Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
23. märts 2010. a
Kriminaalasja number
1-09-4134
Kohtukoosseis
Paavo Randma, Malle Preimer, Urmas Reinola
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 14. detsembri 2009. a otsus
Apellatsiooni esitaja
L.E, ik: xxx; elukoht: xxxxxxx xxxxxxx xxx xxxxxxx xxxxxxx xx-xxx; varasemalt kriminaalkorras karistatud 14 korda Jätta L.E esitatud apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata
Resolutsioon
Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Sisuliselt tähendab see isiku suhtes teatud prognoosotsuse tegemist – kohus usub, et isik ei pane enam toime uusi õigusrikkumisi, mis võimaldabki jätta mõistetud karistuse täitmisele pööramata. 5.2 Selleks, et säilitada sanktsioonisüsteemi sisemine loogika, peavad nimetatud asjaolud täiel määral eksisteerima ringkonnakohtu hinnangul ka olukorras, kus taotletakse toimepandud kuriteo eest mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust (RKKKo 3-1-1-99-06, p 19), peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. 5.3 Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole tuvastatav üks ega teine nimetatud tingimustest. Toimepandud kuritegusid ei iseloomusta mingi märkimisväärne eripära – süüdistatav püüdis varastada hügieenitarbeid, toiduaineid, aga samuti „Fiskars“ nugasid. L.E on varasemalt kriminaalkorras karistatud 14. korda, seejuures valdavalt varavastaste süütegude eest (millele lisanduvad veel hulgalised väärteod, mis on kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 järgi). Sisuliselt on nende asjaolude taustal tuvastatav, et süüdistatava jaoks on varavastaste süütegude toimepanemine kujunenud eluviisiks ning sissetulekuallikaks. Ka varasematel kordadel on süüdistatav kinnitanud, et ta ei soovi enam kuritegusid sooritada ning on otsustanud õiguskuuleka elu kasuks; kummatigi ei ole ta seda lubadust siiani aga täitnud, pannes peatselt pärast mõistetud karistuse ärakandmist toime uue varavastase kuriteo. Ka käesolevas kriminaalasjas vaatluse all olevad kuriteod pani L.E toime lühikest aega peale eelmise karistuse kandmiselt vabanemist. Seega on ainetu juba rääkida usaldusest süüdistatava suhtes, et ta ei pane toime uusi õigusrikkumisi ning täidab talle asetatud nõudeid. Kirjeldatud asjaolud näitavad üheselt, et L.E ei ole isikuks, kelle suhtes saaks asendada mõistetud karistuse üldkasuliku tööga. Seega on juba eos välistatud küsimuse vaagimine, kas tuleks kõne alla süüdistatavale mõistetud karistuse asendamine üldkasuliku tööga KarS § 69 sätete alusel.
Paavo Randma
Malle Preimer
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.