Kohtulahend

§ 1043 ja §

1045 lg 1 p 4 alusel solidaarselt V.G-lt ja T.V-lt R.R. kasuks 3000.- (kolm tuhat) krooni. KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista välja V.G-lt menetluskuluna 4 000.- (neli tuhat) krooni sundraha. Ülejäänud menetluskulud jätta riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista välja T.V-lt menetluskuluna 3 000.- (kolm tuhat) krooni sundraha. Ülejäänud menetluskulud jätta riigi kanda. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja number, menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu Kriminaalasjas süüdistatakse V.G selles, et tema KarS § 121 järgi kvalifitseeritavate kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli käigus, grupis koos T.V-ga 07.01.2010 kella 01.40 paiku Tartu linnas, Lepiku tänav 9 maja trepikojas ja Tartu linnas Kõrvitsa tänaval kasutasid füüsilist vägivalda V.V. suhtes. 07.01.2009 kella 01.40 paiku T.V Tartus Lepiku tänaval asuva maja number 9 trepikojas kolmandal korrusel lõi V.V. t vähemalt kahel korral rusikaga näo piirkonda, seejärel jooksis V.V. Lepiku 9 majast välja, talle järgnes T.V, kes püüdis V.V. Kõrvitsa tänaval kinni ja lõi V.V. t korduvalt rusikaga näkku ja kõhtu, ning jalgadega sääre piirkonda. Samal ajal V.G lähenes V.V. le selja tagant ja lõi V.V. t terava esemega vasakule poole abaluu piirkonda. Oma tegevusega põhjustasid T.V ja V.G V.V. le füüsilist valu, ning vasakul pool abaluu piirkonnas asetseva haava. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli käigus, grupis koos T.V-ga 07.01.2010 kella 02:00 paiku Tartu linnas, Lepiku tänav 9 korteris number 18 ja Lepiku tänaval asuva maja number 9 trepikojas, ning Lepiku tänava maja number 9 sisehoovis kasutasid füüsilist vägivalda R.R. suhtes. 07.01.2010 kella 02.00 paiku Tartu linnas Lepiku tänav 9 - 18 korteris V.G lõi R.R. mitmeid kordi praepanniga pea piirkonda, seejärel jooksis kannatanu korterist välja, maja trepikojas peksid V.G ja T.V kannatanut jalgadega, ning V.G peksis kannatanut puidust lauajupiga. Seejärel peksid T.V ja V.G R.R. Tartu linnas Lepiku tänava maja number 9 sisehoovis puidust lauajupiga. Oma tegevusega põhjustasid T.V ja V.G R.R. füüsilist valu ja

