Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Julia Katškovskaja ja Malle Preimer
Kohtuistungi sekretär
Tatjana Derkatš
Tõlk
Marina Lepiksoo
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
6.aprill 2010.a, Tallinn, avalik kohtuistung
Kriminaalasi
T.R-i (T.R) süüdistuses KarS § 212 lg 1 ja § 22 lg 3; KarS § 349 ja KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi; P.A (P.A) süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 ja KarS § 274 lg 1 järgi; L.T (Sõtsov) süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 5. veebruari 2010.a otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
süüdistatav T.R
Prokurör
Anneli Lumiste
Süüdistatav
T.R , ik: XXX, kodakondsuseta, haridus X XXXXXX, emakeel vene keel, töökoht: puudub, elukoht: XXXXXXX XXX XXX-XXX XXXXXXX, varasem karistatus: 1) Tallinna Linnakohtu 27.05.1997 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2; KrK § 197 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotus 2 aastat tingimisi 2 aastase katseajaga; 2) Tallinna Linnakohtu 26.06.1997 otsusega KrK § 140 lg 2 p 2, 3 järgi rahatrahv 2520 krooni; 3) Tallinna Linnakohtu 05.11.1997 otsusega KrK § 141 lg 2 p 1 järgi vabadusekaotus 6 aastat tingimisi 3 aastase katseajaga; 4) Tallinna Linnakohtu 21.01.1998 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1 järgi rahatrahv 1500 krooni; 5) Tallinna Linnakohtu 01.03.2000 otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta 6 kuud; KrK § 41 alusel
vabadusekaotus 6 aastat 1 kuu, vabastatud ennetähtaegselt tingimisi ärakandmata karistusajaga 1 aasta 6 kuud 19 päeva seisuga 06.04.2004; 6) Harju Maakohtu 14.06.2007 otsusega KarS § 307 lg 1 järgi vangistus 6 kuud tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga; kahtlustatavana kinni peetud 13.08.2009.a.
Kaitsja
Vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 5. veebruari 2010.a otsus T.R-i süüditunnistamises ja karistamises jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 13. aprillil 2010.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 5. veebruari 2010.a otsusega tunnistati T.R süüdi KarS § 212 lg 1 ja § 22 lg 3 järgi ja karistati tähtajalise vangistusega 8 kuud; süüdi KarS § 349 järgi ja karistati tähtajalise vangistusega 3 kuud; süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ja karistati tähtajalise vangistusega 3 aastat ja 10 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused täies ulatuses ja mõisteti liitkaristuseks tähtajaline vangistus 4 aastat ja 9 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 aastat ja 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse ärakandmist arvestati alates T.R-i kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 13.08.2009.a. Tõkend vahistamine jäeti muutmata. T.R-ilt mõisteti välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2400 krooni, KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1; 180 lg 1 alusel sundraha 10875 krooni, KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 274.30 krooni. AS-i E. tsiviilhagi 65 824 krooni nõudes rahuldati täies ulatuses ning mõisteti solidaarselt välja L.T-lt ja T.R-ilt ASi E. kasuks. R. R. tsiviilhagi 5100 krooni nõudes rahuldati täies ulatuses ning mõisteti solidaarselt välja T.R-ilt ja P.A-lt. Sama otsusega tunnistati P.A süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 ja KarS § 274 lg 1 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks tähtajaline vangistus 4 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 aastat ja 8 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati P.A-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.01.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra,
so tähtajalise vangistuse 9 kuud ja 9 päeva võrra ning mõisteti P.A-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 3 aastat 5 kuud ja 9 päeva, arvestada karistuse algust alates P.A kinnipidamisest 13.07.2009.a. Sama otsusega tunnistati süüdi veel L.T KarS § 212 lg 1 järgi ja karistati tähtajalise vangistusega 1 aasta ja 9 kuud, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta ja 2 kuud. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jäeti L.T-le mõistetud ja ärakandmata karistus, so vangistus 1 aasta ja 2 kuud täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et L.T temale määratud 3 aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada 3 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 05.02.2010.a. Harju Maakohtu 5. veebruari 2010.a otsust ei ole apelleeritud süüdistatavate P.A ja L.T suhtes.
