1-09-15326/14 - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võib kümne päeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Maakohus tuvastas Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.10.2009.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-15326 tunnistati D.Z süüdi KarS § 199 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 kohaselt asendati D.Z-ile mõistetud vangistus süüdistatava nõusolekul üldkasuliku tööga 120 (ühesaja kahekümne) tunni ulatuses ja KarS § 69 lg 3 kohaselt määrati tööde tegemise tähtajaks 4 (neli) kuud. KarS § 69 lg 4 järgi üldkasuliku töö tegemisel peab D.Z järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75-s sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.10.2009.a kohtuotsus on jõustunud 06.11.2009.a. 04.03.2010.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja läbivaatamiseks erakorraline ettekanne nr 22878 D.Z-i suhtes ettepanekuga pöörata karistus täitmisele. Errakorralisest ettekandest nähtub, et D.Z ei täida temale kohtu poolt määratud ÜKT tunde. Samuti ei ilmunud ta kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. D.Z ei ilmunud kindlaksmääratud registreerimistele 21.12.2009.a, 08.02.2010.a ning 04.03.2010.a. Ta ei pea kinni koostatud üldkasuliku töö täitmise ajakavadest ja hoiab kõrvale üldkasuliku töö täitmisest: 1) 20.11.2009.a koostatud ajakava järgi pidi tegema 80 tundi, tegi 14 tundi üldkasulikku tööd; 2) 25.01.2010.a koostatud ajakava järgi pidi tegema 36 tundi, tegi 26 tundi üldkasulikku tööd; 3) 10.02.2010.a koostatud ajakava järgi pidi tegema 80 tundi, tegi ainult 2 tundi. 09.12.2009.a seletuses kirjutas D.Z , et 26.11.2009.a ei tulnud enam üldkasulikule tööle, sest sõitis Tallinnasse juhutöödele. Tallinnas viibis kuni 08.12.2009.a. 25.01.2010.a seletuses kirjutas D.Z , et 21.12.2009.a ei tulnud registreerimisele, sest kaotas meelespeakaardi ära. 11.01.2010.a ja 20.01.2010.a ei saanud kodust välja, sest polnud võtit. 10.02.2010.a seletas D.Z , et 03.02.2010.a lahkus üldkasuliku töö tegemiselt varem perekondlikel põhjustel, sest sõbranna laps oli vaja peale arstilkäiku lasteaeda viia. 04.02.2010.a ei teinud üldkasulikku tööd, sest käis kohtus. 05.02.2010.a ei läinud üldkasulikule tööle, sest kõht valutas. 08.02.2010.a ei tulnud registreerimisele, sest oli kodus luku taga. Samas oli Aleksandri ema 09.02.2010.a telefonivestluses kriminaalhooldajaga rääkinud, et eile põhjendas Aleksandr talle registreerimisele mitteminekut sellega, et jäi magama. 15.02.2010.a telefonivestluses selgitas D.Z , et ootas, kas kohus mõistab vangistuse või mitte. Sellepärast ei alustanudki üldkasulikku tööd 11.02.2010.a. 01.03.2010.a telefonivestluses teatas D.Z-i ema, et Aleksandr on haige, palavikus. 04.03.2010.a telefonivestluses ei osanud ema öelda, miks Aleksandr registreerimisele ei tulnud.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil palus kriminaalhooldusametnik pöörata D.Z-ile mõistetud karistuse täitmisele, kuna D.Z ei täida temale kohtu poolt määratud ÜKT tunde. Samuti ei ilmunud ta kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta. Kriminaalhooldusalune D.Z ei ole nõus sellega, et pöörata karistus täitmisele, lubas teha talle määratud üldkasulikku tööd. Prokurör arvas, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne D.Z-i suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. On alused kohtuotsuse täitmisele pööramiseks. D.Z rikkus nõudeid, mis olid talle KarS § 75 alusel määratud. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud üle menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek D.Z-i suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 6 alusel kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune D.Z rikkus kohtu poolt määratud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele. Ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimistele ilma mõjuva põhjuseta 21.12.2009.a, 08.02.2010.a, 04.03.2010.a, rikkudes sellega KarS § 75 lg 1 p 2. Samuti D.Z ei täitnud temale kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tunde täies ulatuses, tegemata on 78 üldkasuliku töö tundi. Seega on olemas alused vangistuse täitmise pööramiseks. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut, D.Z-i seletusi rikkumiste kohta, on kohus veendunud, et D.Z hoidus teadlikult ja tahtlikult kõrvale käitumiskontrolli teostamisest ja üldkasuliku töö tegemisest ning tema seletused rikkumiste kohta ei ole eluliselt usutavad ning põhjendatud. Kohus leiab, et kriminaalhoolduse jätkamine D.Z-i suhtes ei ole otstarbekas. Seega tuleb pöörata Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.10.2009.a kohtuotsusega nr 1-09-15326 mõistetud karistus - 2 (kaks) kuud vangistust, täitmisele. Kuna D.Z on jäänud täitmata 78 ÜKT tunde ning kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega, siis ärakandmisele kuulub 39 päeva (1 kuu ja 9 päeva) vangistust. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 428, 432 lg 3. Mari-Liis Avikson Kohtunik 3(3)