Kohtulahend

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon Alar Möldrit süüdistatakse selles, et tema 03.12.2009. a kella 16.33 paiku juhtides Tartus, Riia tänaval mootorsõidukit Audi A 6 reg. märgiga XXX XXX, ei andnud ettevaatamatusest teed ning sõitis reguleerimata ülekäigurajal otsa sõiduteed ületavale jalakäijale Mall Vaasmale. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai Mall Vaasma eluohtlikke kehavigastusi ning suri haiglas 04.12.2009. a. Alar Mölder rikkus kehtiva Liikluseeskirja § 46 nõudeid, mille kohaselt juht, lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale.

Sellega pani Alar Mölder toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega tekitas inimese surma, so KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 423 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 aastat vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui Alar Mölder ei pane 2 aasta ja 2 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Alar Mölder tuleb süüdi tunnistada KarS § 423 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole. Tsiviilhagi on esitanud kannatanu Märt Rahi summas 30 000 krooni mittevaralise kahju nõudes. Alar Mölder on hagi õigeks võtnud ja 06.04.2010. a. vabatahtlikult hüvitanud 10 000 krooni. Seega on 07. aprilli 2010. a. seisuga tsiviilhagist hüvitamata veel 20 000 krooni. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 134 lg 3 kohaselt isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni), ekspertiisitasu 6800 krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 7 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.