Kriminaalasi nr.1-09-7663 Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
29.märtsil 2010.a. Kohtla-Järve kohtumajas
Kohtuasja number
1-09-7663
Kohtukoosseis
Kohtunik Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse juuresolekul
Tõlk
Leonora Nõmmik
Prokurör
N.I Travnikov
Asja läbivaatamise kuupäev
29.03.2010 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid Z.S-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Z.S, isikukood xxx
Süüdimõistetu
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384
Jätta Z.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 15.03.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.S-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Z.S on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 21.05.2009 otsusega KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust, mida KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga. Kuna süüdimõistetu hoidis üldkasuliku töö tegemisest ja rikkus registreerimiskohustust, siis Viru Maakohtu 23.09.2009 pöörati temale mõistetud vangistust reaalsele täitmisele. Karistuse kandmise algus 15.09.2009 ja lõpp 15.04.2010 Kinnipidamisasutuses Z.S-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul on teda 1 kord karistatud distsiplinaarkorras. Viru vanglas ei tööta ega ole hõivatud õppetegevusega. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Vangla riskihindaja arvamuse kohaselt esineb suur oht, et kinnipeetav alustab taas alkoholi kuritarvitamist ja lähtuvalt sellest on uue kuriteo risk suur. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta vangla taotlust Z.S-i tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks.
Kinnipeetav ei ole varem kriminaalhooldusel olles oma käitumisega tõestanud, et on valmis ühiskonnas seaduskuuleka kodanikuna käituma. Kinnipeetav on ka varem korduvalt andnud katteta lubadusi käituda seaduskuulekalt, kuid on jätkanud kriminaalset käitumist. Z.S avaldas, et ta ei soovi vangistusest vabaneda tingimisi ja soovib karistusaja kanda lõpuni. Prokurör toetab kinnipeetava avaldust karistuse kandmiseks lõpptähtajani kinnipidamiskohas. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Z.S tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangistuse ajal on kinnipeetavat karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Z.S on varem 2 korda kriminaalkorras karistatud kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning olles kolmandat korda karistatud üldkasuliku töö tegemisega ühes allutamisega kriminaalhooldusele ei suutnud ta järgida kontrollnõudeid ega asunud üldkasuliku tööd tegema, mis räägib sellest, et ta ei ole vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei ole küllaldane meede Z.S-i hoidumaks uute kuritegude toimepanemisest. Peale seda arvestab kohus, et kinnipeetav kuritarvitas alkoholi (on korduvalt karistatud Alkoholiseaduse järgi) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendaks toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti puudub kinnipeetaval kindel elukoht, mis ei võimalda teostada kriminaalhooldusalast järelvalvet. Seega võib järeldada, et Z.S-i puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Arvestades, kuriteo korduvust ja iseloomu, kinnipeetaval kindla elu- ja töökoha puudumist ennetähtaegse vabanemise korral ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Z.S-i vabastamata temale Viru Maakohtu 21.05.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik
Loretta Pikma(allkiri)
Ärakiri õige Nooremreferent
Liivi Õun
/digitaalselt allkirjastatud/
Kohtumäärus jõustus 13.04.2010 Nooremreferent
Liivi Õun
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.