Kohtulahend

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, kohus otsustas:

Süüdistatav

Süüdi tunnistada Mati Palmi KarS § 263 p 1,3,4 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Mati Palmi KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Mati Palmi KarS § 25 lg 2 ja § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendades raskemat karistust liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.-19.02.2008.a., s.o. 3 päeva, 16.05.-24.10.2008.a., s.o. 5 kuud ja 8 päeva, 31.10.2008a.-08.05.2009.a., s.o. 6 kuud ja 7 päeva, kokku 11 kuud ja 18 päeva ning lugeda tal ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Karistuse kandmise algust arvata alates kohtuotsuse täitmisele pööramise päevast. Süüdi tunnistada T. S KarS § 263 p 1,3,4 järgi mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada T. S KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada T. S KarS § 199 lg 2 p 4,6 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Süüdi tunnistada T. S KarS § 22 lg 2 ja § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Süüdi tunnistada T. S KarS § 257 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.05.20.11.2008.a., s.o. 6 kuud ning lugeda tal ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 kohaselt suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu poolt 07.06.2006.a. mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 4 kuud ja 24 päeva vangistuse võrra ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Karistuse kandmise algust arvata alates kohtuotsuse täitmisele pööramise päevast.

Süüdi tunnistada Kalle Pärnoja KarS § 25 lg 2 ja § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Kalle Pärnoja KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendades raskemat karistust liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Kalle Pärnoja ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 toodud kontrollnõudeid. Katseaja algust arvata alates 13.04.2010.a. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Ülle Paesüld KarS § 209 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 73 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Ülle Paesüld ei pane 3aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvata alates 13.04.2010.a. Süüdi tunnistada Janno Alberg KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Janno Alberg ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 toodud kontrollnõudeid. Katseaja algust arvata alates 13.04.2010.a. KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 5, 9 alusel välja mõista riigituludesse: - Mati Palmilt, T. S ult, Kalle Pärnojalt, Janno Albergilt ja Ülle Paesüldilt igalt ühelt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; - määratud kaitsjale makstud tasu Mati Palmilt 11 208 (üksteist tuhat kakssada kaheksa) krooni ja 40 senti, T. S ult 8 895 (kaheksa tuhat kaheksasada üheksakümmend viis) krooni ja 60 senti, Kalle Pärnojalt 8 400 (kaheksa tuhat

-

-

nelisada) krooni, Ülle Paesüldilt 8 400 (kaheksa tuhat nelisada) krooni; kaitsjatele toimikutest koopiate tegemise kulu Mati Palmilt 78 (seitsekümmend kaheksa) krooni ja 20 senti, T. S ult 21 (kakskümmend üks) krooni, Kalle Pärnojalt 66 (kuuskümmend kuus) krooni 40 senti, Ülle Paesüldilt 7 (seitse) krooni ja Janno Albergilt 7 (seitse) krooni; kannatanutele ja tunnistajatele kulude hüvitamiseks väljamakstud summade katteks T. S ult 308 (kolmsada kaheksa) krooni, Kalle Pärnojalt 32 (kolmkümmend kaks) krooni ja Ülle Paesüldilt 9 (üheksa) krooni.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696. Selgitusse märkida „ nimi, 1-09-7740, menetluskulud“. Kui summad pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. VÕS § 1043 välja mõista tsiviilhagide katteks: - Mati Palmilt ja Kalle Pärnojalt solidaarselt OÜ Turret House kasuks 950 (üheksasada viiskümmend) krooni; - T. S ult ja Ülle Paesüldilt solidaarselt SW Energia OÜ kasuks 17 576 (seitseteist tuhat viissada seitsekümmend kuus) krooni ja 60 senti; - Kalle Pärnojalt Andrei Tihomirovi kasuks 8 400 (kaheksa tuhat nelisada) krooni; - T. S ult ja Ülle Paesüldilt solidaarselt OÜ Tolmetex kasuks 149 942 (ükssada nelikümmend üheksa tuhat üheksasada nelikümmend kaks) krooni. Tsiviilhagid tasuda nende sissenõudjatele. Asitõendid: katlad ja veemahutid - KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt tagastada SW Energia OÜ-le; õlletops, puidust vars, puidust nui - KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt hävitada; CD plaadid – jätta kriminaalasja juurde; sviiter – KrMS § 126 lg 3 p 2 tagastada Mati Palmile; T. S ule kuuluv ja arestitud mobiiltelefon Q295300-Samsung U700 – jätta tsiviilhagi täitmise tagamiseks aresti alla.

Edasikaebekord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Apellatsioon esitatakse kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Asjaolud ja menetluse käik Mati Palmi’le on süüdistus esitatud selles, et tema, 10.02.2008.a kella 19.00 paiku koputas Mati Palmi Sindi linnas, Pärnu mnt 26 asuva korteri nr 13 välisuksele ja lõi korteri välisuksele tulnud, korteris viibinud Vitali Sevostjanov’it ühe korra rusikaga pea piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Seejärel läks Mati Palmi koos Vitali Sevostjanovi ja Ako Liloveeriga Sindi linnas, Jaama 7 maja hoovi, kus Mati Palmi lõi Vitali Sevostjanovit ühel korral rusikaga vastu lõuga ja jalaga vastu paremat põlve. Löökide tagajärjel kukkus Vitali Sevostjanov pikali. Seejärel peksis Mati Palmi maaslamavat Vitali Sevostjanovit jalgadega kohtueelse menetluse käigus tuvastamata

arv kordi ülakeha, jalgade ja pea piirkonda. Peksmise tagajärjel kaotas Vitali Sevostjanov teadvuse. Peksmisega tekitas Mati Palmi Vitali Sevostjanovile füüsilist valu ja kerge tervisekahjustuse ninaluumurru, vasaku silma aluse hematoomi ning pea- ja rindkerepõrutuse näol. Samuti tema, olles alkoholijoobe seisundis, tungis 31.10.2008.a ajavahemikul kella 01.00-03.00 Sindi linnas, Lühike 2 majas kallale Mairit Päärson’ile ja Enn Nõmm’ele ja lõi elutoas Mairit Päärson’i korduvate rusikalöökidega pea ja keha piirkonda. Enn Nõmm läks Mati Palmi ja Mairit Päärsonile vahele ning püüdis Mati Palmit rahustada, mille peale Mati Palmi lõi ka Enn Nõmme rusikatega näo ja kehapiirkonda, võttis seejärel keraamilise vaasi ning lõi sellega Enn Nõmm’e ühel korral pea piirkonda, mille tagajärjel Enn Nõmm pikali kukkus ja kaotas lühiajaliselt teadvuse. Mati Palmi tekitas peksmisega Mairit Päärson’ile füüsilist valu ja tervisekahjustuse pea piirkonna pindmiste vigastuste näol ja Enn Nõmm’ele füüsilist valu ja tervisekahjustuse pea piirkonna põrutushaavade näol. Sellega tema, teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömisega ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti Mati Palmi, 16.02.2008.a kella 19.30 ajal, Pärnu maakonnas, Sindi linnas, Pärnu mnt 27a trepikojas, toa nr 306 ukse taga, kohas kuhu on vaba juurdepääs kolmandatel isikutel, tungis Mati Palmi ilma mõjuva põhjuseta, Ahto Sukk’a ja Raivo Nazarovi nähes kallale Juri Nazarovile ja Diana Nazarovale. Kallaletungi käigus lõi Mati Palmi Diana Nazarovat käega kahel korral näo piirkonda ja tõukas Diana Nazarova vastu koridori seina, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi peapõrutuse ning suu ja suuõõne pindmiste vigastuste näol. Seejärel tungis Mati Palmi kallale Juri Nazarovile, lõi teda jalaga nii, et kannatanu kukkus pikali ning peksis maas lamavat Juri Nazarovit käte ja jalgadega pea, ülakeha ja jalgade piirkonda, tekitades peksmisega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi parema reie piirkonna põrutuse, silmaaluse hematoomi ja peapõrutuse näol. Peksmisest häirituna kutsus Raivo Nazarov välja politsei. Mati Palmi püüdis ka veel politsei kohale saabudes Juri Nazarovile kallale tungida, mistõttu tuli teda füüsiliselt kinni hoida. Oma sellise käitumisega rikkus Mati Palmi majaelanike, sh kannatanute ja tema pereliikmete rahu ja avalikku korda ning näitas ilmset lugupidamatust ühiskonnas aktsepteeritud heade kommete, tavade ja normidega kinnitatud inimestevahelise suhtlemise reeglite vastu. Samuti tema, 16.05.2008.a eeluurimisega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid kella 03.00 ja kella 04.00 vahelisel ajal Pärnu maakonnas, Tahkuranna vallas, Pärnu linna ja Tahkuranna valla piiril asuvas „PIIRI” kohvikus, milline on avatud 24 tundi ööpäevas ja kus toimub toitlustus ning milline on käsitletav kohana, kuhu on vaba juurdepääs kolmandatel isikutel, tungisid koos T. S uga mõjuva põhjuseta kallale kohvikus viibivatele Tarmo Põldots’ale, alaealisele (17 aastane) Rauno Põldots’ale ja Alver Tiivits’ale, pekstes Tarmo Põldotsa, Rauno Põldotsa ja Alver Tiivitsat kohtueelse menetluse käigus tuvastamata arv kordi kätega ning isevalmistatud ja kehavigastuse tekitamiseks kohandatud puust kurikatega ning kohvikus asuva tooliga, pea, ülakeha ja jalgade piirkonda, tekitades Tarmo Põldotsale füüsilist valu ja tervisekahjustuse peapõrutuse, parema küünarliigese põrutuse ja parema sääre põrutushaava näol; Alver Tiivitsale füüsilist valu ja Rauno Põldotsale füüsilist valu ning tervisekahjustuse näo piirkonna põrutuse, vasaku silmaümbruse hematoomi ja pindmiste marrastuste näol näo piirkonnas. Mati Palmi ja T. S käitudes erilise jõhkrusega ja rikkudes jämedalt avalikku korda üldkasutatavas kohvikus selle lahtioleku ajal, näitas oma teoga ilmset lugupidamatust ühiskonnas aktsepteeritud heade kommete, tavade ja normidega kinnitatud inimestevahelise suhtlemise reeglite vastu, mistõttu peksmist pealt näinud kohvikutöötaja kutsus välja politsei.

