ÄRAKIRI
1-09-6701
M Ä Ä R U S
16.märtsil 2010, Rakvere kohtumajas, Viru Maakohtu täitmiskohtunik Anu Ammer, läbi vaadanud V.L-i avalduse, t e g i k i n d l a k s: Viru Maakohtu 11.05.2009 kohtuotsusega käskmenetluses mõisteti V.L süüdi KarS § 121 järgi ja karistati teda rahalise karistusega 60 miinimumpäevamäära ulatuses ehk 3000 krooni riigituludesse. Samas mõisteti temalt riigituludesse 6525 krooni sundraha ja 420 krooni kaitsetasu. Käskmenetluses tehtud kohtuotsust ta ei vaidlustanud, ega taotlenud selle läbivaatamist üldmenetluses ning kohtuotsus jõustus 06.10.2009. 15.01.2010 esitas V.L kohtule avalduse, milles taotleb rahalise karistuse asendamist vangistusega või selle võimatuse korral rahalise karistuse ning menetluskulude ositi tasumist. Ta ei soovi karistuse kandmisest kõrvale hoiduda, kuid seoses raske majandusliku olukorraga ei ole tal võimalik kohustust ühes osas tasuda. Avalduse kohaselt on V.L orb, kes õpib xxxx 1.kursusel. Tema ainsaks sissetulekuks on toitjakaotuspension xxxx krooni kuus. Süüdimõistetu avalduses esitatut kinnitab avaldusele lisatud xxxxx sotsiaalhoolekandeteenistuse kaaskiri, millega tõendatakse, et V.L on xxxx, kes elab xxxx vallale kuuluvas sotsiaalkorteris ning õpib xxxx. Kuna tema ainsaks sissetulekuks on xxxx, siis tasub xxxx vald õppeperioodil V.L-i eluasemekulud. Sotsiaalhoolekandeteenistus toetab V.L-i avaldust rahalise karistuse asendamiseks või selle maksegraafiku alusel tasumiseks. Kohus leiab, et seaduslik alus V.L-ile mõistetud rahalise karistuse asendamiseks tema enda avalduse alusel puudub ning seetõttu tuleb tema taotlus selle osas rahuldamata jätta. KrMS § 417 lg 3 sätete kohaselt esitab taotluse rahalise karistuse täitmisele pööramiseks kohtutäitur, kui süüdimõistetu ei ole rahalist karistust tasunud määratud tähtpäevaks. Seaduseandja ei ole ette näinud võimalust, et süüdimõistetu ise taotleks karistuse asendamist. Täitemenetluse seadustiku § 206 lg 2 sätestab, et kui rahalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita ja rahalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale või vara puudumise korral teeb täitmiskohtunikule avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamise otsustamiseks karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras. KarS § 70 lg 1 alusel asendab kohus rahalise karistuse vangistuse või üldkasuliku tööga, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat. Samas leiab kohus, et ka taotlus rahalise karistuse ositi tasumise võimaldamiseks ei kuulu läbivaatamisele, kuna süüdimõistetu on 22.02.2010 esitanud Harju Maakohtule taotluse, milles palub võimaldada temalt välja mõistetud menetluskulude ja kohtutäituri tasude ositi tasumist. Tegemist on kahe samasisulise taotlusega samas kohtuasjas. Kuna kohtuinfosüsteemi andmebaasi kohaselt on Harju Maakohus 04.03.2010 teinud kohtuasjas määruse, millega juba on võimaldatud süüdimõistetul rahalise karistuse ositi tasumine, siis käesolevas asjas jätab kohus rahalise karistuse ositi tasumise taotluse läbi vaatamata.