1-10-2313
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.03.2010.a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-10-2313 (09260103697)
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Kriminaalasi
P.M süüdistus KarS § 121 järgi käskmenetluses
Süüdistatav
P.M isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral: 05.08.2008.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 263 p 1, 4, § 201 lg 1, § 199 lg 2 p 4 järgi 2 aastat 6 kuud vangistust katseajaga 2 aastat 6 kuud; väärteokorras korduvalt karistatud tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 03.09.2009.a
Kaitsja
vandeadvokaat Karl Saavo Kohus
otsustas:
Edasikaebamise kord
Süüdimõistetul on 10 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest alates õigus esitada otsuse teinud kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus.
Kohus tuvastas: P.M süüdistatakse selles, et tema 19.08.2009.a kella 22.00 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx4 asuva maja korteris nr xxxtungis kallale xxxxxxxxxxxxxxxx, lükates ta vastu suure toa uksepiita, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse - kaks verevalumit parema käe õlavarrele Seega P.M, põhjustades lükkamisega teisele inimesele füüsilist valu ja tervisekahjustuse, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör esitas kohtule süüdistusakti, milles on teinud ettepaneku karistada P.M KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses, s.o 3000 krooni riigituludesse; KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 6 kuu jooksul, kohustades P.M tasuma mõistetud karistuse katteks igakuiselt 20. kuupäevaks vähemalt 500 krooni kuus alates 2010.a märtsist kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni. Kohtunik, vaadanud läbi kohtule esitatud materjalid, nõustus järeldustega, mis on esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta ning leidis, et käesolev asi on võimalik lahendada käskmenetluses. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. P.M puhul ei tuvastanud kohus vastutust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. Arvestades P.M süüd ja teo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavat on võimalik karistada rahalise karistusega prokuröri poolt taotletud määras. Rahaline karistus teenib karistuse mõistmise eesmärke - sellega on võimalik anda süüdistatavale mõjuvalt märku tema poolt toimepandud
teo õigusvastasusest ja suunata teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. KarS § 66 lg 1 alusel võib määrata rahalise karistuse tasumise ositi. Ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei ületa prokuröri taotletud määras ühte aastat. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub P.M-ilt väljamõistmisele sundraha 1,5 kordses palga alammäära suuruses summas 6525 krooni. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt menetluskulu. Määratud korras osutas kohtueelses menetluses P.M-ile riigi õigusabi vandeadvokaat Karl Saavo. Määratud kaitsjale makstud tasu, s.o 420 krooni on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Kaitsjatele on KrMS § 224 alusel valmistatud kriminaaltoimiku materjalist koopia. Selle tegemise kulud 25,80 krooni on KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Otsuse tegemisel juhindub kohus KrMS §-dest 253, 254, 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1.
Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.