Kohtulahend

Kohtumenetluse poolte seisukohad N.Z selgitas, et ta kannab karistust alates 2004. a maist. Vabanemisel on tal plaan tööle asuda AS-i Makit Ehitus ja hagisid tasuda. Narkootikume tarbis ta vanglas esimest korda, see oli 2006. a. Peale seda pole tal vanglas rikkumisi olnud. Eluviisitreening õpetas, millised tagajärjed võivad sellel olla. Prokurör on seisukohal, et N.Z-i ei saa karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada, kuna teda on 7 korda kriminaalkorras karistatud ja ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Ta pole hinnanud võimalust kanda karistust tingimisi. Kaitsja leidis, et on olemas alused N.Z-i vabastamiseks. Tal on karistust kanda veel ainult pool aastat, ta on õiguskuulekas olnud alates 2006. a. Spetsialistid on arvanud, et N.Z-i võiks vabastada. Täitmiskohtuniku seisukoht N.Z kannab karistust tahtliku esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. Vastavalt KarS §-le 76 lg 2 p 2 esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. N.Z-ile mõisteti Harju Maakohtu 9. oktoobri 2008. a otsusega liitkaristus 1 aasta 11 kuud ja 6 päeva vangistust, mida ta asus kandma 09.10.2008. a. Seega on kohtul tekkinud formaalne alus KarS §-st 76 lg 2 p 2 tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. N.Z-i on varasemalt kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Käesoleval ajal kannab ta karistust vangistuse kandmise ajal narkootilise aine tarvitamise eest. Enda sõnul on ta vangistuses korduvalt narkootikume tarvitanud. Vangistust kannab kolmandat korda. Kuritegu oli toime pandud 2006. aastal. N.Z on viibinud varasemalt kriminaalhooldusel, kuid rikkunud kriminaalhooldusnõudeid. Vabadusse astudes soovib ta tööle asuda AS-i Makit Ehitus, kuid garantiikiri selle kohta puudub. Seega on oht majanduslikult raskel ajal uue kuriteo toimepanemiseks olemas. Lisaks sellele on tal rahaliselt hüvitamata nõudeid üle kolmekümne tuhande krooni ulatuses. Süüdimõistetu tunnistab alkoholiprobleemi ning asjaolu, et alkoholijoobes võib ta teiste poolt mõjutatav olla. Isik on kuritegusid toime pannud nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamise tagajärjel. Positiivsed on asjaolud, et alates 01.09.2009. a omandab N.Z puidupingitöölise kutset; on osalenud kinnipeetava tööalasel nõustamisel; 04.09.2009-04.12.2009. a on töötanud majandustöödel sektsiooni koristajana ning osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Pärast 2006. a ei ole teda karistatud ei dostsiplinaar- ega kriminaalkorras. See näitab, et N.Z on veetnud karistusaega kasulikult ning on motiveeritud muutuma. Kriminaalhooldaja on märkinud, et kinnipeetaval on sisemine motivatsioon muuta oma senist käitumist ning loobuda kuritegelikust eluviisist. Samuti soovib ta edaspidi osaleda oma tütre

kasvatusprotsessis. Vabanemise korral asub N.Z elama vanemate koju aadressil xxx. Väljaspool vanglat toetab N.Z-i tema ema L. R. Vangla hinnangul ei ole N.Z-i puhul uute kuritegude toimepanemise risk kõrge: uute vägivaldsete kuritegude toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 26% ja muude kuritegude puhul 25%, mistõttu on vangla toetanud tema karistuse kandmiselt ennetähtagset vabastamist. Samuti on leidnud kriminaalhooldaja, et N.Z sobib kriminaalhooldusele. Kohus leiab, et kuna N.Z on kandnud pikaajalist vangistust alates 2004. aastast, on tal läbi kriminaalhoolduse võimalus kergemini ühiskonda sulanduda ja selle läbi vähendada uute kuritegude toimepanemise riski. Motivatsioon muutuda loob positiivsed eeldused kriminaalhoolduse edukaks läbiviimiseks. Eeltoodu alusel peab kohus otstarbekaks vabastada N.Z talle Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2008. a otsusega mõistetud liitkaristuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS §-le 76 lg 4 määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Kuna N.Z-i karistusaeg lõpeb vähem kui aasta pärast, määrab kohus katseaja pikkuseks ühe aasta. Katseajal allutatakse N.Z KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile. Silmas pidades asjaolu, et N.Z on alkoholijoobes kalduvus muutuda mõjutatavaks, ning ta on varem narkootikumide ja alkoholi joomise tagajärjel toime pannud kuritegusid, siis selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, määrab kohus talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel katseajaks täiendava kohustuse mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb N.Z-i KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle hiljemalt ühe kuu jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest või võtma end Tööturuametis töötuna arvele. Kuna süüdimõistetu on tunnistanud enda mõjutatavust kaaslaste poolt, määrab kohus KarS § 75 lg 2 p 7 alusel kohustuse mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. N.Z tuleb õppida hakkama saada oma sisepingete leevendamisega adekvaatsemal moel. Seetõttu on vajalik süüdimõistetule määrata kohustus osa võtta kõikidest kriminaalhooldaja poolt talle pakutavatest sotsiaalabiprogrammidest KarS § 75 lg 2 p 8 alusel. Kui N.Z katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus tulenevalt KarS § 76 lg-st 5 kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Vastavalt KarS § 76 lg-le 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka sellisel juhul, kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 300 krooni, millele lisandub tasu õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 240 krooni ja sõidukulude eest 192 krooni, s.o riigi õigusabi kulud kokku 732 krooni, mis tuleb N.Z-ilt KrMS 180 kohaselt välja mõista.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.