Sellega tema, rahu ja avaliku korra rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega, grupi poolt, pani toime KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Samuti Mati Palmi, olles varem toime pannud varguse, olles seega KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isik, 20.03.2008.a kella 15.50 paiku sisenes koos Kalle Pärnojaga Pärnu linnas, Suur-Sepa 3 asuvas majas olevasse korterisse nr 3, kus püüdis koos Kalle Pärnojaga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Triinu Tiislerile kuuluva pesumasina Samsung maksumusega 5000 krooni ja külmkapi maksumusega 9000 krooni, samuti tungisid Kalle Pärnoja ja Mati Palmi, lukustatud ukse jõuga lahtilükkamise teel Suur-Sepa 3 maja pööningule, kus püüdsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta OÜ-le Turret House kuuluva elektrihöövli maksumusega 310 krooni ja puurvasara maksumusega 1500 krooni. Vargus jäi lõpule viimata OÜ Turret House omaniku Martti Maasik’u ja Triinu Tiisler’i sekkumise tõttu, kes sündmuskohale saabusid ja varguse toimepanemise tõkestasid, kutsudes kohale politsei. Sellega tema, tahtliku teoga, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega, pani toime KarS § 25 lg 2 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. T. S ’ule on süüdistus esitatud selles, et tema 29.04.2008.a kella 21:30 ajal koos Janno Alberg’iga Pärnu maakonnas, Sindi linnas, Pärnu mnt 57 asuva Maxima kaupluse välisukse juures pani toime avaliku korra rikkumise, mis seisnes selles, et tungis koos Janno Alberg’iga kallale kauplusest väljunud Kalle Kõivomägile ja peksis Kalle Kõivomägi’t rusikate ja jalgadega näo ja keha piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi ninaverejooksu näol. Oma sellise tegevusega rikkusid T. S ja Janno Alberg rahu ja avalikku korda, kuna kaupluse ees, üldkasutatavas kohas, toimunud peksmist märkasid Arne Mirme, Meelis Meier ja Ruth Kõlvart ning näitasid oma teoga ilmset lugupidamatust ühiskonnas aktsepteeritud heade kommete, tavade ja normidega kinnitatud inimestevahelise suhtlemise reeglite vastu. Ruth Kõlvart teatas peksmisest Janek Kõksile ning kui viimane kannatanule appi jooksis, põgenesid T. S ja Janno Alberg sündmuskohalt. Samuti tema, 16.05.2008.a eeluurimisega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid kella 03.00 ja kella 04.00 vahelisel ajal Pärnu maakonnas, Tahkuranna vallas, Pärnu linna ja Tahkuranna valla piiril asuvas „PIIRI” kohvikus, milline on avatud 24 tundi ööpäevas ja kus toimub toitlustus ning milline on käsitletav kohana, kuhu on vaba juurdepääs kolmandatel isikutel, tungisid koos Mati Palmiga mõjuva põhjuseta kallale kohvikus viibivatele Tarmo Põldots’ale, alaealisele (17 aastane) Rauno Põldots’ale ja Alver Tiivits’ale, pekstes Tarmo Põldotsa, Rauno Põldotsa ja Alver Tiivitsat kohtueelse menetluse käigus tuvastamata arv kordi kätega ning isevalmistatud ja kehavigastuse tekitamiseks kohandatud puust kurikatega ning kohvikus asuva tooliga, pea, ülakeha ja jalgade piirkonda, tekitades Tarmo Põldotsale füüsilist valu ja tervisekahjustuse peapõrutuse, parema küünarliigese põrutuse ja parema sääre põrutushaava näol; Alver Tiivitsale füüsilist valu ja Rauno Põldotsale füüsilist valu ning tervisekahjustuse näo piirkonna põrutuse, vasaku silmaümbruse hematoomi ja pindmiste marrastuste näol näo piirkonnas. Mati Palmi ja T. S käitudes erilise jõhkrusega ja rikkudes jämedalt avalikku korda üldkasutatavas kohvikus selle lahtioleku ajal, näitas oma teoga ilmset lugupidamatust ühiskonnas aktsepteeritud heade kommete, tavade ja normidega kinnitatud inimestevahelise suhtlemise reeglite vastu, mistõttu peksmist pealt näinud kohvikutöötaja kutsus välja politsei. Sellega tema, rahu ja avaliku korra rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega, grupi poolt, pani toime KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi kvalifitseeritavad

kuriteod. Samuti T. S , olles alkoholijoobe seisundis, 14.12.2008.a kella 23.30 paiku Pärnu maakonnas Sindi linnas Kooli tn 4 maja hoovis lõi Risto Olviste’t, kes istus oma sõiduauto BMW 520, reg nr 573 AYU juhiistmel, kolmel korral rusikaga näopiirkonda ning kui kannatanu väljus kõrvalistuja ukse kaudu autost, lõi veel kahel korral jalaga selga, tekitades löömisega Risto Olvistele füüsilist valu ning ala-ja ülahuule põrutushaava. Sellega tema, teise inimese tervise kahjustamisega löömise teel, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti T. S , olles varem toime pannud varguse, olles KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isik, ajavahemikul 15.05.-16.05.2008.a pani toime salajase varguse teist isikut ära kasutades, palgates võõra vallasasja äravõtmiseks selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil 15.mail 2008.a Jüri Põltsami ja Raiko Kallaspooliku ning 16.mail 2008.a Jüri Põltsami ja Juri Krainovi metalli transportimiseks metallikokkuostu, kes teadmata, et nad panevad toime varguse, võtsid 15.maist 2008.a – 16.maini 2008.a Pärnu maakonnas Paikuse vallas Seljametsas Pustuski teel asuva katlamaja juurest ära SW Energia OÜ-e kuuluvad 9 Kiviõli tüüpi katelt maksumusega (a’ 75000 krooni) kokku 675000 krooni, 3 veepaaki maksumusega (a’ 5000 krooni) kokku 15000 krooni, mittekasutatava Kiviõli tüüpi katla maksumusega 10000 krooni ning transportisid need Pärnus Savi 34a asuvasse OÜ-sse Tolmetex. Vargusega tekitas T. S SW Energia OÜ-le 700 000 krooni suuruse varalise kahju, mis on suur ulatus, kuna ületab 2008.a kehtinud palga alammäära (4350 krooni) enam kui sajakordselt. Sellega tema, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, kui see on toime pandud suures ulatuses, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti T. S , olles varem toime pannud kelmuse ja varguse, olles KarS § 209 lg 2 p 1 tähendatud isik, 15.05.2008.a pani toime kelmusele kihutamise, mis seisnes selles, et ta pakkus Ülle Paesüld’ile välja võimaluse raha teenimiseks, mis pidi seisnema Ülle Paesüldi arveldusarve kasutamises ja metalli eest saadava raha ülekandmises Ülle Paesüldi arveldusarvele, millelt viimane raha välja võtab ja T. S ule üle annab. Ülle Paesüld oli sellega nõus. T. S viis 15.05.2008.a õhtupoolikul Ülle Paesüld’i Pärnus, Savi 34a asuvasse OÜ Tolmetex metallikokkuostupunkti, kuhu T. S palgatud Jüri Põltsam ja Raiko Kallaspoolik olid transportinud Seljametsast SW Energia OÜ-le kuuluvad katlad ja veemahuti kogukaaluga 18 640 kg ning palus Ülle Paesüld’il võtta kaasa pass ja metalli kaalulehed ning sõlmida oma nimelt metalli ostutellimus-leping. T. S andis Ülle Paesüld’ile kaasa metallikokkuostupunkti toodud katelde kaalulehed ning selgitas tehingu teostamise korda, millise tegevuse tulemusena läks Ülle Paesüld 15.05.2008.a õhtupoolikul Pärnus, Savi 34a asuvasse OÜ Tolmetex kontorisse ja esitas kaalulehed raamatupidaja Eneli Kimmelile, ning luues viimasele varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, kinnitas Ülle Paesüld OÜ-ga Tolmetex sõlmitud ostutellimus-lepingul nr 810602 allkirjaga T. S poolt eelnevalt varastatud ja tegelikkuses OÜ-le SW Energia kuuluvate katelde ja veepaakide müümisel, et nimetatud esemed kuuluvad talle omandiõiguse alusel ja müüdaval kaubal ei lasu mingeid kohustusi ega võlgnevusi Eesti Vabariigi ees, mis ei vastanud tegelikkusele. OÜ Tolmetex kandis, eksimusse sattununa, sõlmitud ostutellimus-lepingu nr 810602 alusel Ülle Paesüld’i arveldusarvele nr 10010572299015 AS-s SEB Pank 15.mail 2008.a 73628 krooni. Laekunud raha võttis Ülle Paesüld oma arveldusarvelt samal päeval välja ja andis T. S kätte; Samuti T. S , 16.05.2008.a päevasel ajal pani toime kelmusele kihutamise, mis seisnes selles, et ta

pakkus Ülle Paesüld’ile uuesti võimaluse arvelduskonto kasutamise võimaldamisega raha teenida ning viis Ülle Paesüld’i Pärnus, Savi 34a asuvasse OÜ Tolmetex metallikokkuostupunkti, kus palus Ülle Paesüllal sõlmida sarnaselt eelmise päevaga metalli ostutellimus-lepingu. Selleks andis ta Ülle Paesüllale 16.mail 2008.a metallikokkuostupunkti toodud katelde kaalulehed ning selgitas tehingu teostamise korda, millise kihutamise tulemusena 16.05.2008.a päevasel ajal läks Ülle Paesüld Pärnus, Savi 34a asuvasse OÜ Tolmetex kontorisse ja esitas kaalulehed raamatupidaja Eneli Kimmelile, ning luues viimasele varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, kinnitas Ülle Paesüld OÜ-ga Tolmetex sõlmitud ostutellimus-lepingul nr 810770 ja nr 810801 allkirjaga, et T. S poolt eelnevalt varastatud ja tegelikkuses OÜ-le SW Energia kuuluvate katelde ja veepaakide müümisel, et nimetatud esemed kuuluvad talle omandiõiguse alusel ja müüdaval kaubal ei lasu mingeid kohustusi ega võlgnevusi Eesti Vabariigi ees. OÜ Tolmetex kandis eksimusse sattununa ostutellimus-lepingu nr 810770 alusel Ülle Paesüld’i arveldusarvele nr 10010572299015 AS-s SEB Pank 16.mail 2008.a 57 354 krooni ja ostutellimus-lepingu nr 810801 alusel 16.mail 2008.a 18960 krooni. Laekunud raha võttis Ülle Paesüld oma arveldusarvelt samal päeval välja ja andis T. S kätte. Sellega tema, teise isiku tahtliku kallutamisega varalise kasu saamisele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse ja varguse, pani toime KarS § 22 lg 2 ja § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Samuti tema, olles varem toime pannud varguse, olles seega KarS § 214 lg 2 p 1 täheldatud isik, 16.05.2008.a kella 04.00 ajal Pärnu linnas, Kadri tänaval maja nr 8 ees nõudis T. S Kadri 8 korteris nr 1 elavalt Ulvi Põldotsalt 3000 krooni üleandmist ning ähvardas raha maksmisest keeldumise korral puruks visata Ulvi Põldotsa elukoha aknad. Sellega tema, varalise kasu üleandmise nõudmisega, kui on ähvardatud hävitada ja rikkuda vara, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani toime KarS § 214 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kalle Pärnoja’le on süüdistus esitatud selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, olles seega KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isik, 20.03.2008.a kella 15.50 paiku sisenes koos Mati Palmiga Pärnu linnas Suur-Sepa 3 asuvas majas olevasse korterisse nr 3, kus püüdis koos Mati Palmiga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Triinu Tiislerile kuuluva pesumasina Samsung maksumusega 5000 krooni ja külmkapi maksumusega 9000 krooni, samuti tungisid Kalle Pärnoja ja Mati Palmi, lukustatud ukse jõuga lahtilükkamise teel Suur-Sepa 3 maja pööningule, kus püüdsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta OÜ-le Turret House kuuluva elektrihöövli maksumusega 310 krooni ja puurvasara maksumusega 1500 krooni. Vargus jäi lõpule viimata OÜ Turret House omaniku Martti Maasik’u ja Triinu Tiisler’i sekkumise tõttu, kes sündmuskohale saabusid ja varguse toimepanemise tõkestasid, kutsudes kohale politsei. Sellega tema, tahtliku teoga, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega, pani toime KarS § 25 lg 2 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti Kalle Pärnoja, olles varem toime pannud varguse, olles seega KarS § 201 lg 2 p 1 tähendatud isik, 10.07.2008.a ajavahemikul kella 21.30 kuni 23.30 küsis Andrei Tihomirovi käest Pärnu maakonnas, Sindi linnas, Pärnu mnt 57 ajutiseks kasutamiseks Andrei Tihomirovile kuuluva mopeedi Rhon LH 50 Qt-B väärtusega 8400 krooni, lubades sõita koolimajani ja tagasi, põhjustas mopeediga samal õhtul liiklusõnnetuse ja tekitas mopeedile vigastusi ning ei tagastanud mopeedi

