Kriminaalasi nr 1-09-8574
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
12.aprillil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas
Kohtuasja number
1-09-8574
Kohtukoosseis
Kohtunik Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse juuresolekul
Tõlk
Svetlana Hamaza
Prokurör
Aivar Lembit
Asja läbivaatamise kuupäev
12.04.2010 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid Z.L-i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Z.L, isikukood xxx
Süüdimõistetu
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus
Jätta Z.L tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 12.02.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.L-i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Z.L tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 04.06.2009 kohtuotsusega KarS § 120, §263 p 1,4 ja § 275 järgi ja karistati KarS § 64 kohaldamisega 1 aasta 8 kuulise vangistusega. KarS § 65 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.02.2008 kohtuotsusega mõistetud karistuse- 3 kuud võrra. Ning KarS § 65 ja § 64 alusel lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu vangistust. Karistuse kandmise algus 04.06.2009 ja lõpp 03.07.2011.
Kinnipidamisasutuses Z.L-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat ei ole vangistuse kestel karistatud distsiplinaarkorras. Vabanedes asub kinnipeetav elama ema juurde xxx. Kinnipeetaval on 7 klassi haridust. Viru Vanglas õpib 8-s klassis ja on motiveeritud põhiharidust omandama. Enne vangistust oli kriminaalhooldusel ja töötas mitteametlikult ehitusel. Eriala puudub. Vabanedes garanteeritud töökoht puudub. Vanglas viibides osales vestlustel psühholoogiga. Koolis hõivatuse tõttu pole osutanud tal võimalikuks osaleda sotsiaalprogrammides. Vabal ajal tegeleb spordiga. Enne vangistust kuritarvitas alkoholi. Kuriteod pani toime olles alkoholijoobes. Kriminaalkorras karistatud 3 korda. Reaalset vangistust kannab esimest korda. Kriminaalhooldaja ei toeta Z.L-i ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et arvestades kinnipeetava senist elukäiku ja katseajal toime pandud uusi kuritegusid, ei ole otstarbekas Z.L ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega kinnipidamisasutusest vabastada. Z.L-i kohta saadud informatsioonist nähtub, et kinnipeetav ei ole tingimisi karistustest õigeid järeldusi teinud ja suure tõenäosusega ei suuda ka võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelvalvega kriminaalhooldusaluse kohustusi täita. Z.L taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokurör ei toeta kinnipeetava tingimisi vabastamist elektroonilise valve alla. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Z.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine on käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Z.L-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Z.L on varem 2 korda karistatud kriminaalkorras kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning olles kriminaalhooldusel pani taas toime uued kuriteod, mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest. Enne vangistust kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda arvestab kohus, et vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendaks toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Seega võib järeldada, et Z.L-i puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada põhihariduse ja osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Z.L-i karistusaja lõpuni on jäänud veel üle aasta. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Z.L-i vabastamisega temale Tartu Maakohtu 04.06.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.