis poolsaapad. (T. lk 38-40) Kohtuistungil esitas D D hagi Nadežda Lisina vastu üldsummas 24 332 krooni, mis on seotud V P matusetalituse korraldamisega. Nadežda Lisin hagi õigeks ei võtnud. Tunnistaja L S kohtuistungil avaldatud ütlustest nähtub, et 01. novembril 2007.a. kella 08.00 paiku sõitis mööda Võidu tänavat läbi ristmiku Kerese tänavaga Narova mööblivabrikusse tööle. Sõitis autos Ford koos tuttava V P (tel.: XXX), auto kuulub viimasele. Autot juhtis V , tema istus V kõrval. Rohkem autos kedagi ei olnud. Kui nad ristmikule lähenesid, jäi ristmikuni meetrit 30-40, ta vaatas vasakule ja nägi, kuidas Võidu tänava suunast hakkab raudtee suunas viltu ristmikku ületama naisterahvas. Ta astus sõiduteele asfalteeritud kõnniteelt ja vaatas seejuures otse ette. Astus mõned sammud ja vasakult poolt mööda Kerese tänavat ilmus välja mikrobuss, kollast värvi. Mäletab, et see teda valvsaks ei teinud, kuna arvas, et naisterahvas jõuab sõiduteed ületada. Mõni sekund hiljem sõidab auto jalakäijale otsa. Seejärel kostub pidurite vilin, ta kohe sulges hirmust silmad. Siis kui silmad avas, nägi, et nende auto peatus sõitmata ristmikuni 20 meetrit, ees seisab kollane mikrobuss. Jalakäija-naisterahvas lamab sõiduteel mikrobussi taga. Seejärel ta näeb, kuidas mikrobussist väljub naisterahvas, juhi poolt ja kaks meesterahvast reisijate poolt. Nad läksid lamava naisterahva juurde ja seisid vaatasid tema peale. Nad veendusid, et auto ja juht sündmuskohalt lahkuda ei kavatse ja otsustasid tööle sõita. Nad sõitsid edasi mikrobussist paremalt poolt Kerese tänavale välja. Siis nad arutasid nii, et neile ei ole vaja politsei asjadesse sekkuda, kuna nendel on väikesed lapsed ja pole nendel aega mööda politseid käia. Arvasid, et politsei ise lahendab asja ilme nendeta ära. Mis kiirusel liikus mikrobuss enne otsasõitu, seda öelda ei suuda, kuid arvab, et mitte üle 50 km/h. Ise on juht alates 2006.a. Õhtul kell 20.31 (kõne salvestus telefoni) 02. novembril 2007.a. helistas talle sõbranna, endine klassiõde, J D ja ütles, et tema vanaema V P sattus avariisse ja hukkus. Ta täpsustas koha ja aja, siis selgus, et ta oli nimelt selle avarii tunnistajaks. Jelena palus teda anda ütlusi politseis. Avarii üksikasju ta talle ei rääkinud, tema ei pärinud. J D vanaema – V P tunneb ta ammu, umbes alates 2001.a., siis kui käis sõbrannal külas ja seal oli ka vanaema. 01.11.2007.a. avariisse sattunud naisterahvas ta V.P ära ei tundnud. Mäletab, et naisterahvas, nüüd siis teab, et V.P oli riides rohelises jopes ja tumedates pükstes. Ülejäänut ei mäleta. Nimelt seetõttu, et hästi tunneb V.P , ta otsustaski ütlusi anda. Väidab, kuna on selles kindel ja nägi seda selgelt, et V.P ületas sõiduteed asfalteeritud kõnniteelt, aga mitte üle muru. Seda enam, et ta teab, et V.P käis alati selles kohas, kuna on koos temaga käinud Võidu tänava lasteaeda. Juhtumi ajal oli valge aeg, kuid sadas piisavalt tugev vihm (nende auto kojamehed töötasid pidevas kiirrežiimis), seetõttu oli nähtavus piiratud, ristmik oli nähtav hästi. Juhtumi momendil mitte mingeid teisi autosid, peale mikrobussi ja nende autot, ei olnud. Talle jääb arusaamatuks, miks mikrobussi juht antud situatsioonis ei hoidnud otsasõitu ära. (T lk 47-50)

1-08-13488 Tunnistaja V P kohtuistungil avaldatud ütlustest nähtub, et 01. novembril 2007.a. kella 08.00 paiku sõitis ta oma isikliku autoga Ford XXZDU mööda Võidu tänavat, läbi ristmiku Kerese tänavaga Narova mööblivabriku suunas, kus tal on praktika. Temaga koos autos oli tuttav L S , ta istus tema kõrval. Rohkem autos kedagi ei olnud. Kui nad ristmikule lähenesid, jäi ristmikuni meetrit 30-40, ta vaatas vasakule ja nägi, kuidas Võidu tänava suunast hakkab raudteega viltu ristmikku ületama naisterahvas. See naine astus sõiduteele asfalteeritud kõnniteelt. Astus mõned sammud ja vasakult poolt mööda Kerese tänavat ilmus välja mikrobuss, kollast värvi. Mäletab, et see teda valvsaks ei teinud, kuna arvas, et naisterahvas jõuab sõiduteed ületada. Seejärel vaatas ta paremale ja kohe kuulis vasakult löögi müra. Vaatas müra suunas ja nägi, et mikrobuss sõitis naisterahvale otsa, mikrobuss kandis naisterahvast paar meetrit edasi ja peatus ristmikul Võidu tänava vastas, naisterahvas kukkus ette ja jäi asfaldile lamama. Selleks ajaks oli ta lähemale sõitnud, ristmikuni jäi meetrit 20. Mikrobuss, seistes paar sekundit, sõitis vasakult poolt ümber lamava naisterahva ja peatus tema ees nii, et naisterahvas jäi vasaku tagaratta juurde. Hirmust sulges silmad, nägi, kuidas autost reisija poolt väljus üks meesterahvas, juhi poolt väljus naisterahvas, nägi kuidas asfaldil lamava naisterahva juures seisavad kaks meesterahvast ja naisterahvas. Kust ilmus välja teine meesterahvas, seda ta ei näinud, võimalik, et samuti mikrobussist. Nad veendusid, et auto ja juht sündmuskohalt lahkuda ei kavatse ja otsustasid tööle sõita. Nad sõitsid edasi mikrobussist paremalt poolt Kerese tänavale välja. Siis nad arutasid nii, et neile ei ole vaja politsei asjadesse sekkuda, kuna neil on väikesed lapsed ja pole neil aega mööda politseid käia. Arvasid, et politsei ise lahendab asja ilma nendeta ära. Mis kiirusel liikus mikrobuss enne otsasõitu, seda öelda ei suuda, kuid arvab, et mitte üle 50 km/h. Ise on juht alates 2002.a. Umbes kahe-kolme päeva pärast peale juhtumit L.S ütles talle, et naisterahvas, kellele mikrobuss otsa sõitis, on tema tuttav. Talle juhuslikult helistas kannatanu lapselaps ja teatas juhtunust. Pärast S helistas talle ja ütles, et teda kutsutakse politseisse välja ütluste andmiseks. Kohus samuti uuris ja avaldas järgmisi kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid: - Liiklusõnnetuse akti, fototabelit ja skeemi selle juurde, millest nähtub, et Nadežda Lisin’i sõnadest oli skeemil fikseeritud V P otsasõidu koht ja sõiduki ning V. P asukoht pärast pealesõitu. Otsasõidu hetkel ei asunud V P ülekäigurajal. Fototabelist nähtub, et liiklusõnnetus akti koostamise ajal sadas vihma ning teekate oli märg. (T lk 1-9); - Surnu kohtuarstliku ekspertiisi anti nr. 501, millest nähtub, et V. P surma põhjuseks on aju-kolju kinnine tömp trauma, millega kaasnesid verevalandused peaaju kleme alla ja ajuvatsakestesse. (...) Kõik P surnukehal tuvastatud vigastused on elupuhused ning tekkisid üheaegselt kõva tömbi eseme (esemete) toimel tugevajõulisest köögist vastu liikuva auto väljaulatavaid osasid liiklusõnnetuse hetkel. Antud vigastused põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse ja antud juhul tõid ednaga kaaasa surma. (t lk 22-29); - Liiklustehnilise ekspertiisi akti nr. LL-70-08/1236, millest nähtub, et:

2.Maakohtu seisukoht Kuulanud ära süüdistatavat, kannatanut, kuulanud kohtumenetluse poolte seisukohti ja uurinud kriminaalasja materjalides kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnates kõiki tõendeid nende kogumis, kohus tuleb järeldusele, et Nadežda Lisin’i süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 422 lg 1 järgi on prokuratuuri poolt tõendamata ning Nadežda Lisin kuulub õigeksmõistmisele. 2.1 Liiklusõnnetusega seotud kuritegude uurimisel tuleb kaaluda kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute käitumist ja anda sellele õiguslik hinnang. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr. 31-1-79-06 „on võimalik, et liiklusnõudeid rikkusid erinevad liiklusõnnetuse osapooled ning sellisel juhul tuleb välja selgitada, milline neist rikkumistest põhjustas varalise kahju või inimese tervisekahjustuse. Võimalik on seegi, et tagajärje suhtes on kausaalne mitte ühe, vaid mitme isiku käitumine. Sellest tulenevalt ei ole võimalik lahendada ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ilma teiste osapoolte käitumist hindamata“. Prokuratuuri poolt ei antud hinnangut V P käitumisele. Eeluurimisega on objektiivselt tuvastatud, et otsasõidu hetkel ei asunud V P ülekäigurajal. Liiklustehnilise ekspertiisiakti kirjeldavast osast nähtub, et jalakäija liikumise suuna järgi võis sõidukijuht juba varakult aru saada jalakäija kavatsusest teed ületada. Jalakäijate ülekäigurada ei ole selles kohas tähistatud, kuid ristmikel võivad jalakäijad teed ületada sõidukeid takistamata, mistõttu juhil puudus vajadus jalakäijale teed anda ehk kiirust vähendades valmistuda peatumiseks. Kuid hetkel, kui jalakäija ületas Kerese tn. sõidutee serva või selle pikenduse tõusis pealesõidu tõenäosus hüppeliselt ning seda momenti tuleb lugeda reaalse ohu olukorra tekkeks. Eksperdi arvates sel hetkel rakendus juhi suhtes kohustus rakendada juhtimisvõtted ohu vältimiseks, selleks pidi ta rakendama pidurid ja vajadusel peatuma. Tõenäoliselt rakendusid pidurid alles peale otsasõitu. Vastavalt eksperdi arvamusele jalakäiaja tekitas liiklusohtliku olukorda, mis seisnes tema poolt sõidutee ületamises veendumata selles, et tingimus mitte takistada otse liikuvaid sõidukeid, oleks täidetud. (t lk 34-35) Vastavalt Liikluseeskirja § 27, „kui (...) ülekäigurada või ristmik ei ole kaugemal kui 100 m, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 m tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui tee on mõlemas suunas hästi näha ja sellega ei tekitata ohtu liikluses“. Ristmiku ületamisel selleks mitteettenähtud kohas ei olnud V P nn jalakäija eelisseisundis. Süüdistatava ütlustest nähtub, et jalakäia pea oli pööratud tema autost teisele poole, jalakäija ületas teed selleks mitteettenähtud kohas, kiirel sammul ja süüdistatav märkas teda viimasel hetkel, kui otsasõidu ei olnud võimalik vältida. Nimetatud süüdistatava seisukoht ei ole ümber lükatud teiste kriminaalasja materjalides kogutud tõenditega. Liiklusõnnetusele vahetult eelnenud liiklussituatsioonis oli süüdistatav N. Lisin õigustatud lähtuma usalduspõhimõttest ja eeldama, et ka teised liiklejad ja muud isikud täidavad LE nõudeid ehk jalakäia V P ei asu ületama teed selleks mitteettenähtud kohas veendumata selles, et ta ei takista sõidukeid. 2.2 Süüdistuses toodud ja N. Lisin’ile süüks arvatud teo faktiline kirjeldus, ei vasta eeluurimise ja kohtu poolt tuvastatud faktilistele asjaoludele. Nimelt, eestikeelses süüdistuse tekstis süüdistatakse N. Lisinit selles, et Nadežda Lisin „ei arvestanud ristimiku eripärasust (T-kujuline ristmik reguleerimata ülekäigurajaga), kusjuures ei vähendanud kiirust ega peatunud, et lasta läbi sõiduteed ületavat jalakäijat, vaid jätkates liikumist sõitis otsa jalakäijale V P , tekitades talle eluohtliku raske tervisekahjustuse, tekitamise momendil eluohtlikkuse tundemärkide järgi, mis antud juhul lõppes surmaga“. Kriminaalmenetlus toimus vastavalt KrMS § 10 menetleja, menetlusosaliste ja kohtumenetluse poolte nõusolekul vene keeles, kusjuures nii eeluurimisel, kui ka kohtulikul uurimisel oli N. Lisin ́ile esitatud vastavalt kahtlustus (t lk 70) ja siis süüdistus vene keeles, milles N. Lisin’ile pannakse süüks, et ta „ei arvestanud ristimiku eripärasust (T-kujuline ristmik reguleerimata ülekäigurajaga), kusjuures ei vähendanud kiirust ega peatunud, et lasta läbi ülekäigurajal