selle omanikule vaid omastas mopeedi, viies selle Sindi linnas Jaama 7 asuvasse hoovi ja müüs 2008.a suvel, täpselt tuvastamata kuupäeval, mopeedi Peep Pea kaudu 800 krooni eest kohtueelsel uurimisel kindlakstegemata isikule maha. Sellega tema, valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramisega, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ülle Paesüld’ile on süüdistus esitatud selles, et tema, sisenes 15.05.2008.a õhtupoolikul Pärnus, Savi 34a asuvasse OÜ Tolmetex kontorisse ja esitas temale T. S poolt eelnevalt antud metalli kaalulehed raamatupidaja Eneli Kimmelile, ning luues viimasele varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, kinnitas Ülle Paesüld OÜ-ga Tolmetex sõlmitud ostutellimus-lepingul nr 810602 allkirjaga T. S poolt eelnevalt varastatud ja tegelikkuses OÜ-le SW Energia kuuluvate katelde ja veepaakide müümisel, et nimetatud esemed kuuluvad talle omandiõiguse alusel ja müüdaval kaubal ei lasu mingeid kohustusi ega võlgnevusi Eesti Vabariigi ees, mis ei vastanud tegelikkusele. OÜ Tolmetex kandis, eksimusse sattununa, sõlmitud ostutellimus-lepingu nr 810602 alusel Ülle Paesüld’i arveldusarvele nr 10010572299015 AS-s SEB Pank 15.mail 2008.a 73628 krooni. Ülle Paesüld võttis tema arveldusarvele kantud raha 73 628 krooni samal päeval välja ja andis T. S kätte, kes andis Ülle Paesüldile 500 krooni. Samuti tema, olles varem toime pannud kelmuse, olles seega KarS § 209 lg 2 p 1 tähendatud isik, 16.05.2008.a päevasel ajal sisenes Pärnus, Savi 34a asuvasse OÜ Tolmetex kontorisse ja esitas metalli kaalulehed raamatupidaja Eneli Kimmelile, ning luues viimasele varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, kinnitas Ülle Paesüld OÜ-ga Tolmetex sõlmitud ostutellimus-lepingul nr 810770 ja nr 810801 allkirjaga, et T. S poolt eelnevalt varastatud ja tegelikkuses OÜ-le SW Energia kuuluvate katelde ja veepaakide müümisel, et nimetatud esemed kuuluvad talle omandiõiguse alusel ja müüdaval kaubal ei lasu mingeid kohustusi ega võlgnevusi Eesti Vabariigi ees. OÜ Tolmetex kandis eksimusse sattununa ostutellimus-lepingu nr 810770 alusel Ülle Paesüld’i arveldusarvele nr 10010572299015 AS-s SEB Pank 16.mail 2008.a 57 354 krooni ja ostutellimus-lepingu nr 810801 alusel 16.mail 2008.a 18960 krooni. Ülle Paesüld võttis tema arveldusarvele kantud raha samal päeval välja ja andis T. S kätte, kes andis Ülle Paesüldile 1000 krooni. Sellega tema, varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Janno Alberg’ile on süüdistus esitatud selles, et tema 29.04.2008.a kella 21:30 ajal koos T. S ’uga Pärnu maakonnas, Sindi linnas, Pärnu mnt 57 asuva Maxima kaupluse välisukse juures pani toime avaliku korra rikkumise, mis seisnes selles, et tungis koos T. S ’uga kallale kauplusest väljunud Kalle Kõivomägile ja peksis Kalle Kõivomägi’t rusikate ja jalgadega näo ja keha piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi ninaverejooksu näol. Oma sellise tegevusega rikkusid T. S ja Janno Alberg rahu ja avalikku korda, kuna kaupluse ees, üldkasutatavas kohas, toimunud peksmist märkasid Arne Mirme, Meelis Meier ja Ruth Kõlvart ning näitasid oma teoga ilmset lugupidamatust ühiskonnas aktsepteeritud heade kommete, tavade ja normidega kinnitatud inimestevahelise suhtlemise reeglite vastu. Ruth Kõlvart teatas peksmisest Janek Kõksile ning kui viimane kannatanule appi jooksis, põgenesid T. S ja Janno Alberg sündmuskohalt. Sellega tema, rahu ja avaliku korra rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, grupi poolt, pani toime KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde ning tuginedes kohtulikult uuritud tõenditele isikud süüdi tunnistada ja mõista vastavad karistused. Süüdistatavad M. Palmi ja T. S tunnistasid endid süüdi osaliselt, K. Pärnoja, Ü. Paesüld ja J. Alberg täielikult. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid:

olid sopased jäljed maas ning nad arvasid, et saavad jälgede järgi tuvastada, kes korteris sees on käinud. Sevostjanov tuli nendega vabatahtlikult kaasa. Ta andsid Sevostjanovile kaks korda vastu hambaid. M. Palmi seletuse kohaselt nägu oli Sevostjanovil kogu aeg katki. Ta lõi Sevostjanovile käega vastu põske. Koridoris Sevostjanovit ei löönud keegi. Kui Sevostjanov Jaama 7 maja juures pikali kukkus, ei löönud teda keegi. Vahemaa kahe maja vahel, kus nad Sevostjanoviga liikusid, oli umbes 100 meetrit.

Vigastusi oli tekitatud Juri Nazarovile ja viga oli saanud ka Diana Nazarova. Väga kuri ja emotsionaalne oli Mati Palmi, kes üritas veel Juri Nazarovile kallale minna ja keda tuli seetõttu takistada. Mati Palmi kohtus ennast süüdi ei tunnistanud, tema avalikku korda rikkunud ei ole, vaid tegemist oli enesekaitsega. Tema lõi Juri Nazarovit peale seda, kui Nazarov teda lõi kuna tal läks silme eest mustaks. Ta läks koos Liloveeriga otsima Punapea nimelist, kes oli müünud soojapuhurit, mis võis olla Liloveeri korterist varastatud. Uksele tuli Diana Nazarova, kes hakkas karjuma. Siis tuli Juri Nazarov ja lõi teda vastu hambaid. Tema lõi Juri Nazarovit näkku, kuid ei tea mitmel korral. Löömise ajal nad kukkusid koos 2-3 korda. Koridor oli sel ajal rahvast täis. Tema Diana Nazarovat ei löönud, Diana Nazarova võis saada rüseluse ajal kogemata pihta. Kinnipidamisprotokolli kohaselt (3 kd tl 98-99) Mati Palmil kinnipidamisel 17.02.2008.a mingeid vigastusi ei tuvastatud.

pööningule minnes on trepil puurvaras ja karp elektrihöövliga. Katusekorrusel paremat kätt tööriistaruum, mille uks avatud ja ukselukk lukustatud asendis. Tööriistaruumi parempoolne uksepiit on lukustuse kohalt purunenud. Tunnistaja Janek Grigorjev tunnistas kohtus, et elas Suur-Sepa 3 korteris nr 5 ja töötas OÜ-s Turret House koos Kalle Pärnojaga. 20.03.2008.a hakkas ta koju minema, kui korterisse tuli alkoholijoobes Pärnoja koos oma sõbraga. Nad rääkisid, et Martti Maasik ei ole Pärnojale palka ära maksnud. Nad tahtsid, et ülemus neile palga ära maksaks või siis võla katteks midagi võtta. Pärnoja sõber palus, et ta helistaks Maasikule, siis aga sõber helistas ise Maasikule, kutsus teda sinna ja ütles, et kui ta palka ei maksa, võtab ta sealt võla katteks mingid asjad kaasa. Ülemus koos naisega tulid sinna. Korteris olles helistas Mati Palmi kellelegi, et tahab pesumasinat ära viia, et sellele autoga järgi tuldaks. Ta küsis vastuvõtjalt, kas too ei soovi külmkappi või pesumasinat. Auto kutsus ta järgi Express Hotline juurde. Tunnistaja teadis, et pööningule ehitati tööriistahoidlat, kuhu väljaspool tööaega ei pääse, uksed on lukus ja võti ülemuse käes. Pärnoja läks trepikotta ja tema sõber läks järgi. Pärnoja kutsus sõpra üles. 10 minuti pärast tuli sõber alla tagasi ja Pärnoja tuli 5 minuti pärast talle järgi ja kutsus uuesti üles. Nad läksid trepist koos üles. Tema pani asju kokku kui Kalle sõber tuli trepist alla ja küsis, kas tunnistaja tahab tööriistu. Kalle Pärnoja tunnistas kohtus ennast varguse katses süüdi ja ütles, et ta läks tol päeval töö juurde, et võlga sisse nõuda, kuna palk olevat talle maksmata jäänud. Tema palk oli 11000 krooni. Kui ta tööriistadega lahkuma hakkas, tuli Martti Maasik. Algul oli tal mõte pööningul asuvad tööriistad lihtsalt ära võtta kuid selgus, et lukud olid ära vahetatud. Lukus uksed surus lahti Mati Palmi. Tema läks pööningule, Palmi läks alla tagasi. Pööningult võttis ta ketaslõikuri ja lööktrelli. Tööriistad kavatses ta maha müüa. Tema kellelegi ei helistanud. Pesumasinat ja külmkappi ei ole tema ära viia tahtnud. Pärnoja kinnitas, et juba enne minekut ütles ta Palmile, et ta kavatseb minna tööandja majja ja varastada sealt tööriistu. Korteris nägi Palmi aga külmkappi ja pesumasinat ja tahtis neid ära viia. Selleks helistas ta oma isale, et see talle järgi tuleks. Palmi liigutas külmkapi ja pesumasina köögi ukse alla. Samas arvas Pärnoja, et keegi pidi vett maha valama, kuna pesumasin ei töötanud ja sellest ei saanud vett maha minna. Mati Palmi kohtus ennast süüdi ei tunnistanud. Tema aitas Kalle Pärnoja ja viimane ei saanud talle abi eest raha maksta, kuna ei saanud töölt palka kätte. Palmi ütles, et ta ei uskunud Kalle Pärnoja juttu, et ülemus Kallele võlgu oli. Nad otsustasid Kalle töökohta kohale minna. Seal olles helistasid nad ülemusele, kes väitis, et ta on välismaal. Palmi aga ütles ülemusele, et viib asjad minema, kui ülemus kohe kohale ei tule. Ta tahtis teada, kas ülemus on Kallele võlgu või ei ole. Palmi tunnistas, et tõmbas külmiku seinast välja. Külmik hakkas sulama ja nii saigi vesi maha. Samuti tunnistas Palmi, et tema lõi pööningu ukse maha, kuna seal olid tööriistad. Küsimusele, kas ta veel kellelegi helistas, vastas Palmi, et ta ei hakka oma 63-aastasele isale helistama, et tule mulle kuriteo kaasosaliseks. Ja pealegi kedagi ei tulnud. Me olime seal tund-poolteist ja sel ajal ei tulnud sinna kedagi. Kogu käitumist peab ta näitemänguks, et mõjutada Kalle ülemust raha maksma.

Peksjaid ta ära ei tunneks, kuna oli täitsa purjus. T. S küsimusele vastas kannatanu, et ta teda ei tunne. Tunnistaja Arne Mirme ütluste kohaselt viibis ta samal ajal Maxima kaupluse juures koos T. S ja Janno Albergiga. Tema tundis oma sõnul ammusest ajast Janno Albergi ja läbi Janno ka T. S ku. Mirme oli kaupluse juures jalgrattaga, teised Albergi autoga. Mirme sõnul tekkis kaupluse juures Albergil ja S ul rüselus ühe tema jaoks võõra meesterahvaga, kelle kohta Janno Alberg talle rääkis, et ta oli seotud Kalevi nimelise mehega mingi traktori ostmise või müümisega. See vanem mees ostis traktori kuid ei maksnud raha või midagi sellist. Rüselus sai alguse, kui T mehe juurde läks, siis võttis mees T haardesse ja Janno läks vahele. Tunnistaja kinnitas oma ütlusi ja jäi kohtus ütluste juurde, et T ja Janno sööstsid kauplusest väljunud tüsedale mehele kallale, üritasid teda lüüa kuid see neil hästi ei õnnestunud, kuna mees osutus tugevaks, võttis T l kaela tagant kinni ja lõi ta vastu Maxima akent. Sellele ajal sai Janno mehele paugu ära panna, kuna mehel oli hiljem nina verine. Siis avastas mehe kaaslane, et midagi toimub ja läks tagasi asja klaarima. Siis panid T ja Janno jooksu, sest mehe tuttavad olid ka seal kõrval. Nad märkasid rüselust ja läksid juurde. Tunnistaja Meelis Meier, kes töötas Maxima kaupluses turvatöötajana andis kohtus ütlusi, et tema nägi kaupluse aknast, kuidas kaks-kolm noormeest ründasid ühte isikut. Tema kutsus politsei. Löömine oli ühepoolne, löödi käte ja jalgadega. Noormehed lõid kauplusest väljunud meest rusikatega näo- ja kehapiirkonda, kuid mitmel korral löömine toimus, ta öelda ei oska. Üks noormeestest kandis heledaid riideid ja nad olid poe juures rohelise sõiduautoga Mitsubishi Galant. Nad lahkusid kaupluse juurest autoga ja liikusid Paide maantee suunas. Kannatanu lahkus samuti, jättes maha vaid purustatud õllepudelid ja katkised munad. Tunnistaja Ruth Kõlvart, kes oli koos kannatanu Kalle Kõivomägiga kauplusse tulnud, ütles kohtus, et tema tegi oma ostud ära ja väljus kauplusest ning istus autosse. Kalle Kõivomägi aga ei tulnud. Ta vaatas, kuhu Kalle jääb ning nägi, et Kalle oli poe nurga juures, nägu verine ja kott maas. Löömise momenti tunnistaja ei näinud. Ta hüüdis, mis siin toimub, ta kutsub politsei. Üks noormees ütles talle, et kui ta midagi ei tea, olgu vait, et ta ei tea, mis siga ta mängis. See ütleja oli tumeda peaga, tume kapuutsiga dressipluus seljas. Teine noormees, kes kandis heledat kapuutsiga dressipluusi, jooksis bussijaama poole. Autos ta uuris kannatanult, miks teda rünnati ja Kalle arvas, et ju traktorivarguse pärast, mis ta politseile üles oli andnud. Äratundmiseks esitamise protokolli (1 kd tl 160-161) kohaselt tunnistaja Ruth Kõlvart tundis fotode järgi ühes lööjatest ära Janno Albergi. Tunnistaja Janek Kõks andis kohtus ütlusi ütles, et läks koos Kõivomägi ja Kõlvartiga Sinti poodi süüa ostma. Tema jäi autosse ootama. Ruth Kõlvart tuli ja ütles talle, et Kallele tuli keegi kallale. Tema nägi, et mingi kähmlus seal käis, Kalle vehkis poekotiga. Tema juures oli 2-3 isikut. Kui ta lähemale läks, olid kaks noormeest natuke eemal ja üks tõreles Kallega, karjus tema peale ja süüdistas teda. Ta jooksis ühele musta jopega noormehele järgi kuid kätte ei saanud. Kalle ütles talle, et üks poiss lõi talle vastu hambaid, lõi silma alla. Janno Alberg tunnistas kohtus ennast temale esitatud süüdistuses süüdi kuid leidis, et kauplusesse sisenemise ajal Kalle Kõivomägi lükkas teda. Tema oli koos T. S ja Arne Mirmega. Peale lükkamist läks ütlemiseks ja vastastikuliselt löödi. T tuli tema ja kannatanu vahele, sikutas ta haardest lahti. Kannatanu sai T. S ul kratist kinni ja virutas ta vastu poe klaasi. Siis sikutas jälle tema kannatanu T juurest ära. Kannatanu tuttavad jooksid nende poole ja nad jooksid minema. Alberg tunnistas, et lõi kannatanut ühel korral.

