Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. märts 2010
Kriminaalasja number
1-10-357
Kohtukoosseis
Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Malle Preimer ja Paavo Randma
Kohtuistungi sekretär
Kea Lemming
Tõlk
Marina Lepiksoo
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
23.märts 2010, Tallinn, avalik kohtuistung
Kriminaalasi
P.S süüdistuses KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 15. jaanuari 2010.a otsus
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav P.S, kaitsja advokaat Talvi Vaske
Prokurör
Mairi Heinsalu P.S, ik XXX, eluk XXX-XXXXXX X-XXX,
ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral: 1) 21.06.2001.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 1 - 15 lg 2 järgi; 2) 18.06.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - 25 lg 2 järgi; 3) 23.03.2004.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - 25 lg 2 järgi; 4) 20.06.2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - 25 lg 2 järgi; 5) 06.04.2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - 25 lg 2 järgi; 6) 26.10.2007.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 121 järgi vangistusega 3 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele kuuluv karistus 2 kuud vangistust KarS § 74 sätete kohaldamisega katseajaga 1 aasta ja 6 kuud , 7) 16.01.2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 2 kuud ja 20 päeva, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 4 kuud ja 17 päeva, karistus kustumata, viibib vahi alla alates 13.01.2010.a
Süüdistatav
järgi
advokaat Talvi Vaske
Harju Maakohtu 15. jaanuari 2010.a otsus P.S süüditunnistamises ja karistamises jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks märtsil 2010 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
põhjendustega ja ei pea nende kordamist vajalikuks. Maakohus on P.S puhul lugenud kergendavaks asjaoluks puhtsüdamliku kahetsuse, mistõttu selle teistkordne arvestamine ei oleks kooskõlas seadusega. Riigikohus on rõhutanud (nr 3-1-1-40-04, p 7 ja 3-1-1-99-06, p 14), et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Siiski tuleb lähtuvalt karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest vältimatult arvestada ka süüdistatava isikut. P.S on isik, keda on varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi ning väheväärtuslike asjade varguse eest KarS § 218 lg 1 järgi. Karistuse mõistmisel tuleb kohtul kaaluda võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. P.S on varem korduvalt samalaadsete kuritegude toimepanemise eest kohtu poolt karistatud. Viimase karistuse kandmiselt vabanes ta 30.05.2009.a. P.S on väärteokorras 34-l korral karistatud KarS § 218 lg 1 ja NPAS § 151 järgi rahatrahvidega ning kõik trahvid on tasumata. Tal puudub kindel töökoht. Arvestades eeltoodud asjaolusid. asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudub alus süüdistatavale mõista karistuseks rahaline karistus, samuti ei sobi süüdistatav kriminaalhooldusele ning mõistetav vabadust piirav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Kuivõrd inkrimineeritav kuritegu jäi katse staadiumisse ning varaline kahju puudub, siis ongi kohus seda arvesse võtnud ja mõistnud P.S-ile karistuse, mis jääbki sanktsiooni alammäära lähedale. Kohtukolleegium peab vajalikuks lisada, et apellatsioonides pole süüdistatava isiku kohta esitatud selliseid andmeid, mis tingiksid kindlasti talle mõistetud karistuse kergendamist. Uute kuritegude toimepanemine tõendab üheselt, et varem kohaldatud tähtajalised vangistused pole suutnud mõjutada süüdistatavat vabaduses õiguskuulekalt käituma. Seega oleks põhjendamatu loota, et mõistetud vangistuse aja lühendamine P.S puhul tagaks õiguskorra kaitse või hoiaks tema poolt ära uute kuritegude toimepanemise. Süüdistatava seletuse kohaselt apellatsioonikohtu istungil on tema laps käesoleval ajal 10-aastane, seega oli tal laps olemas juba ajal, kui ta esimest korda 2001.a salajase varguse toimepanemise eest süüdi mõisteti ja nähtuvalt karistusregistrist ei ole lapse olemasolu mõjutanud P.S üha järgnevaid varavastaseid kuritegusid toime panemast. Kaitsja apellatsiooni väide, et süüdistatav oli sunnitud kuriteo toime panema oma igapäevavajaduste rahuldamiseks, on kolleegiumi arvates ainetu, kuivõrd süüdistatava enda ütluste kohaselt töötas ta Balti jaamas lepingu alusel humanitaarabi müüjana. Kolleegium peab vajalikuks lisada, et vangistuses viibimine pärsib ka süüdistatava juurdepääsu narkootilistele või psühhotroopsetele ainetele, mis vaieldamatult hoiab ära nimetatud ainete võimaliku tarvitamisega kaasnevat kahju süüdistatava tervisele. Seetõttu nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et P.S-ile ei ole võimalik ega ka põhjendatud mõista muuliigilist karistust kui lühiajaline reaalne vangistus. P.S-ile on mõistetud karistus määras, mis vastab täielikult tema teosüüle.
Urmas Reinola
Malle Preimer
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.