tervisekahjustused. Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus: Süüdi mõista V.G KarS § 121 järgi ja karistada teda 1 kuulise vangistusega. KarS § 74 lg.1 kohaselt jätta V.G-le mõistetav karistus tingimisi kohaldamata, määrates KarS § 74 lg.3 kohaselt V.G-le katseajaks 2 aastat. KarS § 74 lg.1 kohaselt allutada katseaja kestel V.G käitumiskontrollile, kohustades teda täitma KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Välja mõista V.G-lt solidaarselt T.V-ga kannatanu R.R. kasuks 3000 krooni Välja mõista V.G-lt kohtueelse menetluse kulud: 1.Kaitsja Mare Laur tasu eeluurimisel 420 krooni. 2.Kaitsja Mare Laur tasu kokkuleppemenetluse sõlmimisel prokuratuuris 420 krooni. Kriminaalasjas süüdistatakse T.V selles, et tema isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli käigus, grupis koos V.G-ga 07.01.2010 kella 01.40 paiku Tartu linnas, Lepiku tänav 9 maja trepikojas ja Tartu linnas Kõrvitsa tänaval kasutas füüsilist vägivalda V.V. suhtes. 07.01.2009 kella 01.40 paiku T.V Tartus Lepiku tänaval asuva maja number 9 trepikojas kolmandal korrusel lõi V.V. t vähemalt kahel korral rusikaga näo piirkonda, seejärel jooksis V.V. Lepiku 9 majast välja, talle järgnes T.V, kes püüdis V.V. Kõrvitsa tänaval kinni ja lõi V.V. t korduvalt rusikaga näkku ja kõhtu, ning jalgadega sääre piirkonda. Samal ajal V.G lähenes V.V. le selja tagant ja lõi V.V. t terava esemega vasakule poole abaluu piirkonda. Oma tegevusega põhjustasid T.V ja V.G V.V. le füüsilist valu, ning vasakul pool abaluu piirkonnas asetseva haava. ..... selles, et tema isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli käigus, grupis koos V.G-ga 07.01.2010 kella 02:00 paiku Tartu linnas, Lepiku tänav 9 korteris number 18 ja Lepiku tänaval asuva maja number 9 trepikojas, ning Lepiku tänava maja number 9 sisehoovis kasutasid füüsilist vägivalda R.R. suhtes. 07.01.2010 kella 02.00 paiku Tartu linnas Lepiku tänav 9 - 18 korteris V.G lõi R.R. mitmeid kordi praepanniga pea piirkonda, seejärel jooksis kannatanu korterist välja, maja trepikojas peksid V.G ja T.V kannatanut jalgadega, ning V.G peksis kannatanut puidust lauajupiga. Seejärel peksid T.V ja V.G R.R. Tartu linnas Lepiku tänava maja number 9 sisehoovis puidust lauajupiga. Oma tegevusega põhjustasid T.V ja V.G R.R. füüsilist valu. Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega pani T.V toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus: Süüdi mõista T.V KarS § 121 järgi ja karistada teda 2 kuulise vangistusega. KarS § 74 lg.1 kohaselt jätta T.V mõistetav karistus tingimisi kohaldamata, määrates KarS § 74 lg.3 kohaselt T.V katseajaks 18 kuud KarS § 74 lg.1 kohaselt allutada katseaja kestel T.V käitumiskontrollile, kohustades teda täitma KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Välja mõista T.V-lt solidaarselt V.G-ga kannatanu R.R. kasuks 3000 krooni Välja mõista T.V-lt kohtueelse menetluse kulud: kaitsja Aivar Kello tasu eeluurimisel 420 krooni kaitsja Aivar Kello tasu kokkuleppemenetluse sõlmimisel prokuratuuris 840 krooni. Asitõendid: • V.V. le kuuluv villane kampsun pakendatud paberkotti, tähistatud numbriga 1 ja lisatud kriminaalasja juurde; - kuulub hävitamisele • V.V. le kuuluv pikkade varrukatega särk pakendatud paberkotti, tähistatud numbriga 2 ja lisatud kriminaalasja juurde- kuulub hävitamisele • Mobiiltelefoni esipaneel ja aku millel kiri 3310 ja kuupäev 20.01.09, loendamatu allkiri ja hind 170 krooni tagastatud T.V; • Mobiiltelefoni Nokia 3310 IMEI koodiga 351342802740028, sinist värvi esipaneel, sinist värvi, kaheks tükiks purunenud tagapaneel, valget värvi aku ja hõbedast värvi klahvid tagastatud R.R.; II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja ta nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et V.G ja T.V , nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatavad on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse V.G ja T.V süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu isiklikku õigust. VÕS § 128 lg 1 kohaselt kuulub hüvitamisele varaline või mittevaraline kahju. VÕS § 128 lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 137 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku

suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Solidaarvõlgnike suhte võlausaldajaga (kriminaalmenetluses kannatanuga) määratleb VÕS § 65 lg 1 - kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kohus on seisukohal, et V.G ja T.V on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanule-tsiviilhagejale mittevaralist kahju. Eeltoodust tulenevalt kuulub tsiviilhagi rahuldamisele. Süüdistatavad võtsid kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagi õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta. IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on sundraha suuruseks II astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alammäära, s.o. 6 525.- krooni. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades V.G ja T.V varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid, on põhjendatud nende osas jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda.

Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.