T. S kinnitas, et kannatanut Kalle Kõivomägi ta ei tunne. Tüli Albergi ja kannatanu vahel sai alguse sellest, et nad kaupluse uksest sisse minnes põrkusid. S ütles, et kuna ta ei tahtnud, et tüli suureks läheb, läks ta Albergile ja kannatanule vahele ja käskis ära lõpetada. Kannatanu arvas, et ta teda ründab ja haaras kratist kinni ja viskas vastu Maxima kaupluse klaasi. Tema oli antud situatsioonis hoopis kannatanu.

Maksekorraldused nr 33311, 33114, 33275 (1 kd tl 25-27) tõendavad raha ülekandmist Ülle Paesüldile. Tunnistaja Eneli Kimmel, kes töötab OÜ-s Tolmetex raamatupidajana abina, kinnitas kohtus, et peale metalli kaalumist tuleb klient kaalulehega tema juurde ja tema vormistab isikuttõendava dokumendi alusel ostutellimuslepingud, millel klient kinnitab, et müüdaval kaubal ei lasu mingeid kohustusi Eesti Vabariigi ees. Tema palub klientidel andmed kontrollida ja näitab lepingul olevat kinnitust, mida klient allkirjaga kinnitab. Tunnistaja ütles, et 15. ja 16.mail käis mittegabariidset metalli müümas Ülle Paesüld, kellega vormistati kolm ostutellimuslepingut, kuna ta tõi mitu koormat suuri katlaid. Raha kanti talle samal päeval arvele ülekandega. Ülle Paesüldiga oli kaasa üks noormees. Ülle Paesüldi arvelduskonto väljavõte (1 kd tl 83) ja sularaha väljamakse kviitungid (1 kd tl 73, 74) kinnitab ülekannete toimumist ja raha väljavõtmist pangakontolt. Videosalvestise vaatlusprotokolli (1 kd tl 79-80) kohaselt pangakontoris 15.mail käisid koos Ülle Paesüldiga pangakontoris T. S , Arne Mirme ja Raiko Kallaspoolik, 16.mail Ülle Paesüld üksi. Tunnistaja Alari Siirak ütluste kohaselt ta avastas varguse ja teatas sellest politseisse. Tunnistaja Tauno Tamm ütluste kohaselt kuuldes katelde vargusest, helistas ta OÜ-sse Tolmetex ja küsis, kas neile on toodud selliseid katlaid. Saanud jaatava vastuse, läks ta kohale Pärnus Savi tänaval ja leidis 10 katelt ja 3 mahupaaki. Tunnistaja Olev Tomingas, kes elab Pustuski tee 12 majas, kinnitas kohtus, et tema näeb oma kodust Seljametsa katlamaja. Katlamaja juures ta märkas suurt tõstukiga autot kolmel päeval katlaid vedamas. Auto juures tegutses kaks sinistes tunkedes töömeest. Tema midagi halba aimata ei osanud. Kriminaalasjas on asitõendina vaadeldud veoautot Volvo FL 7 reg nr 622 MKI (1 kd tl 19-22), mis asub Savi tänaval ning millel asub kraana. Veoautojuhi nimi on Jürka ja auto kuulub Donema Transpordile. Tunnistajana üle kuulatud Jüri Põltsam, kelle ütlused kohus avaldas, ütluste kohaselt töötas ta Donema Transport OÜ-s autojuhina ja tema telefoninumber on 53063660. Talle helistati 13.05.2008.a kella 10.-11.00 ajal ja üks meesterahvas küsis, kas ta saab rauda transportida. Nad leppisid kokku, et läheb 12.30 Sindi Konsumi juurde ja võtab sealt peale troppija nimega Reigo, kes oli kehaehituselt jässakas, siniste dressidega. Nad sõitsid Seljametsa garaažide juurde, kust võtsid peale katlad. 15.05.2008.a võtsid 5 katelt ja 1 veepaagi. Viisid Tolmetexi. Peale viimast käiku tulid sinna kaks meest, keda ta ei tundnud ja maksid vedamise eest. Järgmisel päeval helistati talle uuesti, ta võttis Sindist peale troppija Jura (tel nr 51939107), 40 a, jässakas, sinise ja halliga tööriided. Võtsid 3 katelt ja 2 veepaaki. Seejärel Lukoili tanklasse, kus kaks meest ja üks naine olid helesinise Mitsubishiga, maksid talle transpordi eest. Raha maksti metalli vedamise eest kaks korda, esimese päeva õhtul kokkuostu värava juures kahe poisi poolt 760 krooni. Need mehed katelde juures ei käinud. Kaaludokumendid jäid troppija kätte (st Kallaspoolik), troppija läks noormeestega kaasa. Mis autoga olid, ei tea. Teisel päeval maksid raha 950 krooni Lukoili tankla juures samad noormehed. Neid kahte noormeest metallikokkuostu juures ta ei näinud. Tankla juures nägi, et mehed olid vanemat tüüpi Mitsubishiga. Paar-kolm päeva hiljem helistati uuesti katelde osas, mis maha jäid. Siis ta teadis juba, et tegu on vargusega ja ütles neile seda. Osad katlad jäid maha, kuna

neil olid kivid sees ja olid liiga rasked et auto peale tõsta. Tunnistaja Juri Krainov ütles kohtus, et tööd katelde troppijana pakkus talle T. S . Ta kinnitas, et kohtus T. S ja Janno Albergiga. Temaga rääkis tööst T. S . Metall pidi asuma Seljametsas ja paberid pidid olema korras. Tema autojuhiga midagi kokku ei leppinud, ta teadis kuhu suur auto tuleb ja läks sellega kaasa. Metalli viisid kokkuostupunkti ja raha maksis talle tehtud töö eest T. S 10 000 krooni. Seda, et tegu oli vargusega, kuulis tunnistaja oma sõnul alles Sindi politseis. Tunnistaja Raiko Kallaspoolik ütluste kohaselt pakkus katelde troppijana talle tööd T. S . Ta ütles, et ta kohtus T. S ja Janno Albergiga, kes olid rohelise Mitsubishiga. Oli ka veel kolmas isik, aga teda ta ei tundnud. Temale pakkus tööd T. S ja ta oli nõus. T. S kinnitas talle, et vallavalitsuse poolt on kõik paberid olemas. T. S näitas talle, kus katlad asuvad. Autojuht tuli temale järele järgmisel päeval, tema autojuhiga kokku ei leppinud, kes autojuhi tellis, tema ei tea. Nad tegid 3-4 tiiru metallikokkuostu vahet. T. S uga oli kokku lepitud, et ta helistab T le, kui esimene koorem on peale tõstetud ja kui ta juba teel on. Tema siis helistaski. Kaaludokumendid anti T. S kätte. Metallikokkuostus käis üks naisterahvas ja peale seda sõideti panka. Naisterahvas võttis raha välja ja andis selle T. S kätte. S jagas raha. Töö eest maksis talle raha T. S . Tunnistaja Arne Mirme andis kohtus ütlusi, et katelde veost sai ta teada siis, kui T. S sellest telefoni teel rääkis. Ühel õhtul pimedas käis ta koos Janno Albergi, T. S ja Raigo Kallaspoolikuga neid vaatamas. Nad sõitsid Janno Albergi autoga ja katlaid näitas Janno Alberg, et Raiko Kallaspoolik teaks ja need katlad sealt ära toimetaks. Teisel päeval helistas T. S ja otsis inimest, kelle arvele raha üle kantaks. T. S küsis temalt, kas tema emal arve on. Ta küsis ka tunnistaja enda arve kohta, kuid temal ei olnud arvet. Nad läksid T. S uga tema ema Ülle Paesüldi juurde, kus T. S rääkis emaga. Ema läks koos T. S uga Tolmetexi kontorisse ja hiljem läksid nad panka. Ülle Paesüld andis raha T. S kätte, ta sai ise 500 krooni. Raha jagasid omavahel ära S , Alberg, Kallaspoolik ja veoautojuht. Vargus kestis veel kaks päeva kuid siis tema nendega koos ei olnud ega tea, mida nad siis tegid. Janno Alberg andis kohtus ütlusi, et tema osa metallivarguses oli olla autojuht. Temale tegid ettepaneku sõitmiseks Arne Mirme ja T. S , kuna neil endil autot ei olnud. Nad said tihti kokku, käisid Arnel töö juures järgi. Ta teadis, et vanaraud, mis asus Seljametsas, viidi Pärnusse kokkuostu. Laadimise juures olid abiks Kallaspoolik ja Jüri-nimeline venekeelne mees. Autojuht oli võõras, kes temaga ühendust võttis, ta ei tea. Kes töölised palkas, ta ei tea. Tema sai tasuna 25 000 krooni sõidutamise eest kahel päeval. Kes talle raha andis, ta ei tea. Kokkuostus käisid sees Arne Mirme ja Ülle Paesüld. Autoregistrikeskuse väljavõte (1 kd tl 122) kohaselt Janno Alberg kasutab Ljudmila Albergile kuuluvat sõiduautot Mitsubishi Galant, rohelist värvi. Süüdistatav Ülle Paesüld tunnistas kohtus ennast süüdi ja kahetses toimepandut. Temale helistas poeg Arne Mirme ja rääkis midagi 500 kroonist. Poeg tuli koos T. S uga tema juurde ja nad sõitsid Tolmetexi, kus T. S teda juhendas, andis kaalulehed ja näitas, kuidas neid täitma peab, näitas, kust uksest sisse minna ja saatis ukse juurde. Tema läks sisse, andis isikuttõendava dokumendi ja kirjutas alla, et müüs vanarauda, mis kuulub temale. Teda oli vaja, et raha kätte saada kuna temal oli pangakaart. Raha oli vaja T. S ul. Seejärel läks ta panka koos T. S ja sinistes dressides mehega, pangas saadud raha andis ta T. S kätte, kes selle ära jagas. Tema sai 500 krooni, teisel päeval 1000 krooni. Janno Alberg sai 25 000 krooni. Teisel päeval see kordus, ta ei julgenud alt ära hüpata. Nad läksid T. S uga Tolmetexi, kus S andis talle kaalulehed ja tema läks neid vormistama. Seejärel läksid panka. Kuna raha ei olnud veel tulnud, läksid Janno Alberg ja T. S kõndima. Kui ta raha

