Kohtulahend

SÜÜDISTUS:

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

APELLATSIOON:

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

kaetuks lugemise põhimõtte kohaldamist. Samuti on taotletud alternatiivselt kas karistusest tingimisi vabastamist KarS § 74 alusel või vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. KrMS § 331 lg 4 alusel ei ole apellandil ega teistel kohtumenetluse pooltel õigust kohtulikul arutamisel väljuda apellatsiooni piirest, seega jätab kohtukolleegium tähelepanuta süüdistatava poolt ringkonnakohtus esitatud kirjalikus selgituses esitatud üksikkaristuste muutmise taotluse kuna selles osas pole apellatsioonis otsust vaidlustatud. 6.1 Maakohus on otsuses põhjendanud miks A.D-le liitkaristuse mõistmisel tuleb üksikkaristused liita ja seda täies ulatuses. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega ja leiab, et kuriteod olid toime pandud erineval viisil, erinevate kannatanute suhtes ja kuigi kuritegude toimepanemise vahele ei jää aastad vaid kuud, ei ole alust lugeda need ühel ajal toimepanduks või ühe tahtlusega toimepanduks. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt omandi vastu suunatud süstemaatiliselt toimepandud kuritegudes ja vara vastu tervikuna suunatud kuriteos süüdimõistmisel oli kohus antud juhul õigustatud liitma karistused täies ulatuses.

Apellant leiab, et kuritegude arv ei saa olla aluseks tema tingimisi karistusest vabastamata jätmiseks. Kohtukolleegium märgib, et karistusest tingimisi vabastamise aluseks on teo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Karistusest tingimisi vabastamine on üldjuhul võimalik kui väikese raskusastmega kuriteo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega. Seega kuriteo toimepanemise asjaolud on arvestatavad süüdlase tingimisi vabastamise küsimuse otsustamisel, sealjuures oli kohus õigustatud arvestama ka toimepandud kuritegude arvu. A.D on toime pannud ühe kelmuse episoodi ja kolm võõra vara varguse episoodi, kusjuures kõikide vargustega tekitati kannatanutele oluline varaline kahju. Süüdistatav tungis võõrastesse eramutesse, lõhkudes sissepääsemiseks vara. Kohtukolleegium leiab, et kuriteo toimepanemise tehiolude osas pole tuvastatavad erilised asjaolud, mis tingiksid süüdlase karistusest tingimisi vabastamise. Sellistele asjaoludele puudub viide ka apellatsioonis. Süüdlase isikust lähtuvalt osutab kohtukolleegium, et KarS § 74 alusel karistusest tingimisi vabastamine süüdlase allutamisega käitumiskontrollile pole välistatud ka varem korduvalt karistatud isikute suhtes. Seega seadusandja ei ole otseselt keelanud varem kriminaalkorras karistatud isikuid tingimisi karistusest vabastada, kuid nagu juba ülalpool on märgitud, peavad esinema süüdlase isiku osas märkimisväärsed erisused. Samuti tuleb silmas pidada, et kuna kriminaalhoolduse sisuks on sotsiaaltöö, tuleb kaaluda kas isiku kuriteo toimepanemisele viinud tegurid on sotsiaaltööga kõrvaldatavad ning kas kohus on veendunud, et süüdlase poolt katseaja läbimine on edukas. Vastavalt kohtueelsel uurimisel antud ütlustele, pani süüdistatav varavastased kuriteod toime kuna tal tekkisid rahalised raskused/ I kd. t.lk. 120-127/. Apellatsioonis on märgitud, et tal on elukoht, perekond ja hooajaline töö. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul puudub igasugune kindlus, et A.D, kes pole suutnud tasuda väärtegude toimepanemiste eest väljamõistetud rahalisi väikesesummalisi trahve ja kes oma eluga toimetulemiseks pani toime vargusi, nüüd, kui süüdlaselt on otsusega välja mõistetud kokku üle 100 000 tuhande krooni tsiviilhagi olukorras, kus tal puudub ametlik, kindel töökoht ja sissetulek, on võimeline organiseerima oma elu nii, et igasugused rahalised raskused puuduvad ning et ta suudab vabaduses viibides hoiduda uute varavastaste kuritegude toimepanemistest. Apellatsioonikohtu istungil süüdistatav väitis, et hooajaline töö, millele on tehtud viited ka apellatsioonis, on tal olnud pikemat aega, kuid ka selline asjaolu nagu ka perekonna olemasolu, ei ole toonud kaasa rahaliste nõuete tasumist ega ka seaduskuuleka elu elamist vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemisi. Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et ka A.D isiku osas puuduvad sellised erandlikud asjaolud mis tingiksid tema tingimisi karistusest vabastamise. Samuti pole A.D isikuks, kes sobiks kriminaalhooldusele. 6.3 Apellandi taotlus asendada temale mõistetud vangistus üldkasuliku tööga rahuldamisele ei kuulu. Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks osutada, et KarS § 69 lg 1 kehtestab üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused. Selle sätte kohaselt saab üldkasulikku tööd kohaldada kui süüdlast on karistatud maksimaalselt kaheaastase vangistusega ja süüdlane on nõus selle asendamisega üldkasuliku tööga.

Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et maakohtu istungi protokolli kohaselt ei ole ei kaitsja ega süüdistatav üles näidanud initsiatiivi karistuse asendamiseks ega ole sellekohast taotlust ega nõusolekut väljendanud. Seetõttu ei ole maakohus ka eraldi vangistuse asendamata jätmist põhistanud, küll aga on põhjendanud miks kohus leiab, et A.D peab kandma reaalset vangistust. Seega faktiliselt on maakohus välistanud ka karistuse asendamise. Antud juhul on kohus karistanud süüdlast KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta 9 kuulise vangistusega, apellatsioonis on süüdistatav väljendanud ka oma soovi üldkasuliku töö tegemiseks. Seega käeoleval ajal on mõlemad formaalsed alused olemas. Samas aga tuleb üldkasuliku töö kohaldamisel arvestada ka toimepandud kuritegude raskust ning süüdlase isikut. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt ka vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga peab kohus olema veendunud, et isik vabaduses viibides ei pane toime uusi kuritegusid. Peavad olema tuvastatavad nagu ka tingimisi karistuses vabastamisel mingid erandlikud asjaolud kas siis kuritegude tehioludes või süüdlase isiku suhtes, mis annaksid aluse mõistetud vangistuse asendamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei saa pärast kriminaalasja materjalide ja apellatsiooniga tutvumist jõuda veendumuseni, et esineksid asjaolud, mis annaksid aluse KarS § 69 kohaldamiseks. A.D varasem elukäik näitab, et teda on varem kriminaalhooldusele, kontrollnõuete järgimisele allutatud, kuid selline asjaolu pole teda kallutanud seaduskuulekale käitumisele. Samuti on teda korduvalt karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest, seega on tegemist isikuga, kellel on sõltuvusprobleeme alkoholi suhtes ning kellele ei sobi üldkasulik töö.

420.00) krooni võrra, milline summa tuleb jätta riigi kanda. Osaline menetluskude riigi kanda jätmine on lubatud ka seadusega.

IVI KESKÜLA

JULIA KATŠKOVSKAJA

PAAVO RANDMA

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.