Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. aprill 2010. a, Tallinn
Kriminaalasja number
1-10-1673
Kohtukoosseis
Eesistuja Paavo Randma, liikmed Igor Amann ja Urmas Reinola
Kohtuistungi sekretär
Tatjana Derkatš
Tõlk
Marina Lepiksoo
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
30. märts 2010. a, Tallinn
Kriminaalasi
U.B süüdistuses KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 10. veebruari 2010. a otsus
Apellatsiooni esitaja
U.B
Prokurör
Marina Kalistratova U.B, isikukood: xxx, EV kodanik, elukoht: xxxxxx xx-x xxxxxxx; haridus: algharidus; emakeel: vene keel; töökoht: ei tööta; varem karistatud kriminaalkorras 7 korral, viimati 02.02.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 263 p-de 1,2 järgi vangistusega 4 kuud. Vabanes 08.02.2010 peale karistuse kandmist Advokaat Sergei Narusberg
Süüdistatav
Kaitsja
Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole U.B suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid, s.t ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Samuti oleks mõistetud vangistusest U.B tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud tegu ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-1-21-05, p. 5). Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub U.B suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. Kohus märgib veel, et varguse avastamine ja varastatud kauba kauplusele tagastamine ei sõltunud U.B tahtest, mistõttu ei ole asjakohane arvestada karistust kergendava asjaoluna kuriteoga tekitatud kahju puudumist. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. U.B pani kuriteo toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud käitumis- ja tegevusmallide kohasel ning tema näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et U.B suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, s.t. lühiajalist vangistust, kuna teda on varasemalt karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest, s.h. lühiajaliste vangistustega, kuid lühiajaline vangistus ei ole täitnud eripreventiivset eesmärki. Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et U.B pani uue kuriteo toime samal kuupäeval kui ta vabanes peale karistuse kandmist. Vangistusest vabanemise järel samal päeval uue kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav U.B on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Neil motiividel pole õigustatud ka U.B ootus, et uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine.
Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ning põhjendatud ja apellatsioonis esitatud väited ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks.
sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (RKKKo 3-1-1-14-07). Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses.
Paavo Randma
Igor Amann
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.