pangast kätte sai, andis selle T. S kätte. Nendega oli üks vene mees ka veel kaasas. T. S hakkas raha jagama, andis Janno Albergile ja vene mehele, tema sai 1000 krooni. Metalli vedanud autot nägi Ülle Paesüld Kaubamajaka ligidal, enne uut silda asuva bensiinijaama juures, kus ta ootas, kuni T. S käis autojuhile raha maksmas. T. S tunnistas kohtus, et ta on osaliselt varguse toime pannud kuid mitte üksi, vaid grupis. Katlaid käisid nad vaatamas koos Janno Albergi, Arne Mirme, Jüri Krainovi ja Raiko Kallaspoolikuga. Janno Alberg oli ainult roolis. Raiko Kallaspoolikuga rääkisid tema ja Arne Mirme. Raha kanti arvele läbi Arne Mirme ema. Ülle Paesüldiga käis ta pangas kaasas, et teda ei röövitaks, sest suured summad olid. Tema käis sel ajal tööl, seega ta arvas, et autojuhile helistas Arne Mirme, kuid tegi seda tema telefoni pealt, jälitusprotokollis olev number võib olla õige. Töölised palkas Aarne Mirme. Ülle Paesüldiga rääkis Arne Mirme, kuna ta oli tema ema, rahad olid Arne Mirme käes. Ülle Paesüld andis raha Arne Mirme kätte ja Mirme ise jaotas. Veoautojuhile ja töölistele andis raha paberi sees üleandmiseks tema kätte Arne Mirme. Ülle Paesüldi saatis metalli müüki vormistama tema, kuna on eelnevalt metalli müünud. Ta näitas, kus tuleb vormistada. Tema roll on kaasosaline. Tema sai ainult mõned tuhanded. Ülle Paesüldi ja Raiko Kallaspooliku ütlused on valed, nad tahavad süüd tema peale veeretada, kuna ta on varem karistatud. Jälitusprotokollis (3 kd tl 4-5) on kajastatud T. S numbrilt võetud kõned Raiko Kallaspoolikule ja Jüri Põltsamile.

teda kurikaga nii, et ta pikali kukkus ja rohkem ta midagi ei tea. Kannatanul tuvastati peapõrutus ja säärehaav. Kannatanu Rauno Põldots andis kohtus ütlusi, et uksest tulid sisse Mati Palmi, kellel ta nägi käes kurikat, tema järel T. S ja pusaga noormees. Mati Palmi lõi teda kurikaga 3-4 korral, tema hoidis käsi näo ees ja püüdis ennast kaitsta. Samal ajal kaklesid Mati Palmiga kaasasolnud mehed tema venna ja Alver Tiivitsaga. Kannatanu Alver Tiivits andis kohtus ütlusi, et tema istus seljaga ukse poole lauas ja ootas hamburgerit, kui teda löödi pähe mingi jäiga asjaga. Ta hakkas eest ära minema, kui teda uuesti löödi ja siis ta kukkus pikali. Kui ta toibus, oli ta WC juures pikali, tooli jupid olid seal maas. Kes teda lõi, ta ei tea. Tunnistaja Arne Mirme andis kohtus ütlusi, et oli koos Mati Palmi ja T. S uga ja nad istusid kohvikus, kui agressiivsed noormehed sisse tulid. Mati Palmi pakkus viisakalt, et ostab neile hamburgeri, kuid nemad hakkasid halbade väljenditega pihta. Tema istus lauas, kui leti ääres rüselemine hakkas. Seal olid rääkimas nii T. S kui Mati Palmi. Tõuklemine hakkas Mati Palmi ja ühe agressiivse noormehe vahel. Teised võõrast seltskonnast pärit noormehed olid vahepeal väljas ja tulid siis jälle sisse. Kui tõuklemine leti ääres lõppes, läksid Mati Palmi ja T. S välja ja tulid tagasi, Mati Palmil oli käes ogadega nui ja T. S ul pudrunui. Need olid enne autos. Teise seltskonna noormehed ostsid sel ajal süüa. Siis tulid Mati Palmi ja T. S sisse, läksid otse nende võõraste noormeeste juurde ja hakkasid neid noormehi peksma. Ta nägi, et üks noormeestest kukkus maha. Keegi neist hüüdis, et ärge mind lööge, ma pole midagi öelnud. Tema läks siis kohe välja ja ajas Janno Albergi üles. Alberg läks sisse kaklust lahutama. Kohvikust tuli välja T. S ja andis temale pudrunuia, et ta selle eemale viskas, mida ta ka tegi. Mati Palmi tuli välja ja viskas käes olnud ogalise nuia ise metsa. Janno Alberg kinnitas kohtus, et teda tuli üles ajama Arne Mirme ja kui ta kohvikusse jõudis, oli mööbel pikali ja situatsioon lõppenud. Tunnistaja Ege Vaabel andis kohtus ütlusi, et politseitöötajana sai väljakutse Piiri kohvikusse, kus oli kaklus. Kohale jõudes mehed istusid laudade taga, kohviku põrandal olid katkilöödud esemed. Joobes isikud viidi jaoskonda. Mati Palmi tunnistas kohtus, et Piiri kohvikus toimunu oli enesekaitsepiiride ületamine. Temale tuldi kallale ja teda rünnati isiku poolt, kellel oli parem käsi sidemes (Rauno Põldots). Tema läks T. S uga hamburgerit ostma, Janno Alberg jäi autosse magama. Kohvikusse tulid võõrad noormehed, kes hakkasid inetusi ütlema. Talle öeldi, et mis sa vahid ja anti vastu hambaid. Tema vaatas, et asi läheb kakluseks ja tõi autost nuia. See oli pruuni värvi. Kui ta autost tagasi tuli, oli T. S ulele kallale mindud. Ta vaatas, et keegi tõstis käe ja siis ta lõi. Ta lõi ainult ühte inimest ja siis läks nui katki. See poiss, keda ta nuiaga lõi, kukkus baarileti äärde maha. Kähmles kõigi kolmega. Tarmo Põldotsa lõi ta käega. Küsimusele, miks oli vaja nuia järgi minna ja miks ei võinud ta lihtsalt lahkuda, vastas Mati Palmi, et kui nad oleksid vabandanud, poleks midagi toimunud. Kahtlustatava kinnipidamise protokolli (3 kd tl 101-103) kohaselt Mati Palmil kinnipidamisel välised vigastused puudusid. T. S ütles kohtus, et tema oli koos Mati Palmi ja Arne Mirmega kohvikus, kui sinna tulid agressiivsed noormehed, kes olid joobes ja räuskasid. Nad lõid Mati Palmit aga vastu Palmi neid ei rünnanud. Tema vaatas, et läheb kakluseks ja hakkas ära minema kui keegi tal rinnust kinni võttis ja

tema jope katki tõmbas. Üks võõrastest ütles, et maksab selle kinni. Tema tellis takso, kuna poisil oli telefoni aku tühi. Poisi ema tuli välja ja ta rääkis, mis oli juhtunud. Nad leidsid kompromissi ja ema lubas kinni maksta. Ta andis emale oma kontaktandmed. Ulvi Põldotsa ei ole ta ähvardanud. Küsimusele, miks ta eeluurimisel kohvikus toimunud kaklusest midagi ei rääkinud ja justkui möödaminnes keegi temast mööda tormas ja jope puruks tõmbas, arvas S , et vastuolu siin ei ole ja põhimõte on sama.

Asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabelite kohaselt (2 kd, tl14, 15-19) vaadeldud sündmuskohalt kaasa võetud plastikust õlletopsi, puidust vart ja puidust nuia. Äratundmiseks esitamise protokolli (2 kd tl 55-56) kohaselt Tarmo Põldots tunneb ära Mati Palmi, kes teda Piiri kohvikus peksis. Patsiendikaarti koopia (2 kd tl 25) kohaselt on tuvastatud Tarmo Põldotsa vigastused. Kaebuse kohaselt saanud peksa Piiri kohvikus, pekstud laudade ja toolidega pähe, vastu selga. Valu peas, kaelas seljas. Tuvastatud on säärehaav ja peapõrutus.

Tunnistaja Liisi Närep ütles kohtus, et ta oli sel ööl oma sugulaste Põldotsade juures, kui kella 4 ajal tuli koju endast väljas Rauno Põldots. Tahtis vennale helistada ja ütles, et õues ootab mingi siik, kes nõuab 3500 krooni selle eest, et kakluse käigus oli tema jope katki läinud. Tarmo ja Alver ei saa enne kohvikust välja kui makstud on. Rauno sõnul hakanud Piiri kohvikus temaga keegi tüli norima ja neile oli kallale tuldud. Rauno nägu oli verine ja üles tursunud, teksad katki ja pusa verine. Sidemes parem käsi oli ka verine. Tädi läks välja seal ootava mehega rääkima, tagasitulles ütles tädi, et mees olevat raha nõudnud ja lubanud aknad sisse lüüa, kui raha ei maksa. Tädi oli õuest tagasitulles endast väljas ja kartis, et midagi võib juhtuda, ta võttis ähvardust tõsiselt. Tunnistaja Aare Laine ütluste kohaselt sõidutas ta taksojuhina T. S ja Rauno Põldotsa Kadri tänavale. Ta viis noormehed öösel Piiri kohvikust Kadri tänavale, üks läks majja, teine jäi autosse ja näitas, et särk on katki. Tänavale tuli naisterahvas, kes oli ärritunud. Nad rääkisid midagi omavahel ja ta viis noormehe kohviku juurde tagasi. Vestlust ta pealt ei kuulnud, ainult midagi riiete hüvitamise raha vajadusest.

