Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav
Tartu Maakohus
§
järgi
R.M elukoht: XXXXX XXXX XX-X isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral, väärteomenetluses karistatud 5-l korral, tõkend: ei ole kohaldatud
Kaitsja Seaduslik esindaja
vandeadvokaat Anu Pärtel Z.S.
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada R.M KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 30 (kolmkümmend) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui R.M ei pane 2 (kaks) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:
Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon R.M süüdistatakse selles, et tema 08.10.2009. a kella 18.35 paiku Tartumaal Mäksa vallas Kaagvere külas asuva Kaagvere Erikooli C osakonna puhkeruumis isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus lõi sotsiaalpedagoog M.V. ühel korral lahtise käega vastu vasakut põske, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu. Sellega pani R.M toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valu tekitanud kehalise väärkohtlemise. Kokkulepe
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS §-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav R.M-ile karistuseks 30 (kolmkümmend) päeva vangistust. KarS § 74 alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui R.M 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. R.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu: kohtueelsel uurimisel 1260 krooni ja kohtumenetluses 120 krooni. Vastavalt KrMS § 188 võib kohus alaealise puhul kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustuse panna tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. R.M on alaealine, kellel puudub iseseisev sissetulek, mistõttu kohus peab põhjendatuks panna menetluskulude hüvitamise kohustuse osaliselt tema emale Z.S. R.M-i ema töötasu suuruseks on ca 6000 krooni kuus. Peres on veel kaks alaealist last ning tasuda pangalaen. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine Z.S. ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda ja välja mõista ainult poolt sundrahast. Z.S. sissetulekud ei võimalda ka poole sundraha ühe korraga tasumist, mistõttu tuleb talle anda võimalus selle tasumiseks ositi 5 kuu jooksul võrdsetes osades 652.50 krooni kaupa.
Ingeri Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.