Kohtulahend

Asjaolud ja menetluse käik 1.Pärnu Maakohtu 02. veebruari 2010.a. otsusega tunnistati Jüri Šamlov süüdi KarS § 121 järgi ja karistati vangistusega 5 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 31.01.2010.a – 02.02.2010.a, s.o 3 päeva kantuks ja ära kandmata karistuseks loeti vangistus 4 kuud ja 27 päeva. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel jäeti J. Šamlovile mõistetud vangistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui J. Šamlov ei pane 18 kuulise käitumiskontrolliga katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja allutati ta katseajal käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 1 alusel kohustati J. Šamlovi katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. J. Šamlovilt mõisteti VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel tsiviilhagi katteks O. T. kasuks välja 50 krooni. Riigituludesse mõisteti J. Šamlovilt välja menetluskuludena 3600 krooni sundraha ja 840 krooni riigi õigusabi eest.

mida saab lugeda kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks ja mis annaks aluse kohtuotsuse tühistamiseks ja uueks arutamiseks saatmisele. Prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava vaba tahe ja seda ei sõlmitud kellegi sunni mõjul. Kriminaalmenetlusõiguse norme pole rikutud, sest kohtuistungil osales tõlk ja kohus kontrollis kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, süüdistatav oli toimetatud kohtuniku juurde 48 tunni jooksul peale kahtlustatavana kinnipidamist. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, süüdistatava apellatsiooni väidetega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Taotlus maakohtu otsus tühistada ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks maakohtule on põhjendamatu. Enda seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.

süüdistatavalt konkreetselt, kas süüdistus ja kokkulepe on talle arusaadav ja kas ta tunnistab ennast süüdi. J.Šamlov vastab, et süüdistus ja kokkulepe on talle arusaadav ja ta tunnistab ennast süüdi. On selle kokkuleppega nõus ja avaldanud kokkuleppe sõlmimisel oma tõelist tahet, keegi teda selleks ei sundinud. Samale seisukohale asub ka süüdistatava kaitsja, kes jääb sõlmitud kokkuleppe juurde ning palub see kinnitada. Kohtuistungil on osalenud ka tõlk (L.Petrova), mis on kinnituseks sellele, et J.Šamlov sai aru istungil toimunust ning menetluse sisu ning tähendus oli talle täielikult arusaadav. Sellega on ümber lükatud ka süüdistatava väited ringkonnakohtu istungil, et kokkuleppele kirjutas ta alla kaitsja survel ja selle sisu jäi talle arusaamatuks. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-52-07 asunud seisukohale, et kokkuleppemenetlus kaotaks oma mõtte, kui kokkuleppel puuduks igasugune siduvus ja kohus peaks kõigil juhtudel pärast seda, kui on veendunud kokkuleppe vastavuses süüdistatava tahtele, alati iseseisvalt ja samas mahus nagu üldmenetluseski jätkama selle selgitamist, kas tegu, milles süüdistatavat süüstatakse, on aset leidnud; kas teo on toime pannud süüdistatav; kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida ning kas süüdistatav on selle teo toimepanemises süüdi ( KrMS § 306 lg 1 p-d 1 - 4). Olles põhjalikult kontrollinud süüdistatava tegeliku tahte ning sõlmitud kokkuleppe kooskõla, on kohtul üldjuhul alus eeldada süüdistatava nõustumist süüdistusega ka viimatiloetletud küsimustes.

Urmas Reinola

Malle Preimer

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.