Kannatanu Mairit Päärson andis kohtus ütlusi, et tema ja Enn Nõmme elukohta tuli lukustamata ukse kaudu keset ööd kella 1 ajal Mati Palmi. Enne Mati Palmit oli neil õhtul külas olnud Jaanus Lusmägi, kes oli just lahkunud ja seetõttu oli välisuks lukust lahti. Mati Palmi tahtis Enn Nõmmega rääkida. Ta nõudis Enn Nõmmelt raha 100 000 krooni ja autot, kuna viimane olevat kellelegi võlgu. Asi polevat isiklik vaid Mati Palmit olevat palutud kellegi võlgnevus sisse nõuda. Mairit Päärson ütles, et temale jäi mulje, et keegi saatis Mati Palmi Enn Nõmme juurde. Enn Nõmm pakkus Mati Palmile autovõtmeid, öeldes, et auto on liisitud. Autost Mati Palmi loobus. Mairit Päärson tunnistas, et Mati Palmi jõi nende juures köögis laual olnud pooliku viinapudeli tühjaks ja nõudis temalt, et ta valaks talle klaveri peal olnud viina baasil tehtud ravimit, mis oli mõeldud pealemäärimiseks. Tema valas ja Mati Palmi jõi sellegi ära. Mingil hetkel Mati Palmi lõi teda näo piirkonda 3-4 korral, et ta jalust kaoks. Löömine toimus köögis. Ta ütles, et tema ja Enn Nõmm püüdsid Mati Palmit rahustada. Seejärel lõi Mati Palmi Enn Nõmme mitmel korral, viimasena nägi ta, kuidas Enn Nõmm maha kukkus ja Mati Palmi ütles Mairit Päärsonile, et nüüd võtad riidest lahti. Temal õnnestus tagaukse kaudu majast väljuda. Mis peale seda majas toimus, Mairit Päärson ei näinud kuid oskas öelda, et Enn Nõmmel oli õnnestunud kiirabi kutsuda ajal, kui Mati Palmi oli mööda maja kolama läinud ja Enn Nõmm pääses ema tuppa. Kui tema ära oli, oli Enn Nõmmele ka kahe vaasiga pähe löödud, selle tunnistuseks olid Enn Nõmme peas haavad ja maja oli kilde täis. Üks vaasidest, keraamiline savist vaas, seisis klaveri peal ja teine, klaasist vaas samas toas kapi peal. Enn Nõmm oli üleni verine, tal olid peahaavad kuklapiirkonnas ja paremal pea küljel. Nad viidi samal öösel kiirabisse. Relvadest sel öösel juttu ei olnud. Kannatanu Enn Nõmm andis kohtus ütlusi, et sellel õhtul sai ta kokku lapsepõlvesõbra Jaanus Lusmägiga, nad läksid koos tema poole Lühike 2, Sindi linn, kus tarvitasid alkoholi. Kella poole ühe ajal öösel Jaanus Lusmägi lahkus. Tema koos Mairit Päärsoniga vaatasid televiisorit kui äkki tuli tuppa Mati Palmi. See sai võimalikuks, kuna maja välisuks jäi peale Jaanus Lusmägi lahkumist lukustamata. Mati Palmi nõudis temalt 100 000 krooni ja autot võlgade katteks. Ta arvas, et Mati Palmi küsis temalt võlga, mis oli tekkinud lastele elatusrahade maksmata jätmisest ja oli antud täituri kätte. Ta püüdis Mati Palmiga rääkides säilitada rahu, et mitte segada ema, kelle kodu see oli. Tekkis ütlemine, mille käigus võttis Mati Palmi toas olnud klaveri pealt vaasi ja lõi selle talle pähe puruks. Ta oli mingi aja meelemärkuseta ja kui ta üritas kööki komberdada, nägu oli verega koos ja ta ei näinud hästi, lõi Mati Palmi talle teise vaasi pähe lõhki. Siis ta oli veel umbes 10 minutit meelemärkuseta, kui püsti sai, komberdas ema juurde ja palus endale kiirabi kutsuda. Sellel momendil Mati Palmit ei olnud. Mati Palmi ähvardas Mairit Päärsoni noaga ja peksis teda käega ning tõmbas hommikumantli seljast. Mairit Päärson oli õue jooksnud. Patsiendikaardi (5 kd tl 6) ja fototabeliga (5 kd tl 5) on fikseeritud, et Mairit Päärsonile on tekitatud pea piirkonna pindmised vigastused ja verevalum on näha näos. Patsiendikaardi (5 kd tl 12) ja fototabelitega (5 kd tl 10-11) on fikseeritud Enn Nõmme vigastused– objektiivselt pea piirkonnas kaks 3-4 cm pikkust pindmist põrutushaava. Kiirabi on saabunud sündmuskohale kella 4 paiku öösel. Tunnistaja Jaanus Lusmägi ütluste kohaselt ta tunneb Mati Palmit, kuna on viimasega koos vanglakaristust kandnud. Enn Nõmmega on ta aga lapsepõlvesõber. Tol õhtul võttis ta koos Enn Nõmme ja tema elukaaslasega viimaste juures kodus viina ja läks Enn Nõmme juurest ära siis, kui elukaaslased omavahel vaidlema hakkasid. Mati Palmiga ta sellel õhtul ei kohtunud. Mingeid vigastusi Enn Nõmmel ega Mairit Päärsonil ei olnud. Relvadest ei ole temal Mati Palmiga üldse juttu olnud. Tunnistaja Marek Busch ütluste kohaselt sõitis ta koos Andres Väljaotsaga sündmuskohale

väljakutsele. Nad leidsid Mati Palmi Enn Nõmme elukohast tagatoast voodist, teki alla pugenuna. Enn Nõmm tuli uksele ja ütles, et viige Mati Palmi siit minema. Tema jäi õue vaatama, et Mati Palmi ei põgeneks mõne muu väljapääsu kaudu ja samal ajal pidas Väljaots Mati Palmi toas kinni. Mairit Päärsoni majas ei olnud, tema oli tänaval ja tuli hüüdmise peale ligemale. Enn Nõmmel olid pea ja nägu verega kaetud, ka Mairit Päärsonil oli vigastusi näha. Mati Palmi oli tugevas alkoholijoobes ja väitis, et hoopis tema on kannatanu, näidates oma peahaava. Kuid Mati Palmi näitas sama peahaava temale varasemal väljakutsel sama tööpäeva õhtul Sindi turu juures, kuhu tuli politseisse väljakutse, et lõhutakse kioskeid. Siis väitis Mati Palmi, et ta sai sama peahaava kukkumise tagajärjel. Rohkem vigastusi tunnistaja hinnangul Mati Palmil juurde tekkinud ei olnud ja kiirabisse teda ei toimetatud. Tunnistaja Andres Väljaotsa ütluste kophaselt märkas majale lähenedes Mati Palmit läbi köögiakna köögist ära jooksmas. Enn Nõmm tuli uksele ja palus, et politsei Palmi ära viiks, kuna ta oli hulluks läinud ja seal peksma hakanud. Mati Palmi oli jooksnud tahatuppa ja seal teki alla pugenud. Enn Nõmm rääkis talle lühidalt, mis oli juhtunud ja seega oli alus Mati Palmi kinnipidamiseks. Ta läks koos Mati Palmiga politseiautosse, kus Mati Palmi käis välja kaks verisooni, justkui oleks Enn Nõmm teda esimesena rünnanud ja seejärel, et tema oli Enn Nõmme juurde tulnud relva ostma ja Nõmm ei olnud peale raha maksmist relva andnud vaid hoopis kallale tulnud. Midagi, mis Palmi ütlusi kinnitaks, tunnistaja oma hinnangul majas ei märganud, samas tundus sündmuskoht haakuvat Nõmme ütlustega. Tunnistaja Eevi Nõmm, Enn Nõmme ema, kes viibis samuti Lühike 2 majas, andis kohtus ütlusi, et tema nägi ainult sündmuse lõppvaatust. Öösel jooksis Enn Nõmm tema tuppa ning palus helistada. Eevi Nõmm läks oma toast välja ja kuulis, et keegi läks majas üles teisele korrusele. Ta ootas, et näha, kes sealt alla tuleb. Ülevalt tuli alla pikk kõhna noormees, kes nõudis Ennu. Enn oli sel ajal tema toas helistamas ja Eevi Nõmm keeldus võõrast oma tuppa laskmast. Võõras ütles, et Enn peab oma võla ära maksma. Varsti oli kiirabi ja politsei kohal. Köögis olid kahe vaasi, poolkristallist ja savist vaasi killud ning kööginuga põrandal maas. Enn Nõmme voodi oli verd täis ja poeg oli ise verega koos. Mingit kisa tunnistaja eelnevalt ei kuulnud, ta magas ja tubade uksed, mis olid tema ja Ennu toa vahel, olid kinni. Süüdistatav Mati Palmi seletas kohtus, et talle helistas öösel kella 1 paiku Jaanus Kumm (nüüd Lusmägi), et Konsumi juures kokku saada. Jaanus pakkus talle, et ta ostaks Enn Nõmme käest ühe püssi, kuna tema ei saa Enn Nõmmega läbi. Vaevatasuks pidi Palmi saama 1000 krooni. Mati Palmi läks Enn Nõmme juurde ja ütles, et tahab relva osta. Nõmm tõi automaadi ning lõi sellega Mati Palmile piki pead. Ta oli löögist uimane ja oli meelemärkuseta kuni politsei tulekuni. Enn Nõmm ütles, et ta ei topiks oma nina sinna kuhu pole vaja. Nõmm võttis temalt ära nahktagi ja selle taskusse jäi mobiiltelefon. Löögist sai ta peavigastuse. Mairit Päärsoni tema löönud ei ole, naisel oli juba varem silma all sinikas. Seejärel helistas Enn Nõmme ema politseisse, politsei tuli kohale ja pidas ta kinni. Majas oli ta pool tundi. Vaatlusprotokolliga (5 kd tl 23-28) on vaadeldud Mati Palmil seljas olnud sviitrit. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli (5 kd tl 31) kohaselt toimetati Mati Palmi Sindist, Lühike 2 kainenema, tal tuvastati joove 1,07 mg/l. Prptokollist ei nähtu Mati Palmil vigastuste olemasolu. Isiku läbivaatuse protokolli (5 kd tl 38-39) kohaselt kinnipidamisel on Mati Palmil tuvastatud peas nahahaav, otsmikul nahakriimustus, põsel turse, jalal ja käel marrastused.

Läbiotsimisprotokolli (5 kd tl 47-50) kohaselt otsitavaid esemeid ei leitud.

Süüdistatav T. S tunnistas ennast kohtus süüdi ja rääkis, et tema käis Kalle Pärnoja elukohas pidutsemas, temaga koos oli ka Ahto Sukk. Kalle Pärnoja maja ees oli mingi meesterahvas auto juures. Tema küsis, kas ta viskaks neid Konsumi juurde. Talle tundus, et see mees tahab neid ründama hakata, mistõttu ta võttis sisse kaitsepositsiooni sisse ja lükkas mehe käega eemale. Mees, keda ta lükkas, oli autost väljas, tõmbas suitsu ja jooksis lihtsalt minema. Hiljem ta helistas kannatanule, kes ütles, et tal ei ole mingeid pretensioone. Patrullilehe koopia (4 kd tl 14) kohaselt 14.12.2008.a. kella 23.40 oli väljakutse Sindis Kooli 4 juures, kus kannatanuks oli Risto Olviste, kellele tulid kaks meest kallale. Prokurör palub kohtul Mati Palmi - süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi ning karistuseks mõista 2 aastat vangistust; - süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista 1 aasta 6 kuud vangistust; - süüdi tunnistada KarS § 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistuseks mõista kuus (6) kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 alusel, suurendades raskemat karistust, liitkaristuseks mõista 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 17.02.2008.a kuni 19.02.2008.a s.o 3 päeva ning 16.05.2008.a kuni 24.10.2008.a s.o 5 kuud 9 päeva ning 31.10.2008.a kuni 05.05.2009.a so 6 kuud 5 päeva, s.o kokku 11 kuud 17 päeva ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 13 päeva vangistust. Tõkend vahistamine jätta muutmata ja lugeda karistuse kandmise algust kohtuotsuse täitmisele pööramise päevast. T. S - süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi ning karistuseks mõista 2 aastat vangistust; - süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 6 järgi ning karistuseks mõista 2 aastat vangistust; - süüdi tunnistada KarS § 22 lg 2 ja 209 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 2 aastat vangistust; - süüdi tunnistada KarS § 214 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 4 aastat vangistust; - süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista 6 kuud vangistust; KarS § 63 lg 2 alusel, suurendades raskemat karistust, liitkaristuseks mõista 4 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 21.05.2008.a kuni 20.11.2008.a s.o 6 kuud, lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel, suurendades karistust 07.06.2006.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 4 kuud 24 päeva võrra, liitkaristuseks mõista 5 aastat 4 kuud 24 päeva vangistust. Arvestades, et T. S viibib vahi all teises kriminaalasjas, tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada ja arvestada karistuse kandmise algust kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kalle Pärnoja - süüdi tunnistada KarS § 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistuseks mõista 6 kuud vangistust; - süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 9 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 alusel, suurendades raskemat karistust, liitkaristuseks mõista 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata tingimisi 2 aastase katseajaga. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Ülle Paesüld - süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata tingimisi 18 kuulise katseajaga.

Janno Alberg - süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 4 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata tingimisi 18 kuulise katseajaga. Mati Palmi kaitsja leidis, et osaliselt on tõendatud Sevostjanovi löömine. Teistes episoodides palus M. Palmi õigeks mõista ja karistus määrata selliselt, et see ei ületaks juba äraistutud aega. T. S kaitsja leiab, et T. S tuleb õigeks mõista. Äärmisel juhul Kõivomägi löömise episoodis ümber kvalifitseerida KarS § 121 järgi ja väljapressimise episood omavoliks KarS § 257 järgi. Palub kohaldada kergemat karistust kui prokurör taotles. Kalle Pärnoja kaitsja leiab, et prokuröri poolt taotletud karistus on õiglane. Janno Albergi kaitsja leiab, et J. Alberg tuleb õigeks mõista, kui kohus nii ei arva, siis taotleb Kõivomägi löömine ümber kvalifitseerida KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus. Ülle Paesüldi kaitsja taotleb karistuse mõistmist alla alammäära ja kohaldada KarS § 73 sätteid. Mati Palmi viimases sõnas leiab, et pole kuritegusid toime pannud; T. S palub kergemat karistust, kuna tal on ülal pidada kaks last ja elukaaslane, Piiri kohviku episoodis pole süüdi ja väljapressimist pole toime pannud; Kalle Pärnoja, Janno Albert ja Ülle Paesüld kahetsesid tehtut.

