lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-18025/17

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 09.03.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-09-18025/17
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
09.03.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1303
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-18025/7Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja03.12.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. märts 2010.a Tallinn

Kriminaalasja number

1-09- 18025

Kohtukoosseis

Eesistuja Malle Preimer, liikmed Paavo Randma ja Urmas Reinola

Kohtuistungi sekretär Tõlk

Tatjana Derkats Irina Leetberg

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

01. märts 2010.a, avalik kohtuistung, Tallinn

Kriminaalasi

M.R-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ja 200 lg 2 p 4 järgi lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 03. detsembri 2009.a otsus

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav M.R

Prokurör

Anneli Lumiste

Süüdistatav

M.R sünd 18.04.1983.a kodakondsuseta, elukoht xxxxxxx x-xx xxxxxxxxx, ei töötanud, varem seitsmel korral kohtu poolt karistatud, viimati 10.09.2008.a Harju Maakohtu poolt KarS § 331 järgi 7 kuu ja 15 päevase vangistusega, karistus kantud, vabanes 05.01.2009.a.

Kaitsja

Adv Anti Aasmaa

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 03. detsembri 2009.a otsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.M.R tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ja karistati 1 aastase vangistusega, KarS § 200 lg 2 p 4 järgi 6 aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. Eelvangistuses viibitud 5 päeva arvati karistusaja hulka ning karistuse alguseks loeti 27.09.2009.a. 2.1 M.R tunnistati KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi süüdi selles, et ta 16.02.2009.a Tallinnas xxxxxxxxx xx juures küsis T. T. raha 75 krooni ning T. T., nõustudes sellega, sisestas sularahaautomaati oma pangakaardi, et võtta 100 krooni, kuid M.R sisestas automaadi poolt väljastatavaks summaks 5000 krooni, eesmärgiga raha enda kätte saamisel see omastada avalikult, kuid vägivalda tarvitamata. Seejärel, tänutäheks T. T.ut kaisutades, võttis M.R T. T.u taskust mobiiltelefoni väärtusega 500 krooni. Saades telefoni ja 5000 krooni, jooksis M.R minema. Kannatanu hindab temale tekitatud kahjuks 5425 krooni, kuivõrd 75 krooni oli ta nõus vabatahtlikult loovutama; 2.2 selles, et ta 23.03.2009.a, olles varem korduvalt toime pannud vargusi, Viimsis R. E. F.AS kaupluses püüdis 399.80 krooni eest kaupa varastada, peeti aga pärast kassa läbimist kinni; 2.3 03.06.2009.a Haabneemes XXXXXX XXX X asuvas kaupluses G. T. püüdis 198.80 krooni väärtuses kaupa varastada, kuid kuritegu jäi lõpule viimata; 2.4 04.07.2009.a Tallinnas XXXXXXX XXX X juures küsis P. R. A. D. kuuluvat jalgratast, et sõita XXXXXXX XXX X juurde, kuid ratast ei tagastanud, tekitades kannatanule kokku 2740 krooni suuruse kahju ning 2.5 27.09.2009.a Tallinnas Nõmme raudteejaama juures asuvas pargis võttis avalikult H. L. jalgratta Trek 3500 krooni väärtuses. 2.6 KarS § 200 lg 2 p 4 järgi tunnistati M.R süüdi selles, et olles varem toime pannud röövimise, 16.04.2009.a Tallinnas Tervise 5a asuva Järve Haigla ja raudtee vahel asuvas parkmetsas püüdis M. M. jõuga käest käekotti rebida, nii et kannatanu kukkus näoli maha. M.R, kasutades ära kannatanu kukkumist ja vastupanuvõimetust, võttis M. M. käekoti koos selles olnud varaga kokku 3440 krooni väärtuses. Vägivallaga tekitas M.R kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – turselisuse nina piirkonnas, hematoomi vasaku silma ümbruses.

APELLATSIOONI SISU

3.M.R vaidlustab apellatsioonis talle süüks arvatud kuriteo KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ning leiab, et teo kvalifikatsioon ei ole õige ja ka kogutud tõendid kogumis ei anna alust hinnata tema poolt toimepandut röövimisena. 3.1 Apellant peab vajalikuks pöörata tähelepanu sellele, et kannatanu on esmalt kinnitanud, et mingit füüsilist valu ta ei tundnud ei kukkumisel ega sellel päeval üldse. Kui kannatanut teist korda küsitleti, hakkas ta kirjeldama kõiki haigusi (et valutab käsi, selg, pea ja põlved), mille

all kannatab ning samuti seda, et sai kuriteo tõttu trauma. Asjas aga puuduvad selle kohta igasugused tõendid. Kiirabi ei kutsutud, arsti poole kannatanu ei pöördunud. Samal ülekuulamisel on kannatanu väitnud, et ei rääkinud kuriteo päeval füüsilisest valust seetõttu, et oli šokis. Kuid ka selle kohta ei ole tõendeid. Fakt on see, et kannatanu on ise 16.04.2009.a kinnitanud, et pärast kuriteo toimepanemist ajas süüdistatavat mõni aeg taga, kutsus ise politsei ja sõitis koos politseipatrulliga süüdistatavat otsides ringi, sealjuures kurtmata oma tervise üle. See asjaolu ei lase lihtsalt uskuda neid kannatanu ütlusi, mida ta hiljem andnud on. 3.2 Olgugi et ta on ennast menetluse kestel kogu aeg süüdi tunnistanud, ei tähenda see seda, et kõik toimus nii, nagu seda räägib kannatanu teisel ülekuulamisel. Apellant on seisukohal, et tema tegusid ei ole alust hinnata röövimisena, KarS § 200 järgi kvalifitseeritud kuritegu tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 199 järgi mõista talle ka palju kergem karistus.

