Kriminaalasi nr 1-07-3612
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
19 märts 2010 a Jõgeva kohtumaja (istung 15.03.2010.a Tartu kohtumajas)
Kriminaalasja number
1-07-3612
Täitmiskohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Tõlk
Nadežda Bõstrova
Prokurör
Katrin Lindpere
Kaitsja
Vandeadvokaat Marina Valge
Taotlus
Aleksei Kruglovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks
Süüdimõistetu
Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood 37610102235
Jätta Aleksei Kruglov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Aleksei Kruglov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 22.09.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-3612 KarS § 184 lg 2 ja § 202 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks on KarS § 64 lg 1 alusel 1 (3)
mõistetud 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 21.10.2004.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.10.2006.a ja lõpeb 16.10.2011.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 16.02.2010.a. 03.02.2010.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 15.03.2010.a seisuga on Aleksei Kruglovi kandmata karistusaeg 1 aasta 7 kuud 1 päev vangistust. Aleksei Kruglov on varem kriminaalkorras karistatud 4 korral: 1) 19.05.1998.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, § 207 lg 1 ja § 140 lg 2 p 3, 4 - § 15 lg 2 järgi 1 aasta vabadusekaotust; 2) 22.06.1999.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 ja § 140 lg 2 p 3, 4 järgi 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust; 3) 15.05.2001.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 ja § 202 5 lg 1 järgi 1 aasta 3 kuud vabadusekaotust; 4) 21.10.2004.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi 3 aastat vangistust, millest koheselt kuulus KarS § 74 lg 2 alusel ärakandmisele 2 aastat vangistust; 1 aasta vangistust mõisteti tingimisi 2-aastase katseajaga. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Aleksei Kruglovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör samuti ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna Kruglov varem karistatud korduvalt, kandud vanglakaristust. Ta on saanud ka tingimisi karistuse, kuid katseajal jätkas samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Vanglas ei ole Kruglov käitunud ideaalselt, teda karistatud 3 korral distsiplinaarkorras. Uue kuriteo toimepanemise riski on Kruglovi osas väga kõrgeks tulenevalt tema varasemast elukäigust. Kaitsja toetab Aleksei Kruglovi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et kinnipeetaval on soov vabaneda narkootikumide sõltuvusest, vangla ei aita kaasa selle probleemi lahendamisel. Aleksei Kruglovi enda juurde võtmiseks on andnud nõusoleku narkomaanide rehabilitatsioonikeskus, kus tingimused oma ranguselt on võrreldavad vanglaga ja seetõttu kaitsja leiab, et Kruglovi võiks vabastada ennetähtaegselt. Aleksei Kruglov palub ennast vabastada enne tähtaega, kuna ta on nüüd otsustanud narkootikumidest loobuda ja soovib selleks kasutada rehabilitatsioonikeskuse kaasabi. Ta on ka varem üritanud loobuda, kuid see pole õnnestunud. Käesolevalt on ta saanud nii vanaks, et edasi tahab jätkata seaduskuulekalt. Ta on suhelnud rehabilitatsioonikeskuse töötajatega ja on teadlik tingimustest, mis teda seal ootavad ning on valmis neid täitma. Samuti loodab ta saada abi edaspidi töökoha leidmiseks. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Aleksei Kruglov on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära süüdimõistetu, tema kaitsja ning prokuröri arvamuse, on seisukohal, et käesoleval ajal oleks Aleksei Kruglovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
2 (3)
Kohus nõustub kinnipeetava ja tema kaitsja arvamusega selle kohta, et rehabilitatsioonikeskuses elamisest võiks olla oluline abi Aleksei Kruglovile selleks, et loobuda narkootikumide tarvitamisest ja kohanduda edaspidiselt seaduskuuleka eluga. Kuid ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et süüdimõistetu on isik, kes on kriminaalkorras karistatud viiel korral ja hetkel kannab karistust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ajal, kui ta oli tingimuslikult vabastatud eelmise kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest. Lisaks sellele, et ta pani katseajal toime uued kuriteod, ei kulgenud ka kriminaalhooldus probleemideta – Aleksei Kruglov rikkus katseajal kontrollnõudeid, mistõttu pikendati tema katseaega ja määrati täiendavaid kohustusi. Vaatamata antud võimalustele jätkas ta kuritegude toimepanemist. Aleksei Kruglovi suhtumist talle pandud kohustuste täitmisse iseloomustab kohtu arvates ka asjaolu, et vangistuse ajal on ta jätkuvalt rikkunud kehtestatud reegleid – teda on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ning hetkel omab ta ühe kustumata distsiplinaarkaristuse. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab ka reaalselt käitumisega vangistuses näitama, et tema soov muutuda pole vaid paljasõnaline. Vangla iseloomustusest nähtub, et Aleksei Kruglov küll tunnistab oma probleeme, kuid ei hinda neid alati objektiivselt ning keskendub pigem lühiajalistele ja kiiretele lahendustele. Pikemaajalisi probleeme eirab ja ei ole harjunud igapäevaeluga adekvaatselt ja iseseisvalt toime tulema. Vangistuse ajal ei ole ta osalenud üheski programmis. Kohus leiab, et riskifaktorite alandamiseks tuleks Aleksei Krugloviga juba enne vanglast vabanemist asuda läbi viima kuriteo või sõltuvuse põhist sekkumist kaasates teda vastavatesse programmidesse. Peale eeltoodud tingimuste täitmist, s.o korrektne käitumine vangistuses ja aktiivne tegelemine sõltuvusprobleemi ning toimetulekuga, oleks kohtul võimalus kaaluda Aleksei Kruglovi ennetähtaegset vabastamist. Ka siis on võimalik tema elama suunamine Narkomaanide ja Alkohoolikute Rehabilitatsioonikeskusesse, et saada vabanemisjärgset tuge narkootikumivabaks eluks. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et käesolevalt oleks Aleksei Kruglovi vabastamine ennatlik ja ta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426, § 432.
Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.