Maakohtu seiskoht

pööningule viiva ukse lahtimurdmist ja Pärnoja poolt sealt tööriistade äravõtmist. See aga tähendab, kuigi süüdistuse kohaselt oli nende tegevus suunatud võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil äravõtmisele sissetungimisega, olid nad juba lõpule viinud KarS § 266 mõttes omavolilise sissetungimise, mis varguse koosseisus neeldub kui üks raskendav asjaolu. Kalle Pärnoja kinnitas, et tema kavatseski minna tööandja asukohta tööriistu varastama ja kutsus endaga kaasa Mati Palmi. Tema ei helistanud kellelegi ja kui ta tööriistadega lahkuma hakkas, tuli Martti Maasik sündmuskohale. Tunnistaja Janek Grigorjevi ütlustest nähtub, et Mati Palmi oli tööriistade hõivamisest teadlik ja ta soovis seda, kuna ta pakkus tööriistu ka temale müüa. Mati Palmi kinnitas kohtus, et tema murdis pööningule viiva lukustatud ukse lahti. Samuti ei ole alust kahelda tunnistaja Janek Grigorjevi ja süüdistatava Kalle Pärnoja kokkulangevates ütlustes selles, et Mati Palmi soovis ära viia ka pesumasinat ja külmkappi, kuna ta nihutas need asukohtadest põranda keskele välja ja helistas transpordi saamiseks kellelegi, kutsudes ta Express Hotline juurde, mis asus üle tänava. Kohus leiab, et Pärnoja ütlused, et ta neid esemeid hõivata ei tahtnud võimaldavad teha järelduse, et see ei olnud küll Pärnoja initsiatiiv kuid ta ei teinud ka midagi Palmi tegevuse takistamiseks vaid nõustus vaikivalt kaassüüdistatava käitumisega. Väidetav Kalle Pärnoja õigus nõuda OÜ-lt Turret House töötasu, ei anna talle õigust minna tööandja juurde vargile. Pärnoja oli töölt lahti lastud ja lukudki tema kätte jäänud võtme tõttu majas ära vahetatud. Mati Palmi ütlustega on tõendatud, et tema helistas Martti Maasikule ja ähvardas asju ära viia. Sündmuste käigust nähtub, et seejärel Pärnoja ja Palmi murdsid pööningule sisse ja asusid tegema ettevalmistusi suuremate esemete äraviimiseks, Pärnoja võttis pööningult kaasa tööriistad, seega ei soovinudki nad kokku leppida aega töösuhete lahendamiseks vaid nende eesmärk oli hõivata võõrast vara. Kuritegu jäi nendest olenemata asjaoludel lõpule viimata omanike sekkumise tõttu. Seega Mati Palmi ja Kalle Pärnoja, tahtliku teoga, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega, panid toime KarS § 25 lg 2 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

kallale, nii et kannatanu oli sunnitud ennast kaitsma. Süüdistatavate ühisele ja kooskõlastatud käitumisele viitavad teo asjaolud, nii kannatanu kui tunnistaja Mirme ütlevad, et süüdistatavad ründasid kannatanut koos. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tunnistaja Ruth Kõlvart tundis fotode järgi ühes lööjatest ära Janno Albergi. Kvalifitseerimaks süüdlase tegevust KarS § 263 järgi, tuleb peale selle, et süütegu pandi toime avalikus kohas, igal konkreetsel juhul tuvastada, millega objektiivselt avalikku korda rikuti. Iga süütegu rikub avalikku õigusrahu ning pelga konstateeringuga, et peksmine toimus avalikus kohas, ei saa automaatselt kaasa tuua süüdlase käitumise kvalifitseerimist KarS § 263 järgi (RKKKo 3-1-178-05). Isikutevahelise tüli lahendamine võib tõepoolest toimuda ka viisil, et see väljub pelgalt näiteks isikuvastase süüteo raamidest KarS § 121 mõttes ning süütegu kvalifitseeritakse kui avaliku korra raske rikkumine KarS § 263 järgi. Kuid tähele tuleb panna, et sellisel juhul lisandub teole n.ö täiendav mõõde - isikliku tüli lahendamine väljub sellisel juhul toimepanijate, isiklikku laadi konflikti lahendavate poolte sfäärist, ning konflikti lahendamisesse saavad sellisel juhul enda tahte vastaselt kaasatud ka kolmandad, asjasse mittepuutuvad isikud. Toimepanija peab vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks, et tema käitumine võib olulisel määral rikkuda teiste inimeste õigusrahu KarS § 16. peatüki tähenduses ning sellisest teadmisest lähtudes valib isikliku konflikti lahendamiseks koha ja viisi, mis võib kaasata ja kaasabki tahtevastaselt konflikti rohkem või vähem määratletud kõrvaliste isikute ringi (RKKKo 3-1-1-15-07). Selleks, et kvalifitseerida asetleidnud vägivallateod avaliku korra rikkumisena, tuleb lisaks vägivalla tarvitamisele tuvastada, et sellega häiriti juhuslike, asjasse mittepuutuvate isikute rahu või et teo järelmid ulatusid avalikku kohta ja kahjustasid seeläbi avalikku korda (RKKKo 3-1-1-24-07). Tunnistaja Meelis Meier kinnitas kohtus, et nägi, kuidas kaks noormeest tungisid Kalle Kõivomägile kallale, ründasid teda poest väljumisel ja lõid rusikatega näo ja keha piirkonda. Tunnistaja Arne Mirme kinnitas, et nägi kuidas T. S ja Janno Albert rüselesid kannatanuga ning Janno Albert lõi kannatanut. Tunnistaja Ruth Kõlvart ja Janek Kõks nägid, et kannatanul oli nägu verine. Süüdistatavate Janno Albergi ja T. S ütluste kohaselt oli neil Kalle Kõivomägiga rüselus ja löömine. Seega kohus leiab tõendeid kogumis hinnates, et kohtus leidis täielikku tõendamist, et T. S ja Janno Albert ründasid kauplusest väljuvat Kalle Kõivomäge, lüües viimast näo piirkonda, mille tulemusena oli kannatanul nägu verine. Kohus leiab, et kallaletungi ja löömisega ei rikkunud süüdistatavad peale kannatanu teiste asjasse mittepuutuvate isikute nagu Arne Mirme, Meelis Meieri, Ruth Kõlvarti ja Janek Kõksi rahu ja avalikku korda. Tunnistajad nägid, et kannatanut rünnatakse ja sekkusid, mille tulemusena ründajad minema jooksid. Kogu sündmustik vältas lühikest aega. Seega leiab kohus, et tegemist on kehalise väärkohtlemisega, mitte avaliku korra rikkumisega, mis on toime pandud vägivallaga ja grupis. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et T. S ja Janno Alberg käitumine kirjeldatud olukorras vastab KarS § 121, mitte § 263 p 1,4 tunnustele. Seetõttu tuleb neile KarS § 263 p-de 1 ja 4 järgi avaliku korra raske rikkumisena süüksarvatud kuritegu ümber kvalifitseerida kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 järgi.

Kohus leiab, et kogutud tõenditest nähtub, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas leidis aset SW Energia OÜ katelde ja mahupaakide vargus, mille koguses ja hinnas vaidlust ei ole. Metalli varguse eesmärk oli saada selle kokkuostu viimisest varalist kasu. Metalli transportijateks olid palgatud autojuht Jüri Põltsam ja abilisteks Raiko Kallaspoolik ja Juri Krainov. Metallikokkuostus müüs metalli oma nimelt Ülle Paesüld. Tunnistajate Raiko Kallaspooliku ja Juri Krainovi, süüdistava Ülle Paesüldi ütlustega leidis tõendamist, et neile jagas tööülesanded ja maksis raha T. S . T. S ei eita vargust, kuid kinnitab, et osales varguses koos Arne Mirmega. Tunnistaja Arne Mirme ütluste kohaselt tema sai teada varguse plaanist, kui kuulis T. S ku telefoniga rääkimas, ta käis kaasas, kui Raiko Kallaspoolikule näidati, kus katlad asuvad ja ta viis oma ema Ülle Paesüldi ja T. S kokku, kui T. S helistas ja otsis inimest, kelle arvele raha üle kantaks. Temal pangakaarti ei olnud kuid emal oli. Telefonikõnede andmetega on tõendatud, et 14.mai õhtul, 15.mail ja 16.mail on T. S telefonilt tehtud kõned Kallaspoolikule ja autojuht Põltsamile. Kohtus ei leidnud tõendamist, et T. S telefoni kasutas Arne Mirme nagu väitis T. S kohtus. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et 16.mail ei olnud Mirmet üldse kaasas ja ka 15.mail toimunud kõnede kohta ütles tunnistaja Kallaspoolik, et tema leppis kokku S uga, et ta helistab talle, kui koorem peal ja seda ta tegigi. Süüdistatava Ülle Paesüldi, tunnistajate Kallaspoolik, Krainov, Mirme ütlustega leidis kohtus usaldusväärselt kinnitust, et rahasid jagas ja nö palka, sealjuures ka autojuhile, maksis T. S ning Mirme ei saanud mingit raha. Seega leiab kohus, et T. S väide, et varguse organisaator ja korraldaja oli Arne Mirme on tunnistajate ja süüdistatava Ülle Paesüldi ütlustega ümber lükatud ning on T. S poolt paljasõnaline, mis ei tugine ühelegi kohtu poolt uuritud tõendile. Võttes ebaseadusliku omastamise eesmärgil palgatud tööjõudu kasutades so vahendlikult, teist isikut ära kasutades, ära SW Energia OÜ-le kuuluvad katlad ja mahutid koguväärtusega 700 000 krooni ja olles varem varguse toime pannud, (S ku on korduvalt varguste eest karistatud ja karistused kehtivad), vastas T. S tegu KarS § 199 lg 2 p 4 ja 6 süüteokoosseisule. Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud kavatsetult, millele viitab selle toimepanemise viis. Süüdistatav Ülle Paesüld tunnistas, et tema sai aru, et ta läheb kokkuostu müüma metalli, mille päritolu tema ei teadnud, samas ta oli teadlik, et temale metall ei kuulu. Kokkuostus täitis ta pabereid ja kirjutas alla ka sellele, et metall kuulub temale ja sellel ei lasu mingeid kohustusi. Järgmisel päeval läks ta uuesti kokkuostu, kuna tema juurde tuli uuesti S , ta oli nõus uuesti sama tee läbi käima ja samu kinnitusi jagama. Kokku sai Ülle Paesüld selle eest 1500 krooni. Seega teadis Paesüld, et ta müüs tegelikkuses temale mittekuuluvat asja, antud juhul metalli ja sai selle eest varalist kasu. Kokkuostus kontrollitakse müüja isikut ja soovitakse kinnitust müüdava kauba suhtes kohustuste puudumise kohta just seetõttu, et ei tekiks olukorda, kus omanik asja otsima tuleb ja võõrast valdusest välja nõuab. Oleks Paesüld öelnud, et ta ei tea, kelle metall see on, ei oleks tehingut toimunud ja OÜ Tolmetex ei oleks varakäsutust teinud. Omanik nõudis oma katlad välja ja firma, kellele Ülle Paesüld valeandmeid esitas, kandis varalist kahju. Kuriteo toimepanemise asjaoludest nähtub, et Ülle Paesüld teadis, et tal tuleb käia mitmel korral metalli müümas, tema jaoks teisel päeval minemine ei olnud üllatav. Ülle Paesüldi tegevus on käsitatav ühe jätkuva kuriteona, teod on toime pandud kahel järjestikusel päeval, teod pandi toime teadlikult ja eesmärgiga kasu saada, tegemist on sama tahtlusega ning teod vastavad sama süüteokoosseisu tunnustele. Seega leiab kohus, et tegemist ei ole korduva kelmuse toimepanemisega ning tema tegevus tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 209 lg 1 järgi. Kelmusele kihutamises tunnistas T. S end süüdi. Katelde ja mahupaakide kokkuostu viimise kohta ütleb T. S , et tema saatis Paesüldi ja õpetas teda, kuna tema oli eelnevalt metalli müünud ja teadis, kuidas see käib. T. S teadis kuidas metallimüük käib, seda ta kohtuski kinnitas, tema oli see, kes Paesüldile nö tööpakkumisest rääkis, teda õpetas ja kokkuostu viis ning ka vajalikud paberid kätte

andis. Seega tekitas just tema Paesüldis tahtluse kuritegu toime panna. Kogu S u tegevus hõlmab nii kihutamist kui kaasaaitamist, kusjuures kaasaaitamine neeldub kihutamises. Kuivõrd T. S on varem toime pannud varguse, siis vastutab ta kelmusele kihutamise eest KarS § 22 lg 2 ja 209 lg 2 p 1 järgi.

