1-09-16125
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. märts 2010.a Tallinn
Kriminaalasja number
1-09-16125
Kohtukoosseis
Eesistuja Meelika Aava, liikmed Malle Preimer ja Igor Amann
Kohtuistungi sekretär
Kea Lemming
Tõlk
Svetlana Talli
Kohtuistungi toimumise aeg ja 16. märts 2010.a Tallinnas, avalik kohtuistung koht G.J-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav G.J
Prokurör
Ülle Jaanhold
Süüdistatav
Kaitsja
detsembri
2009.a
otsus
G.J xxx, elukoht xxxxxxx xxxxxxx xxx xxx-xx, ei tööta, varem 4 korda kohtu poolt karistatud, viimati Harju Maakohtu 19. juuni 2008.a otsusega KarS § 266 lg 1 ja 418 lg 1 järgi 3 kuu 8 päeva vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga, Harju Maakohtu 27.10.2008.a määrusega pöörati kohtuotsus täitmisele, vahi all 16.04.2009.a Advokaat Kadi Mägi
1(3)
Harju Maakohtu 16. detsembri 2009.a otsus G.J-i suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 22. märtsil 2010.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.
Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ega ka apellatsioonist ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et G.J kui töövõimelisel isikul esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. G.J kinnitas ringkonnakohtu istungil ka ise, et pärast vanglast vabanemist on ta võimeline määratud kaitsja tasu hüvitama. Vanglast vabaneb ta kuu aja pärast. Eelnevat arvestades on kohtukolleegium seisukohal, et G.J-ilt on menetluskulud seadusele tuginedes välja mõistetud. 5.3 KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 417 lg 2 kohaselt peab süüdimõistetu tasuma rahalise karistuse täies ulatuses kohtu arvelduskontole kohtuotsuse jõustumisest ühe kuu jooksul. KrMS § 424 näeb ette, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega ajatada kuni 1 aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegade kaupa. Eelnevast nähtub, et rahaliste nõuete ajatamise küsimuse otsustamine on ainult maakohtu täitmiskohtuniku pädevuses ning selle küsimuse lahendamine on võimalik vaid pärast kohtuotsuse jõustumist. Seega puuduvad ringkonnakohtul volitused menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks või ajatamiseks. Kui süüdistatav G.J jätkuvalt leiab, et tal on mõjuv põhjus menetluskulude tasumise ajatamiseks, siis on tal õigus pöörduda vastavasisulise avaldusega elukohajärgse maakohtu täitmiskohtuniku poole.
Meelika Aava
Malle Preimer
Igor Amann
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.