1-09-5108/18 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

3) osaleda kriminaalhooldusametniku poolt pakutavates sotsiaalprogrammides, 4) pöörduda 1 kuu jooksul alates vabanemisest psühhiaatri või psühholoogi vastuvõtule ning läbida spetsialisti poolt vajalikuks peetud ravi. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Asjaolud Harju Maakohtu 11.04.2009.a otsusega karistati Alar Pesorit KarS § 329 ja 424 järgi 6 kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud vangistust 1/3 võrra, kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 14.11.2008. a otsusega mõistetud kandmata karistuse 9 kuu 26 päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 26 päeva vangistust karistuse kandmise aja algusega 10.04.2009. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.04.2009. a ja lõpeb 4.06.2010. a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus KarS § 76 lg 1 p 2 alusel avanes 17.01.2010. a. Alar Pesor on kriminaalkorras karistatud 6 korda, viimati Harju Maakohtu 14.11.2008. a otsusega KarS § 184 lg 1 ja § 349 järgi 1 aasta vangistusega, millest kanda KrMS § 238 lg 2 kohaselt 8 kuud vangistust, liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel 9 kuud 29 päeva vangistust. Kriminaalhooldaja pooldab Alar Pesori vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna siis jätkuks tema edaspidise käitumise jälgimine kriminaalhooldaja järelevalve all. Kohtumenetluse poolte seisukohad Alar Pesor seletas, et soovib ennetähtaegselt vabaneda karistuse kandmiselt ning on nõus võtma endale kõik kriminaalhooldaja poolt pakutud kohustused, samuti on ta nõus minema alkoholismivastasele ravile. Ta läheb elama oma vanemate juurde ja saab tööd isa juures, kes tegeleb ehitusega. Prokurör nõustub Alar Pesori ennetähtaegse karistuse kandmiselt vabastamisega, ta vajab tuge sotialiseerumisel. Talle tuleks panna taotletud kohustused ning lisaks veel kohustus 1 kuu jooksul vabanemisest alates võtta ühendust psühhiaatri või eriala spetsialistiga ja alluda ravile või osaleda AA grupis. Kohtuniku seisukoht Alar Pesor mõisteti kohtuotsusega süüdi esimese ja teise astme kuritegude toimepanemises. KarS § 76 lg 2 p 2 järgi esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on KarS §-i 76 lg 2 p 2 tingimused täidetud. Seega on olemas formaalne alus Alar Pesori tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Alar Pesor on varem korduvalt karistatud erinevate kuritegude toimepanemise eest. Tema katseaeg on ebaõnnestunud uute kuritegude toimepanemise tõttu. Kriminaalhooldusametniku hinnangule ei ole Alar Pesor suutnud kinni pidada kontrollnõuetest ja kohustustest, mis nõuavad dostsipliini ja täpsust. Vaatamata eelnevale on otstarbekas Alar Pesor vabastada karistuse kandmiselt ennetähtaegselt. Arvestades seda, et Alar Pesor vabaneb juba käesoleva aasta juunis, on kriminaalhooldus tema suhtes parem variant kui vabanemine ilma igasusuguse kontrollita. Alar Pesoril on olemas elukoht oma vanemate juures ja isa on valmis võtma ta enda juurde tööle (isa töötab eraisikust ettevõtjana ja teeb ehitustöid). Alar Pesor on kuriteod toime pannud alkoholijoobes ning ta on kergesti teiste poolt mõjutatav. Eeltoodut silmas pidades tuleb talle määrata kohustused mitte tarvitada katseaajal alkoholi, osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides ja pöörduda psühhiaatri või psühholoogi vastuvõtule ning läbida spetsialisti poolt vajalikuks peetud ravi. Selleks, et Alar Pesor tuleks oma eluga igapäevaselt toime ning saaks toetada materiaalselt ka oma last, tuleb talle määrata kohustus asuda tööle hiljemalt 1 kuu joosul alates vabanemisest. Alar Pesori ärakandmata karistuse osa on lühem kui üks aasta. Seega tuleb vastavalt KarS §-le 76 lg 4 katseaja pikkuseks määrata 1 aasta. Kui Alar Pesor katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus tulenevalt KarS § 76 lg-st 5 kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Vastavalt KarS § 76 lg-le 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka sellisel juhul, kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega.