Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
09.04.2010 Kohtla-Järve kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-07-7992
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Tõlk
Svetlana HAMAZA
Prokurör
Kristiina ERTE
Kohtuasi
Süüdimõistetu
Viru Vangla materjalid Aleksandr
elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Aleksandr ŽAROVSKIHH sünd. 27.09.1978, isikukood 37809270277, kodakondsuseta, haridus 9 klassi, rahvuselt venelane, elukoht xx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 25.01.2007 ja lõpp 25.01.2013 Jätta Aleksandr ŽAROVSKIHH elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 05.02.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Žarovskihhi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
Aleksandr Žarovskihh on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 18.09.2007 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2 järgi ja karistatud KarS §74 lg.5, §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 6 aastat alates 25.01.2007. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 4 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav töötas Viru Vanglas perioodil 29.05.2009 – 04.03.2010 majandustöödel. Kinnipeetaval puuduvad tööoskused ja eriala. Vabaduses süstis kinnipeetav iga päev amfetamiini, suitsetas kanepit ja ecstasyt. Kinnipeetav tunnistab oma narkootilistest ainetest sõltuvust, kuid ei ole valmis muutuma. Vangistuses toetab kinnipeetavat ema, ka kinnipeetav ise saab igakuist sissetulekut. Vabaduses tegeles narkootiliste ainete müügiga majandusliku kasu eesmärgil. Kinnipeetaval on head suhted emaga, suheldakse regulaarselt telefoni teel, ema on käinud ka kokkusaamistel. Kinnipeetav on kinnine ja enesekeskne, tema enesehinnang on kõrgenenud, kinnipeetav püüab elada vaid enda isiklike huvide järgi. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused vastavad vanusele ja kultuurilisele taustale. Kinnipeetav eitab oma probleeme, ei taha neid lahendada. Kinnipeetaval puuduvad kindlad tulevikuplaanid, oma kuriteo mõistmine ning süü tundmine on piiratud. Kinnipeetav ei teadvusta kuritegu ega enda kahjulikkust ühiskonnale. Ametnike suhtes on ta salliv, suhted teiste kinnipeetavatega on rahuldavad. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna uue kuriteo toimepanemise risk tema poolt on suur. Kaasneda võib ka oht avalikkusele seoses narkootikumide käitlemisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna leiab, et uue kuriteo toimepanemise risk on suur seoses kinnipeetava sõltuvusprobleemidega. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetaval on oluline osaleda vangistuses täiendavalt sotsiaalprogrammides, et omandada oskused, mille abil kontrollida oma sõltuvusprobleeme ning elada seaduskuulekalt. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ema juurde 2-toalisesse korterisse, mille üldolukord on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks ja ema on oma nõusoleku andnud. Peale vabanemist kinnipeetaval töökoht puudub, kuid ema on valmis poega toetama. Kinnipeetav on korduvalt karistatud, tema sõprusringkonda kuuluvad ema väitel kriminaalkorras karistatud isikud. Korduv karistatus viitab väljakujunenud kriminogeensele käitumismustrile ja elustiilile. Karistusregistri väljavõtte kohaselt olid kinnipeetaval probleemid seoses alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude dünaamika on samalaadne. Viimane kuritegu on sooritatud katseajal. Käitumiskontrolli ajal ei täitnud kinnipeetav kohtu poolt määratud kohustust korrektselt, oli karistatud rahatrahviga NPAS-i alusel.
Maakohtu istung Kinnipeetav Aleksandr Žarovskihh taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et vabanemise korral hakkab teda materiaalselt üleval pidama ema, kelle täpset töötasu ta ei tea, kuid arvab, et see on umbes 7000 krooni kuus. Prokuröri abi Kristiina Erte leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik. Prokuröri abi märkis, et uute kuritegude toimepanemise ohtu
suurendab kinnipeetava narkosõltuvus ja töökoha puudumine, kinnipeetav kannab karistust raske I astme kuriteo toimepanemise eest, kuritegu oli toime pandud katseajal.
Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vangistust kannab esimest korda. Mõlemad kuriteod on seotud narkootikumidega. Harju Maakohtu 28.09.2006 otsusega mõisteti kinnipeetavale karistuseks tingimisi vangistus 2 aastat 1 kuu katseajaga 2 aastat. Kinnipeetav talle osutatud usaldust ei õigustanud ja jätkas juba detsembris 2006 kuritegude toimepanemist. Vangistuses viibimise ajal on talle määratud 4 distsiplinaarkaristust, kuid käesoleval ajal ei ole need kehtivad. Maakohus leiab, et seega ei ole kinnipeetav isik, kes on orienteeritud seaduskuulekale elule ja varasemalt tingimisi mõistetud karistus ei täitnud oma eesmärki – hoida ära uute kuritegude toimepanemine. Vastupidi, võib öelda, et nimetatud tingimisi mõistetud karistus ei mõjunud kinnipeetavale üldse, kuna 2,5 kuu pärast jätkas ta uuesti narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemist. Maakohtul puudub veendumus, et vabastades kinnipeetava käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega, läbib ta katseaja nõuetekohaselt ja ei pane mõne kuu pärast toime uusi kuritegusid. Karistuse tähtaja lõpuni on veel väga pikk aeg – 25.01.2013. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel garanteeritud töökoht. Kuigi kinnipeetav kinnitas maakohtu istungil, et üleval hakkab teda pidama ema, ei pea maakohus sellist lahendust mõistlikuks ja pikaajaliselt võimalikuks. Arvestades kinnipeetava kriminaalset minevikku, narkosõltuvust, tööoskuste ja eriala puudumist, ei pea maakohus tõenäoliseks töökoha kohese leidmise kinnipeetava poolt. Kindla ja elektroonilise valve kohaldamiseks sobiva elukoha ja ema toetuse olemasolu loeb maakohus antud asjas positiivseks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Uue kuriteo toimepanemise ohtu suurendab kinnipeetava narkosõltuvus ja legaalse sissetulekuallika puudumine. Arvestades kõike ülaltoodut ei pea maakohus põhjendatuks kinnipeetava vabastamise elektroonilise valvega vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal. Elektroonilise valve kohaldamine eeldab eriti suuri piiranguid ja rangeid nõudeid, maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab neid järgida.
Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
Anne PALMISTE Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.