1-10-3570/3 - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määrus edasikaebamisele ei kuulu. Maakohus tuvastas Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna prokuröri abi Anneli Pärt esitas kohtule kriminaalmenetluse lõpetamise ja süüteo vahetu objekti konfiskeerimise taotluse Konstantin Reznichenko suhtes. Taotluses palub Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna prokuröri abi Anneli Pärt lõpetada kriminaalmenetlus Konstantin Reznichenko suhtes KarS 392 lg 1- 25 lg 1, 2 järgi avaliku menetlushuvi puudumisel, kuna süü ei ole suur; määrata Konstantin Reznichenkole kohustus – teha 150 tundi üldkasuliku tööd hiljemalt 22.09.2010.a; konfiskeerida Konstantin Reznichenko poolt 30.11.2009.a toime pandud süüteo katse vahetuks objektiks olnud elektrošokki põhjustav seade EŠY 200 (number 02627 02). Kriminaalasjas nr 09913000101 on kogutud piisavalt tõendeid kahtlustamaks Konstantin Reznichenkot KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi selles, et tema, 30.11.2009 kell 03:50 saabudes Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki Narva TP tollikontrolli tsooni mööda sõiduautode liiklusriba sõiduauto Audi 100 C4 reg.nr 452TFB, üritas toimetada üle Euroopa Ühenduse tollipiiri keelatud ja eriluba nõudvat strateegilist kaupa – nimelt oli tollikontrolli käigus avastatud sõiduki tagaistmelt Konstantin Reznichenkole kuuluv elektrišokki põhjustav seade EŠY 200 (number 02627 02), mis võeti vastavalt veoki läbivaatuse aktile tolliametnike poolt ära. Relvaseaduse § 20 lg 3 kohaselt on elektrišokirelv tsiviilkäibes keelatud. Konstantin Reznichenko, jättes elektrišokirelva sisseveoks nõutava eriloa taotlemata ja tollile esitamata, pani toime strateegilise kauba seaduse §-s 2 lg 1 täheldatud sõjalise kauba, mis on loetletud Vabariigi Valitsuse 22. mai 2008 määrusega nr. 85 kehtestatud strateegiliste kaupade nimekirja lisas „sõjaliste kaupade nimekiri“ kategoorias nr. EST 7 - muud riigi julgeoleku ja avaliku turvalisuse tagamiseks (sh massirahutuste kontrollimiseks) kasutatavad kaubad: f. kaasaskantavad massirahutuste kontrolliks või enesekaitseks määratud elektrišokki põhjustavad vahendid (näiteks elektrišokikilbid, -nuiad, -püssid ja -noolepüssid) ja nende spetsiaalsed komponendid, Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki ebaseadusliku sisseveo katse. Võttes arvesse, et Konstantin Reznichenko püüdis üle EÜ tollipiiri toimetada vaid ühe elektrišokirelva, mis on tema töövahend Vene Föderatsiooni territooriumil (töötab miilitsas), varalist kahju tema tegudega tekitatud ei ole, teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud, ta tunnistab oma süüd ning kahetseb puhtsüdamlikult, Karistusregistris ei ole kehtivaid andmeid tema karistatuse kohta, seega puudub käesolevas kriminaalasjas avalik menetlushuvi. Kuna uurimise käigus ei ole tuvastatud kahtlustatava karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes, siis ei ole tema süü suur ning kriminaalasja menetluse võib sel alusel lõpetada, pannes Konstantin Reznichenkole tema nõusolekul kohustuse teha 150 tundi üldkasulikku tööd. Samuti on prokuratuur seisukohal, et vastavalt KarS § 392 lg 4 ja § 83 lg 2 kuulub käesoleva kriminaalasja esemeks oleva kuriteo vahetuks objektiks olnud ese – elektrišokki põhjustav seade EŠY 200 (number 02627 02) - konfiskeerimisele. Konstantin Reznichenko on kriminaalmenetluse lõpetamisega ja kohustuse täitmisega nõus.

Maakohtu seisukoht KrMS § 202 lg 4 kohaselt lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. Prokuratuuri taotluses esitatud asjaolud on usaldusväärsed ja ammendavad ning kohus ei pidanud vajalikuks taotluse lahendamiseks kutsuda kohtusse prokuröri ega kahtlustatavat. KrMS § 202 lg 1 p 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leidis, et Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus vastab KrMS §-s 202 lg 1 p 1 sätestatud asjaoludele, mis võimaldavad kriminaalmenetluse lõpetamist. Konstantin Reznichenkot kahtlustatakse KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 1,2 järgi, mis on teise raskusastme kuritegu. Ta on varem kriminaalkorras karistamata. Konstantin Reznichenko süü toimepandud teos ei ole suur ja asja protsessiosalistel puudub avalik huvi. Konstantin Reznichenko on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning kohustusega teha 150 tundi üldkasulikku tööd hiljemalt 22.09.2010.a. Lähtudes ülalmainitust, tuleb lõpetada kriminaalmenetlus Konstantin Reznichenko süüdistuses KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 1,2 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. KarS § 392 lg 4 alusel konfiskeerib kohus käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS §-s 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele (KrMS § 385 p 7) ei saa esitada määruskaebust. Kohus teeb määruse eeltoodule tuginedes ja juhindudes KrMS § 202 lg 4.