Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Määruse kuupäev
tegemise
3-1-2-1-10 koht
ja Tartu, 7. aprill 2010
Kohtukoosseis
Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Priit Pikamäe
Kohtuasi
Viljandi maakonna alaealiste komisjoni taotlus alaealise K.A. saatmiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalasjas nr 1-09-17802
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Alaealise K.A. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Pille Toomi teistmisavaldus
Asja läbivaatamise kuupäev
17. veebruar 2010, kirjalik menetlus
detsembri
2009.
a
määrus
Jätta K.A. kaitsja teistmisavaldus rahuldamata.
sisuliselt tähendab talle määratud mõjutusvahendi kohaldamisel (psühhiaatri juurde vestlusele saatmine), ei ole arusaadav. AMVS § 3 ei sätesta mõjutusvahendina katseaja määramist. Alaealiste komisjon eiras nõuet selgitada alaealisele ja tema esindajale nende õigusi ja kohustusi. Kaebaja märkis, et alaealiste komisjon ei väljastanud K.A. seaduslikule esindajale nõuetekohast saatekirja psühhiaatrile, milles olnuks märgitud alaealise vestlusele saatmise põhjused ning küsimused, millele alaealiste komisjon soovib spetsialisti vastust saada. Kaebaja märkis, et kohtumäärusest pidanuks nähtuma, millisesse erikooli alaealine kohtumääruse alusel paigutatakse, seda aga määrusest teada ei saa. K.A. on psühhiaatri poolt suunatud õppima erivajadustega õpilaste kooli. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 17 lg 1 kohaselt on õpilane koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. K.A. saab 17-aastaseks
toonitatakse eriti Riigikohtu kõnealust kohustust juhtudel, mil võib tegemist olla PS §-s 20 sätestatud vabaduspõhiõiguse rikkumisega. 7.2 K.A-le määrati Tartu Maakohtu 5. novembri 2009. a määrusega mõjutusvahendiks tema paigutamine Tapa kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli kuni 2009/2010 õppeaasta lõpuni s.o 31. augustini 2010. Sellist meedet tuleb käsitada isikuvabaduse lubatava piiramisena PS § 20 lg 2 p 4 tähenduses. Põhiseaduse selle sätte kohaselt on lubatud seaduses sätestatud alusel ja korras võtta alaealiselt vabadus, kui see on vajalik tema üle kasvatusliku järelevalve sisseseadmiseks. Seaduses sätestatud alus ja kord alaealise üle isikuvabadust piirava kasvatusliku järelevalve sisseseadmiseks sisaldub eeskätt AMVS § 6 lg-tes 2 ja 4. Neist sätetest esimesena nimetatus on märgitud, et alaealiste komisjonil on õigus taotleda kohtult alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist, kui alaealine on toime pannud AMVS § 1 lg-s 2 sätestatud teo, mille eest kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust ja kui kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides. AVMS § 6 lg 4 kohaselt aga paigutatakse alaealine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli kuni kaheks aastaks, arvestades seejuures õppeaasta lõpuga. Eelmärgitu pinnalt leiab kolleegium, et K.A. paigutamisel Tapa kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli on tema isikuvabadust piiratud põhiseadusega kooskõlas oleval seaduslikul alusel. Ka on kohtud veenvalt põhjendanud kaalutlusõigusest lähtuvat valikut, miks on K.A. senine käitumine tinginud tema isikuvabadust piiramise kasvatuslike eesmärkide saavutamiseks. 7.3 Käesoleva kohtuasja puhul ei saa aga piirduda tõdemusega, et kuna K.A. paigutamisel kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli riivati tema vabadusõigust seaduslikult, siis tema põhiõigusi ei rikuta. Täiendavalt tuleb kaaluda, kas K.A. vabadusõiguse riive tema erikoolis viibimise näol on kestvalt seaduslik ka pärast tema 17-aastaseks saamist. Kaalumisvajadus lähtub asjaolust, et kui AMVS § 2 mõttes loetakse alaealiseks kuni 18-aastast isikut, siis haridusseaduse (HaS) § 8 lg 2 teise lause, samuti põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse (PGS) § 17 lg 1 teise lause kohaselt on laps koolikohustuslik vaid kuni põhihariduse omandamiseni või kuni 17-aastaseks saamiseni. Lahendamist vajav küsimus eelmärgitu pinnalt kõlab selliselt, et kas seaduslikult kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutatud, kuid enam mitte koolikohustusliku alaealise isikuvabadust tohib tema selles koolis viibimisega riivata? 7.4 Kolleegiumi arvates tuleb sellele küsimusele vastata jaatavalt seetõttu, et AMVS § 6 lg-tes 2 ja 4 sätestatu on käsitatav erinormidena (lex specialis) HaS § 8 lg 2 teises lauses, samuti PGS § 17 lg 1 teises lauses sätestatu suhtes. Haridusseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse ülesanne on haridussüsteemi korraldamine. Seega kuuluvad need seadused põhiseaduse §-s 37 sätestatud hariduspõhiõiguse tagamise toimealasse. Alaealise mõjutusvahendite seadus aga, nii nagu on eelnevalt märgitud ka p-s 7. 2, ei kuulu mitte hariduspõhiõiguse tagamise toimealasse, vaid PS §-s 20 sätestatud vabadusõiguse lubatavate riivete toimealasse. Selline järeldus tuleneb ka PGS § 4 lg-s 21 ja § 21 lg-s 2 sätestatust, mille kohaselt ei laiene haridusseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse regulatsioon täies mahus kasvatuse eritingimusi vajavatele alaealistele, kes täidavad koolikohustust kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis, kuhu nad saadetakse kohtumääruse alusel alaealise mõjutusvahendite seaduses sätestatud alustel ja korras. Kuna kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamisel lähtutakse nimelt kasvatuse eritingimuste vältimatust vajalikkusest ja kuna PS § 20 lg 2 p-s 4 ning AMVS §-s 2 sätestatu mõtte kohaselt on võimalik kasvatuse eritingimusi kohaldada kuni 18-aastastele alaealistele, siis võib selliste kasvatuse eritingimuste kohaldamine jätkuda ka 17-aastaseks saanud alaealise suhtes - seega isiku suhtes, kellele koolikohustus ei laiene. 7.5 Kooskõlas eelmärgituga puudub kolleegiumi arvates käesoleva kohtuasja puhul teistmisaluse puudumise sedastamise järgselt vajadus kohtuasja menetlemiseks K.A. põhiõiguste rikkumise motiivil.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.