2.T.R tunnistati KarS § 212 lg 1 ja KarS § 22 lg 3 järgi süüdi selles, et tema osutas füüsilist ja vaimset kaasabi L.T-le kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomisel eesmärgiga kindlustusandjalt saada kindlustushüvitist. Kindlustusjuhtumi kohta valeandmete esitamiseks võttis ta L.T palvel 12.02.2009.a. kella 02.00 ajal XXXXXXX XXX XX maja ees Tallinnas L.T kasutuses olevalt sõidukilt Toyota Land Cruiser 120, reg. märgiga XXX XXX ära neli velge koos rehvidega ning lõhkus sama sõiduauto bensiinipaagi kaane, et jätta mulje, et sõidukilt on veljed ja rattad varastatud. 12.02.2009.a esitas L.T kindlustushüvitise saamise eesmärgil valeavalduse ja nõude kahju hüvitamiseks XXXXXXXXX XXX XXXX Tallinnas asuvasse AS E. kahjukäsitluse kontoris selle kohta, et sõidukil Toyota Land Cruiser 120 reg. märgiga XXX XXX varastati 4 ratast ja lõhuti bensiinipaagi kaas, teades, et sõidukilt rehvide ja velgede vargus ning bensiinipaagi kaane ebaseaduslik lõhkumine on eelnevalt lavastatud T.R-i poolt, väites seega kindlustusandjale toimumata kindlustusjuhtumi toimumist, millega lõi ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumi kohta kindlustusandjale AS E., kes maksis kindlustushüvitisena välja 65 824 krooni. KarS § 349 järgi tunnistati ta süüdi selles, et tema, 23.03.2009.a kella 01.35 paiku, Gonsiori ja Vilmsi tänava ristmikul Tallinnas, juhtides sõidukit Volvo V70 reg nr XXX XXX, omamata sõiduki juhtimise õigust ja juhiluba, esitas sõiduki peatanud politseitöötajale kontrollimiseks ja juhtimisõiguse tõendamiseks juhiloa nr XXXXXXXX R. Z. nimele, eesmärgiga omandada õigust juhtida mootorsõidukit ning tõendada, et tal on kaasas mootorsõiduki juhilt nõutav dokument - juhiluba. KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi tunnistati ta süüdi selles, et tema, 30.06.2009.a, olles varem toime pannud röövimise, ajavahemikul kell 03.00-04.00, Tallinnas Endla, Paldiski mnt ja Tulika tänavate vahelisel alal, tungis koos P.A-ga isikute grupis kallale R. R.le, lüües teda jalaga näo piirkonda, millest kannatanu kukkus ja peale seda lõid teda korduvalt käte ja jalgadega näo- ning keha piirkonda ning peale seda võtsid omastamise eesmärgil ära R. R. taskutest mobiiltelefoni Nokia N73 koos kõrvaklappidega ja mälukaardiga, väärtusega 4000 krooni, rahakoti, väärtusega 250 krooni, milles oli sularaha 1000 krooni, Swedbank krediit- ja deebetkaart ilma materiaalse väärtuseta. Kannatanult äravõetud esemed P.A ja T.R omastasid, joostes koos nendega minema. Rahakotis olnud pangakaarti kasutades võttis P.A 30.06.2009.a ajavahemikul kell 05.25-05.35, viibides aadressil Tallinn, XXXXXXXXX XXX XX, Swedbank sularahaautomaadist R. R. arveldusarvelt
sularaha summas 4100 krooni. Antud teoga tekitati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – lahtise haava huulel ning varalist kahju kokku summas 9350 krooni. Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad
3.Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatav T.R maakohtu otsuse osaliselt, s.o enda süüditunnistamises ja karistamises KarS § 200 lg 2 p 4 ja 7 järgi. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei ole tema seda kuritegu toime pannud ja tema süüdimõistmine vaidlustatud süüdistuses rajaneb kaassüüdistatava P.A valeütlustele nii tema kui tunnistaja K. K. suhtes, samuti kannatanu R. R. vastuolulistel ja teda süüstavatel ütlustel. Toime panna kuritegu, saamata vähimatki omakasu, oleks absurdne. Palub ennast süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4 ja 7 järgi õigeks mõista.
