Kohtulahend

APELLATSIOONI SISU

Süüdistatava kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 199 lg 1 p 5 alusel. Kaitsja leiab, et otsus tuleb tühistada KrMS § 338 p 1, 2 ja 3 sätestatud alustel ning kohus on eiranud KrMS §-s 199 lg 1 p 5 sätestatut. Apellandi põhjendused on järgmised. Muuhulgas tuvastas kohus meelevaldselt, et M. Tumanov juhtis sõiduautot enne politsei poolt kinnipidamist umbes 10 km. Kohus tugines sellele, et M. Tumanov istus enda sõnul rooli kusagil Kuusalus, jättis aga tähelepanuta, et M. Tumanov andis ütlusi, et kusagil Kuusalus nad nägid, et hakkavad kontserdile hiljaks jääma, pidades silmas Kuusalu valda. Tegelikult puuduvad tõendid, mis kummutaksid süüdistatava väite, et politsei pidas ta koheselt pärast autorooli istumist kinni. M. Tumanovi ütluste kohaselt ta istuski autorooli kavatsusega kiirust ületada, kuna hakkas kontserdile hiljaks jääma. Oma tüdruksõbraga vahetasidki nad kohad sel põhjusel. Istudes autorooli, algas LS § 7422 lg 2 sätestatud süüteo ettevalmistav staadium, sõiduautot käivitades algas nimetatud süüteo katse ning lubatud sõidukiirust ületades oli see süütegu lõpule viidud. Sellest tulenevalt on nimetatud tegu KarS § 329 sätestatud teoga teoühtsuses. KrMS § 199 lg 1 p 5 sätestab, et kriminaalmenetlust ei alustata, kui samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend. Kaitsja leiab, et asjas on jõustunud kohtuvälise menetleja lahend. Seega pidanuks maakohus menetluse lõpetama. M. Tumanovi on karistatud LS § 7422 lg 2 järgi selles, et juhtides 16.03.2008.a mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust 22 km/h võrra. Kuna KarS § 2 lg 3 sätestab sarnaselt Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 7. lisaprotokolli 4. artikliga, et isikut ei tohi teistkordselt karistada sama süüteo eest, saab hindamisel lähtuda EIÕK kasutatud kriteeriumidest, st kontrollida, kas erinevate

süütegude koosseisutunnused langevad kokku olulisel määral. Käesoleval juhul on need tunnused kokkulangevad ning tegemist on mitmekordse karistamise keelu rikkumisega. Kaitsja viitab Riigikohtu otsustele 3-1-1-6-07, milles on asutud seisukohale, et LS § 7422 lg 2 ja LS § 7419 sätestatud süüteod on omavahel ideaalkonkurentsis. Kaitsja leiab, et nimetatud põhimõte on kohaldatav ka käesolevas kaasuses, kuivõrd LS § 7419 koosseisulistest tunnustest eristab käesoleval juhul M. Tumanovi tegu üksnes see, et ta juhtis mootorsõidukit kainena. Samuti on kohtupraktika kohaselt KarS § 424 ja 329 sätestatud süüteod omavahel ideaalkonkurentsis. Veel viitab kaitsja EIÕK otsusele 10. veebruarist 2009.a asjas S. Z. vs. Venemaa, milles on ne bis in idem põhimõtte osas märgitud, et Konventsiooni 7. protokolli 4. artikli esimest lõiget tuleb mõista selliselt, et see keelab isiku suhtes teistkordse menetluse läbiviimise juhul, kui menetlus käsitleb samu või sisuliselt samu fakte. Fakte tuleb võrrelda, sealjuures on tähtsusetu, millised uue süüdistuse osad järgnevas menetluses kinnitust leiavad või tagasi lükatakse. Riigikohus on leidnud, et selline tõlgendus vastab PS § 23 lg 2 sõnastusele. Eelnevat arvestades leiab kaitsja, et M. Tumanovi on karistatud kahel korral sama käitumisakti eest, kuivõrd sõidukiga sõitmine on käsitatav ühe jätkuva faktilise teona.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

Kaitsja jäi apellatsiooni juurde ning taotles maakohtu kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 199 lg 1 p 5 alusel.

otsuse

tühistamist

ja

Prokuröri hinnangul ei rikkunud maakohus M. Tumanovi KarS § 329 järgi süüdi tunnistades sama teo eest teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keeldu, otsus on seaduslik, apellatsiooni rahuldamiseks ei ole alust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon on põhjendatud, maakohtu otsus tuleb tühistada ja kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 337 lg 2 p 1 alusel. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on faktilised asjaolud järgmised. 16.03.2008.a kella 18.25 ajal peeti Marko Tumanov mootorsõiduki juhtimisel Tallinn-Narva maantee 28. kilomeetril kinni ning väärteoprotokolli kohaselt ületas ta lubatud sõidukiirust vähemalt 22 km/h, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust /tl 8/. 09.04.2008.a otsusega väärteoasjas karistati M. Tumanovi Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi lubatud sõidukiiruse ületamise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 3000 krooni. Kuivõrd M. Tumanovilt oli mootorsõiduki juhtimisõigus 31.01.2007.a kohtuotsusega ära võetud, edastati koopia väärteomaterjalidest kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 329 tunnustel /tl 5-6/. PS § 23 lg-s 3 ja KarS § 2 lg- 3 on sätestatud sama teo eest teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keeld. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus, tunnistades M. Tumanovi KarS § 329 järgi süüdi, seda keeldu rikkunud.

Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks osundada Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu otsusele nr 3-1-1-57-09, milles on selgitatud järgmist. Põhiseaduse § 23 lg 3 kohaselt ei tohi kedagi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 7. lisaprotokolli 4. artikli esimene lõige sätestab, et mitte kellegi üle ei või sama riigi jurisdiktsiooni alusel teistkordselt kohut mõista ning kedagi ei või kriminaalkorras karistada teo eest, mille eest ta on juba selle riigi seaduse alusel ja kriminaalprotsessuaalses korras lõplikult õigeks või süüdi mõistetud. Neid põhimõtteid kajastab ka KarS § 2 lg 3, sätestades, et sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Tegemist on ne bis in idem põhimõttega ehk sama teo eest teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keeluga. Sellest keelust tuleneva põhiõigusega tagatakse isiku võimalus teada, millised on need riikliku sunni iseloomuga järelmid, mida võidakse kohaldada tema toimepandud süüteo tuvastamise korral. Samuti tagatakse selle põhiõiguse abil õigusrahu ja välistatakse võimalus, et pärast isiku kohta tehtud jõustunud karistamisotsust võidakse teda üllatada sooviga hakata kaaluma täiendavat karistamist sama teo eest (vt Riigikohtu üldkogu

mitte ainult uue karistamise, vaid ka uue menetluse eest. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et selline tõlgendus vastab PS § 23 lg 2 sõnastusele. Eelnevat arvestades rõhutas Riigikohus, et teo teistkordse menetlemise keelu rikkumine tuleb tuvastada süüdistatavale omistatud kuritegude faktiliste asjaolude võrdlemise teel ning lähtuda ei saa kitsalt süüdistuses ja kohtuotsuses süüdistatava teo kirjeldamisel kasutatud sõnade erinevusest, vaid tuleb sisuliselt hinnata mõlema menetluse esemeks olevaid teo tehiolusid (vt ülalviidatud otsuse p 16-19). Järelikult tuleb ka käesolevas asjas võrrelda M. Tumanovile omistatud süütegude faktilisi asjaolusid, kusjuures ei oma tähtsust, et need süüteod on suunatud erinevate õigushüvede vastu. Maakohus on oma otsuses märkinud, et KarS § 329 puhul on tegemist õigusemõistmisevastase süüteoga ning selle paragrahvi järgi süüteo kvalifitseerimine ei tähenda ilmtingimata liiklusega seotud süüteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumist, KarS § 329 järgi kvalifitseeritud kuriteokoosseisu moodustavad nii vabadust piiravate karistuste kandmisest kõrvalehoidumine kui ka teiste kohtu poolt määratud karistuste eiramine. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohtu käsitlus vaidlusaluse süüdistusasja tehiolusid silmas pidades üldsõnaline ja väär. Käesolevas asjas tuleb lähtuda sellest, et M. Tumanovilt oli kohtuotsusega ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus. Seega saab M. Tumanovi puhul KarS § 329 ettenähtud kuriteo toimepanemisest rääkida üksnes ja ainult siis, kui tuvastatakse, et M. Tumanov on mootorsõidukit juhtinud, tema puhul moodustab kuriteo objektiivse külje mootorsõiduki juhtimine. Teisalt tuleb M. Tumanovi süüküsimuse lahendamisel arvestada seda, et LS §-s 7422 lg 2 ettenähtud süütegu on võimalik toime panna samuti üksnes mootorsõidukit juhtides. Mootorsõiduki juhtimist M. Tumanovi poolt ei ole võimalik osadeks jaotada, nii, nagu seda maakohus teinud on. M. Tumanov juhtis oma sõiduautot katkematult rooli istumisest kuni politsei poolt kinnipidamiseni ning kogu selle aja vältel kestis ka KarS § 329 ettenähtud kuriteo koosseisu täitmine, selle koosseisu täitmine ei katkenud ka sellel ajavahemikul, mil sõiduki juhtimine M. Tumanovi poolt omandas lisatunnuse – lubatud sõidukiiruse ületamise. Kohtukolleegiumi hinnangul on tegemist seega juhtumiga, kus üks ja sama tegu (mootorsõiduki juhtimine) vastab kahele süüteokoosseisule, millest üks sisaldab täpselt samu tunnuseid, mis teine, ning veel mingit lisatunnust. Seega, M. Tumanov, juhtides 16.03.2008.a Tallinn-Narva maanteel mootorsõidukit Lexus, pani toime nii LS §-s 7422 lg 2 kui KarS §-s 329 ettenähtud süüteod. Tegemist on teoühtsusega ning kuivõrd süüdistatavat on väärteokorras karistatud LS § 7422 lg 2 järgi, siis on tema karistamine KarS § 329 järgi vastuolus PS § 23 lg-s 3 ja KarS § 2 lg- 3 sätestatuga. Kaitsja viitab õigustatult Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-6-07, milles on rõhutatud, et LS § 7419 (mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes) ja LS § 7422 lg 2 (mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine) on omavahelises ideaalkonkurentsis, kuivõrd viidatud otsuses käsitatud faktilised asjaolud on vaidlusaluse süüdistusasja asjaoludega analoogsed. Põhjendatud on apellandi viide KarS §-dele 424 ja 329, milledes sätestatud kuriteod on kohtupraktika kohaselt samuti omavahelises ideaalkonkurentsis. Eelnevat arvestades tuleb kohtukolleegiumi hinnangul maakohtu otsus tühistada ja kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 5 alusel lõpetada, kuivõrd M. Tumanovi suhtes on

samas süüdistuses jõustunud kohtulahend, tema karistamine KarS § 329 järgi kujutab endast teistkordse karistamise keelu rikkumist.

Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 2 p 1 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 26.01.2010.a otsuse M. Tumanovi süüditunnistamises KarS § 329 järgi ja lõpetab kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 5 alusel.

Malle Preimer

Meelika Aava

Ivi Kesküla

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.