4.Apellatsioonile esitas vastuväited kannatanu M. M., kes kirjeldas kokkuvõtlikult tema suhtes M.R-i poolt toimepandut ning leidis, et maakohus on põhjendatult süüdistatava käitumist kui röövimist hinnanud.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

5.Prokurör leidis, et apellatsioon on põhjendamatu ega anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust. Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid KarS § 200 lg 2 p 4 järgi hinnatud kuriteo ümberkvalifitseerimist KarS § 199 järgi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. 6.1 Esmalt osundab kohtukolleegium, et röövimine on asja äravõtmine vägivallaga. Vägivald on oma sisult kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Füüsiline vägivald on kehalise jõu rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse asja üleminekuks süüdlasele (Riigikohtu otsused 3-1-1-13102; 3-1-1-11-03). Käesolevas süüdistusasjas on vaieldamatult tuvastatud, et kannatanu ei loovutanud oma vara M.R-ile ilma igasuguse vastupanuta, vaid hoidis tugevasti kotisangast kinni, süüdistatav aga rebis kotti järsult ning jõuga, mis põhjustas kannatanu näoli paiskumise. Seega rakendas süüdistatav kehalist jõudu kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava vastupanu mahasurumiseks ning sellega oli KarS § 200 obligatoorne koosseisutunnus – vägivald – realiseerunud. M.R-i tegudele antud õiguslikku hinnangut ei mõjusta iseenesest asjaolu, kas kannatanu tundis kukkumisel valu või mitte. 6.2 Samas ei nõustu kohtukolleegium ka apellatsiooniga osas, mis käsitleb kannatanu M. M. ütlusi ja seisukohta, nagu oleksid kannatanu poolt 16.04.2009.a ja 26.04.2009.a antud ütlused vastuolus. 16.04.2009.a, s.o röövi toimepanemise päeval on kannatanu kinnitanud, et tema käest koti jõuga tõmbamisest kukkus ta näoga vastu maad ning ninast hakkas verd jooksma. Samas lisas M. M., et füüsilist valu ta ei tundnud /tl 47/. Kannatanu poolt 26.04.2009.a antud ütlustest nähtub, et röövimise käigus sai ta siiski füüsilise trauma. Esimesel ülekuulamisel oli ta toimunust šokis ning ütleski, et valu ta kukkudes ei tundnud. Sama päeva õhtupoolikul hakkas aga pea valutama ja ringi käima. Nina oli paistes ja katsudes valus. Vasaku silma

ümbrus läks siniseks. Ta tundis, et terve keha hakkas valutama. Sellest teatas ta uurijale järgmisel päeval telefoni teel. Röövimine põhjustas talle tugeva psüühilise trauma /tl 76/. 6.3 Kohtukolleegium, analüüsides eelrefereeritud kannatanu ütlusi, on seisukohal, et need erinevatel aegadel antud ütlused on mõlemad oma sisult loogilised ja usutavad ning neis pole vastuolusid, mis võimaldaksid kannatanu sõnu kahtluse alla seada. Esmalt tuleb märkida, et kuivõrd kannatanu röövimise käigus kukkudes valu ja tervisekahjustusi peale verejooksu ninast ei tajunud, siis ta ei saanud ka neist asjaoludest samal päeval ülekuulamisel rääkida. Teisalt on kohtukolleegiumi hinnangul usutav ka see, et kukkudes kannatanu valu ei tundnud, kuivõrd tema suhtes äkki toime pandud jõhker ebaõigus võis tekitada eelkõige närvivapustuse ning varjutada valuaistingud. Need tervisekahjustused aga, mida kirjeldas kannatanu kümme päeva hiljem, võisid ka tavakodanikule arusaadavalt tekkida näoli killustikule kukkumisest. Seega on kohtukolleegiumi hinnangul mõlemad kannatanu ütlused loogilised ja usaldusväärsed ning maakohus on põhjendatult M.R-i süü tuvastamisel lähtunud neist kogumis. 6.4 Eelnevast lähtudes leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult M.R-i KarS § 200 lg 2 p 4 järgi süüdi tunnistanud süüdistuse täies mahus ning apellatsioonis esitatud väited ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust. 6.5 Ülaltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 03.12.2009.a otsuse M.R-i suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Malle Preimer

Paavo Randma

Urmas Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.