4.Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid selle rahuldamist, paludes T.R süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4 ja 7 järgi õigeks mõista. Prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioonis väidetu on põhjendamatu ega anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
5.Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus T.R-i KarS § 200 lg 2 p 4 ja 7 järgi süüdi tunnistades hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, nagu seda nõuab KrMS §-s 61 sätestatu ning kohtu järeldused on põhjendatud. Kohtukolleegium, nõustudes maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega, ei pea KrMS §-le 342 lg 3 p-le 1 tuginedes nende kordamist vajalikuks. Apellatsiooni puutuvalt märgib kohtukolleegium järgmist. 6.Kriminaalasja materjalidest tuleneb üheselt, et apellatsiooni väide nagu T.R-i süüdimõistmine vaidlustatud süüdistuses rajaneb kaassüüdistatava P.A valeütlustel ja kannatanu R. R. vastuolulistel ning teda süüstavatel ütlustel, on põhjendamatu ega tulene asjas kogutud tõenditest. Taotluse lühimenetluse kohaldamiseks on T.R esitanud /II kd tlk 301/ ning kohtuistungil selle juurde jäänud. Isikliku allkirja andmisega taotlusele on T.R kinnitanud, et kriminaalasi lahendatakse kohtus kriminaaltoimiku materjalide põhjal tunnistajaid kohtusse kutsumata ja et ta on teadlik KrMS § 233 ja § 234 sätetest. Tulenevalt KrMS § 234 lg-s 3 võib süüdistatav lühimenetluse kohaldamise taotlusest loobuda hiljemalt enne kohtuliku uurimise lõpetamist. 7.Kohtuistungil ei loobunud T.R lühimenetluse kohaldamise taotlusest (II kd tlk 347 pöördel) ja soovis enda ülekuulamist, mille käigus ei tunnistanud ta ennast röövimise episoodis süüdi. Küll aga käsitles kohus kannatanu R. R. kohtueelsel uurimisel antud ütlusi (II kd tlk 3-4, 12-16, 23-27), milledes on kannatanu andnud üheseid ütlusi selles, et 30.06.2009.a. umbes kella 03.00-04.00 ajal sai Tallinnas, arvatavasti Kristiine linnaosas kokku kahe vene keelt kõneleva võõra mehega, kes mõlemad hakkasid teda ühes hoovis järsku kätega ja jalgadega lööma näo ja rindkere piirkonda ja et hiljem jätkas löömist üks ja teine mees hakkas tema taskuid tühjendama. Teda lõi meesterahvas, kelle käed ei olnud tätoveeritud, teine, kelle käed olid tätoveeritud, seisis tema kõrval ja poleks sealt saanud teda nii hästi lüüa. Kui maha pikali oli kukkunud, siis tõmbas oma käed näo ette siis tundis, et temalt tiriti taskust ära kõrvaklapid ja võeti taskust ära rahakott ning mobiiltelefon. Talle tundus, et teda lõid mõlemad meesterahvad sellel hetkel, kui pikali oli. Ka on kannatanu tundnud tätoveeeritud käte järgi ära isiku, kes talle kallale tungis (II kd tlk 33-38). Seega asus kohus
kannatanu ütlustest tulenevalt põhjendatud järeldusele, et esimese löögi tegi T.R ning edasi peksid kannatanut mõlemad. Seejuures on T.R öelnud, et P.A lõi kannatanut käega näkku, P.A aga seletanud, et T.R lõi kannatanut rindu. Kannatanu ütluste kohaselt peksti teda nii näkku kui ka kehasse. Seega räägivad mõlemad süüdistatavad teise süüdistatava kohta õigust, vähendades aga enda süü astet, väites kumbki, et teine lõi, kuid ainult ühe korra. 8.Kohus on käsitlenud ka kaassüüdistava P.A kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, millest nähtub üheselt, et T.R lõi kannatanut ühel korral rusikaga rinna piirkonda, saadud löögist noormees kukkus jalgratta seljast maha pikali, misjärel T.R võttis noormehe taskust rahakoti ning andis selle temale. Tema seda noormeest ei löönud. Mobiiltelefon ja rahakott jäid tema kätte, T.R-ile ta mitte midagi ei andnud. Seega on apellatsioonis esitatud etteheide KarS § 200 lg 2 p 4 ja 7 järgi süüdimõistmise rajamisele üksnes valeütlustele või vastuolulistele ja teda süüstavatele ütlustele, põhjendamatu. Kohus on kõiki kohtuistungil kontrollitud tõendeid analüüsinud, omavahel kõrvutanud ning leidnud põhjendatult, et süüdistatava ütlused on täielikult kummutatud teiste kriminaalasjas kogutud ning omavahel riimuvate tõenditega (eelkõige kaasüüdistatava P.A ja kannatanu R. R. ütlused) ega ole seetõttu arvestatavad. 9.Mis puutub apellatsioonis esitatud väitesse, et kuriteo toimepanemine sellest kasu saamata oleks absurdne, siis peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et kuigi kaassüüdistav P.A kinnitab, et T.R R. R.lt vägivallaga ebaseaduslikult omastamise eesmärgil ära võetud mobiiltelefoni, rahakotti ega muud varalist kasu ei saanud, vastutab T.R ikkagi KarS § 21 lg 2 kohaselt täideviijana (kaastäideviijad), sest süüteo pani ta toime ühiselt ja kooskõlastatult P.A-ga. Kaastäideviimiseks loetakse ka seda, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele, nagu see käesolevas asja on tuvastatud. T.R-ile on selle episoodi eest mõistetud karistus KarS § 56 sätteid järgides, arvestatud on nii raskendavate aga ka kergendavate asjaolude puudumist, eri- ja üldpreventiivseid asjaolusid. Kohus on oma järeldusi põhjendanud. Kohtukolleegium on seisukohal, et apellatsioonis esitatu ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 27.10.2009.a otsuse muutmata ja T.R-i apellatsiooni rahuldamata.
Urmas Reinola
Julia Katškovskaja
Malle Preimer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.