kannatanute ega tunnistajate, samuti süüdistatava Mati Palmi ütlustega. T. S ütlused, et tema oli kohviku ees õues, kui üks noormees temal jope katki tõmbas, on ümber lükatud tunnistaja Arne Mirme ütlustega, et T. S ja Mati Palmi väljusid koos ja tulid seejärel kurikatega ning hakkasid kannatanuid nendega peksma. Sellise käitumise tagajärjel võis rebeneda ka S u jope tasku, eriti kui kannatanud ennast rünnaku ees kaitsesid.

kaitseks on igal isikul võimalus ja õigus pöörduda politsei poole või kohtusse. T. S seda aga teinud ei ole, vaid otsustas tegutseda ise ähvardades rikkuda kannatanu vara. Väljapressimine on varavastane kuritegu, mille eesmärgiks on võõra vara, varalise õiguse või muu varalise kasu nõudmine isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik õigus. Omavoliga on aga kriminaalõiguslikus mõttes tegemist siis, kui süüdlane teostab ebaseaduslikult õigust, mis eksisteerib reaalselt (tõeline õigus), või mida ta on õigustatud oletama ühiskonnas eksisteerivate õigussuhete raames (oletatav õigus). Väljapressimise piiritlemisel omavolist lähtutakse eeldusest, et omavoli on avaliku rahu vastane süütegu. Õiguskord tagab omanikule võimaluse oma õiguste teostamiseks seaduslikul teel, omavoli korral teostabki süüdlane oma tõelisi või oletatava õiguse, mis on suunatud võõra vara vastu. Kohtus leidis tõendamist, et T. S andis Ulvi Põldotsale oma telefoninumbri, et viimane järgmisel päeval talle helistaks ja raha ära maksaks. Ulvi Põldots seda ei teinud ja T. S rohkem Ulvi Põldotsaga ühendust ei võtnud. Väljapressimisena oleks tegemist siis, kui kannatanu on varem süüdlasele lubanud raha, jätnud aga lubaduse täitmata.

tõendatud, et Mati Palmi majas viibides tuli Enn Nõmme tema tuppa, nägu üleni verine. Samal ajal Mati Palmi juures mingitest vigastustest tunnistaja ei rääkinud. Vigastuste olemasolu kannatanutel kinnitavad ka patsiendikaardid ja fototabelid. Mati Palmi ütlused selles, nagu oleksid kannatanud juba varem siniste silmadega olnud, ei ole tõendatud ja on paljasõnalised. Tunnistaja Jaanus Lusmägi ütluste kohaselt kannatanutel samal ööl, ca pool tundi varem mingeid vigastusi ei olnud. Vaaside purunemist kinnitavad kõik majas viibinud isikud peale Mati Palmi, samuti Mati Palmi kinnipidanud politseiametnikud Marek Busch ja Andres Väljaots. Seega on Mati Palmi ütlused vastuolus kõigi teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Seega leiab kohus, et Enn Nõmme ja Mairit Päärsoni löömise, neile valu ja tervisekahjustuste tekitamisega on Mati Palmi toime pannud KarS § 121 süüteokoosseisule vastava kuriteo. Subjektiivsest küljest on kuritegu toime pandud tahtlikult. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Varalisi nõudeid Enn Nõmm ega Mairit Päärson ei esitanud.

Karistused KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud inimese kui indiviidi ja ühiskondliku olendi, aga ka korrastatud ja turvalise ühiskondliku elukorralduse tervikuna, eksisteerimise seisukohast oluliste ja tähenduslike reaalsete aspektide kaitsmisele. Süüdimõistva kohtuotsuse raames tehtav karistusotsustus peab andma adekvaatse hinnangu süüdistatavale etteheidetavale teole ühiskonnas aktsepteeritud õigushüvede väärtusmastaabis ning motiveerima süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku ehk sotsiaalsete väärtuste, millest formeerub õiguskord,

järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu, tervise ja vara mitteohustamisele tulevikus. Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Mati Palmile on süüdistus esitatud kokku viies kuriteos, teda on varem kohtu poolt karistatud üheksal korral alates 1996.aastast. Kolmel korral on teda juba varem karistatud avaliku korra raskete rikkumiste eest. Kuriteod pani Mati Palmi toime katseajal, kuna 14.09.2007.a mõisteti temale kuritegude ja kohtuotsuste kogumi eest 4 aastat vangistust 3 aastase katseajaga. Enne viimast kuritegu sai Mati Palmi vabaduses olla 8 päeva. Kahel viimasel korral andis kohus loa tema vahistamiseks. Alates 31.10.2008.a on Mati Palmi vahi all ja 26.02.2010.a mõistis Pärnu Maakohus ta süüdi ja karistas liitkaristusena vangistusega. Kohus leiab, et Mati Palmit ei ole võimalik karistada sanktsioonides ettenähtud rahalise karistusega, kuna ta jätkab kuritegude toimepanemist kriminaalhooldaja järelevalvest ja varasematest reaalsetest vanglakaristustest hoolimata. Sellega on ta tõestanud, et mingi muu karistusliik kui vangistus ei suuda teda mõjutada. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leiab, et Mati Palmit tuleb karistada vangistusega keskmise määra lähedal. T. S on varem kolmel korral kohtulikult karistatud. T. S ule on süüdistus esitatud seitsmes erinevas kuriteos, kusjuures vargusega on S tekitanud kannatanule suure varalise kahju, samuti on koosseisuline vastutust raskendav asjaolu korduvus – sama isikut on varem korduvalt varguste toimepanemise eest karistatud. Kohus leiab, et T. S ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja tema suhtes ei ole võimalik kohaldada kergemat karistust. Karistust kergendavaid asjaolusid ei ole. Seetõttu tuleks teda karistada vangistusega sanktsiooni keskmise määra lähedal. T. S vabastati enne tähtaega vanglast katseajaga kuni 03.12.2008.a. Peale viimase kehalise väärkohtlemise on teised kuriteod toime pandud katseajal, mistõttu karistades S ku vangistusega, tuleb kandmata karistus KarS § 76 lg 6 alusel täide viia ja mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel. Kohus asus seisukohale, et süüdistatavad Kalle Pärnoja, Janno Albert ja Ülle Paesüld on näidanud üles tahet edaspidi loobuda kuritegelikust käitumisest ning kujundada enda käitumist edaspidi vastavalt ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistikule, mistõttu neile kohaldatava karistuse -vangistuse - võib jätta tingimuslikult katseajaga kohaldamata. Kalle Pärnoja on toime pannud kaks teise astme kuritegu, millest üks jäi katse staadiumisse. Teda on kriminaalkorras seitsmel korral karistatud, viimati eelmisel aastal varguste eest rahalise karistusega, mis asendati vangistusega ja mille ta ka ära kandis. Kuriteod ei ole toime pandud katseajal. Kergendavaks asjaoluks tuvastas kohus puhtsüdamliku kahetsuse, raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades, et süüdistatav on kohtu all kaheksandat korda, mil mõistetav karistus ei peaks olema sanktsiooni kõige leebem karistust, arvestades, et Pärnoja ei tööta ja viimati tuli temale mõistetud rahaline karistus asendada vangistusega, mis ei näita süüdistatava võimet rahalist karistust tasuda, samuti arvestades, et kuriteod olid suunatud võõra vara vastu ja kahju on siiani kannatanule maksmata, ei pea kohus võimalikuks Pärnojale karistusena rahalise karistuse mõistmist. Seetõttu tuleb Kalle Pärnojale mõista karistuseks vangistus sanktsiooni keskmises suuruses, mis on võimalik kuritegude raskusastet ja süü suurust arvestades jätta täitmisele pööramata katseajaga keskmises määras. Ülle Paesüld on varem kriminaalkorras karistamata. Kergendava asjaoluna saab arvestada puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavaid asjaolusid ei ole. Arvestades, et Ülle Paesüldi kihutati kuriteo toimepanemisele, see ei olnud tema enda initsiatiiv, võib teda karistada vangistusega

sanktsiooni alammääras, mida on võimalik kuriteo raskusastet ja süü suurust, asjaolu, et ta on esimest korda kohtu all, arvestades jätta täitmisele pööramata. Janno Alberg on ühel korral vägivallateo eest karistatud, on teine kord kohtu all, pannes teo toime ajal, mil pidi tegema üldkasulikku tööd, mille sai tehtud 2009.a mais. Kergendava asjaoluna tuvastas kohus kahetsuse, raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Suhtumist õiguskorda näitab ka korduv karistatus väärtegude eest. Töötab füüsilisest isikust ettevõtjana. Kohus leiab, et teda tuleb karistada sanktsioonis ettenähtud vangistusega, mille võib jätta, arvestades kannatanu suhtumist ja asjaolu, et Alberg ei ole teadaolevalt rohkem kuritegusid toime pannud, täies ulatuses täitmisele pööramata. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 5, 9 alusel kuulub väljamõistmisele riigituludesse: Mati Palmilt, T. S ult, Kalle Pärnojalt, Janno Albergilt ja Ülle Paesüldilt igalt ühelt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; määratud kaitsjale makstud tasu Mati Palmilt 11 208 (üksteist tuhat kakssada kaheksa) krooni ja 40 senti, T. S ult 8 895 (kaheksa tuhat kaheksasada üheksakümmend viis) krooni ja 60 senti, Kalle Pärnojalt 8 400 (kaheksa tuhat nelisada) krooni, Ülle Paesüldilt 8 400 (kaheksa tuhat nelisada) krooni; kaitsjatele toimikutest koopiate tegemise kulu Mati Palmilt 78 (seitsekümmend kaheksa) krooni ja 20 senti, T. S ult 21 (kakskümmend üks) krooni, Kalle Pärnojalt 66 (kuuskümmend kuus) krooni 40 senti, Ülle Paesüldilt 7 (seitse) krooni ja Janno Albergilt 7 (seitse) krooni; kannatanutele ja tunnistajatele kulude hüvitamiseks väljamakstud summade katteks T. S ult 308 (kolmsada kaheksa) krooni, Kalle Pärnojalt 32 (kolmkümmend kaks) krooni ja Ülle Paesüldilt 9 (üheksa) krooni. Asitõendid Katlad ja veemahutid - KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt tagastada SW Energia OÜ-le; õlletops, puidust vars, puidust nui - KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt hävitada; CD plaadid – jätta kriminaalasja juurde; sviiter – KrMS § 126 lg 3 p 2 tagastada Mati Palmile; T. S ule kuuluv ja arestitud mobiiltelefon Q295300-Samsung U700 – jätta tsiviilhagi täitmise tagamiseks aresti alla. Tsiviilhagid OÜ Turret House esitas kohtus tsiviilhagi lukkude lõhkumisega seoses 950 krooni. Arvestades, et lukkude lõhkumisega kahju on kantud st uksed ja lukud parandatud, on selleks kulutusi tehtud ja 950 krooni on põhjendatud summa. Mati Palmi ja Kalle Pärnoja ei vaidlustanud, et nemad lukud ja ukse lõhkusid. Seega kuulub tsiviilhagi rahuldamisele ja summa tuleb Mati Palmilt ja Kalle Pärnojalt solidaarselt sisse nõuda. Kohtuistungil esitas SW Energia OÜ tsiviilhagi seoses katelde transportimisega tekkinud ja kantud kulutuste osas kokku 17 576,60 krooni, millised on dokumentaalselt tõendatud ja põhjendatud ning kuuluvad kahju tekitanult so T. S ult väljamõistmisele. OÜ Tolmetex esitas tsiviilhagi summas 149 942 krooni seoses alusetult tehtud väljamaksetega Ülle Paesüldi arveldusarvele. Tsiviilhagi on dokumentidega tõendatud, on põhjendatud ja kuulub süüdistatavatelt T. S ult ja Ülle Paesüldilt solidaarselt väljamõistmisele. Andrei Tihomirov esitas tsiviilhagi seoses rolleri vargusega summas 8400 krooni. Kohtuistungil Kalle Pärnoja võttis nõude õigeks. Seetõttu kuulub tsiviilhagi ka esitatud suuruses rahuldamisele.

Anu Tammeniit kohtunik

Mare Kivi rahvakohtunik

Tiiu Kont rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.